Tigutorn

Anni Butiigist Otepääl leiad rohkelt ehtsat Eesti käsitööd. Kindlasti on meie käsitööpoekeses just Sulle meeldiv ja sobiv ese, sest valik on lai. Pakume kohalikku käsitööd, ehteid, Eesti suveniire ja hulganisti erinevaid käsitöötarvikuid. Samuti pakume rahvariiete valmistamise võimalust ja korraldame kokkuleppel ka käsitöö õpitubasid 2. korruse Valgamaa Rahvakunsti ja Käsitööseltsi ruumides.Lisaks on meie teine müügikoht Pühajärve Spa & Puhkekeskuse ujula poolses fuajees.Tule ja tutvu meie käsitöömeistrite toodanguga!

Helme ordulinnuse varemed kõrguvad järsul künkal Pärnu-Valga maantee ääres Valgamaal. Arvatavasti 14. sajandi esimesel poolel ehitatud muistsest kindlusest on osaliselt säilinud kõrged aknaavadega maakivimüürid. Legend jutustab kantsi tugevdamiseks sinna müüritud süütust tütarlapsest. Kas vanarahva juttudes ka tõetera peituda võiks, jäägu igaühe otsustada. Aegade jooksul on linnuses peremehetsenud sakslased, venelased, leedulased ja rootslased, kes kindluse 1658. aastal ka hävitasid.Hea teada: Linnuse all orus vuliseb Arstiallikas, mille vesi olevat rohuks seitsme tõve vastu.

Tamula muinasasulas Roosisaare silla otsa lähedal elati juba kiviajal. Siit pärineb ka legend Tamula vanakesest - aluseks luust mehekujuke, mis on ainulaadne arheoloogiline leid. Järvega seotud kalandusetavad on raamatusse kirjutanud võrokeste kaasaegne kirjamees Olavi Ruitlane. 1959. a suvel tegi Ajaloo Instituut ja Valga Rajoonidevahelise Koduloomuuseumi ühisekspeditsioon kindlaks asula täpse asukoha. Tamula asulakoha vanuseks on umbes 5000 aastat.Tutvu erinevate leidudega Võrumaa muuseumis. Võru linna ja Roosisaart ühendab rippsild, kust avaneb kaunis vaade Tamula järvele ja Võru linnale.

Mikitamäe keskuse esist platsi kutsutakse Tsässonate väljakuks, sest seal paikneb kaks tsässonat teineteise kõrval. Vana tsässon on kogu mandri-Eesti vanim puithoone: selle tõenäoline ehitusaeg on 1694. aasta. Algselt paiknes hoone Tartu-Petseri maantee ääres, kust ta nõukogude ajal ära veeti ja siis lagunema hakkas. 2009. a tsässon renoveeriti ja toodi toonase vallamaja ette platsile. Vahepeal, 1998. aastal, oli aga ehitatud uus tsässon. Mõlemad Mikitamäe tsässonad on pühendatud apostel Toomasele ning külapüha on tuumapühapäiv ehk oltuspühi, mida peetakse nädal pärast lihavõtteid.

Juhan Liivi muuseumis saad tutvuda Eesti tuntud luuletaja ja proosakirjaniku inspireeriva loominguga, tema koduga ning suvel jalutada kaunis aias. Muuseum pakub interaktiivseid elamusi, kus luule ärkab ellu heli ja video vahendusel, tuues esile piirkonna unikaalse eripära. Lisaks jutustab muuseum lugu Kodavere rikkalikust kultuuripärandist. Liivi muuseum pakub aktiivseid tegevusi ka lastele ning oodatud on ka pere neljajalgsed sõbrad. Soovi korral saab tellida giidiga tuuri, kes tutvustab muuseumi lugu. Tule ja lase end Liivi muuseumil ennast inspireerida!

Eesti pikim jõgi, Võhandu jõgi, on Räpinasse jõudes veerikas ja rahuliku vooluga ning seetõttu oli see ilmselt looduslikult kõige sobivam koht, et siia ehitada kolmest veskist koosnev unikaalne veskite kompleks. Jahuveski on massiivne kivihoone, mille ülakorrusel asub suur vintskap kottide tõstmiseks kotilaele. Säilinud on originaaluksi ja mitmeid detaile, mis väärtustavad üldkujundust. Jahuveski on ehitatud 18. sajandi lõpus.

Supilinn on Tartu kõige omanäolisem ja boheemlaslikum linnaosa, kus 18. sajandist pärit puitmajade kvartalid, rohelusse uppuvad hoovid ja Emajõe kallas loovad kordumatu atmosfääri. See on koht, kus linn, maa ja loodus saavad kokku ning kus kogukonnavaim ja loomingulisus on tuntav. Supilinnas jalutades avaneb Emajõe ääres kaunis promenaad, mille sajandivanused puud ja rahulik konnatiik annavad linnale erilise hingamise. Tänavakunst, värvilised hoovid ja puitmajade detailid jutustavad Supilinna oma lugu, mida saab kõige paremini kogeda kevadistel Supilinna päevadel, kui hoovid ja aiad avanevad külalistele ning kogu linnaosa muutub suureks festivaliks. Supilinna miljööd on kõige parem avastada jalgsi või rattaga, et märgata peidetud nurgataguseid, aknaluukide mustreid ja aiataguseid. Erilise elamuse annab jalutuskäik kohaliku giidi saatel, kes oskab avada linnaosa varjatud kihte ja tuua esile selle boheemlasliku hinguse. Rohkem infot giidituuride kohta leiab lehelt Tartu Giidid.

Tartu observatooriumi külastuseksus Tõraveres esindab ühte Lõuna-Eesti avastamist väärt paika, mida soovitatakse külastada eelkõige astronoomia ja kosmosehuvilistel. Observatooriumist leiab: õueala ja Stellaariumi kosmoseatraktsioonidega; Tõravere „kuppelmaastiku“ kollases aknas; Põhjamaade suurima, 1,5 m peegliga teleskoobi; näitused ja tegevused nii koolidele kui ka ettevõtetele. Suviti on observatoorium külalistele avatud regulaarselt, sügisel, talvel ning kevadel saab ekskursioonidele tulla vaid grupiga ja ette registreerides. Ekskursioonid toimuvad tööpäevadel ning vähemalt kümnele inimesele. Tule külla, meil on siin täitsa kosmos!