Paberi valmistamine on lõbus protsess ja paljude laste lemmiktegevus - mõnusa pehme, märja ja kleepuva massiga "mängimine".Töötuba sobib eelkõige lastele, kuid osaleda võivad ka täiskasvanud, sest lõpptulemus teeb meele rõõmsaks igas vanuses meistri. Ümbertöötlemiseks sobib vana ja kasutatud paber, mis purustatakse, segatakse veega vedelaks massiks ning seejärel pressitakse sellest uus paber, mis soovi korral kaunistatakse näiteks kuivatatud taimedega. Kõik vajalikud materjalid saab loomemajast kohapealt. Valminud paberid jäävad kuivama ja need saadetakse hiljem meistritele postiga koju.
Mehikoorma tuletorn on Peipsi järve kõrgeim tuletorn ja ainuke Lõuna-Eestis. Tuletorn paikneb Peipsi järve lõunaosas asuva Lämmijärve läänerannikul. Esimesed napid andmed Mehikoormas asunud sihttulepaakidest, mis näitasid laevateed põhja poole Piirissaare suunas ja lõuna poole Sausaare suunas, pärinevad Esimesest maailmasõjast. 1929. aastaks oli Mehikoormas üles seatud plinkiva sektortulega paak. Puidust tulepaak asendati raudbetoonist tuletorniga 1938. aastal. 15 m kõrgune ja 3-meetrise läbimõõduga tuletorn töötas atsetüleeni energial. Tuletorn on 24/7 vaadeldav väljast ning sisse pääseb ettetellimisel koos juhendajaga
Hellenurmes, Elva ja Otepää vahel, on unikaalne võimalus näha töötamas Eesti viimast ajaloolist vee jõul töötavat püüli- ja jahuveskit – Hellenurme Vesiveskit. Külaliste saabudes vaatame üle mastaapse veskihoone ja vaated üle veskijärve Hellenurme mõisale, seejärel avame turbiini ja veski hakkab tööle vee jõul. Läbi veski nelja korruse saab näha, katsuda, tunda veski väge ja peagi kukub värske püül ja jahu kotti nagu vanasti. Leivakojas saad osa leivateost Veskiemanda juhendamisel, traditsioone austades ja lugusid leivast ja esivanemate tarkustest jutustades. Leivaastjas sõtkutakse juuretisest leivatainas, iga külaline vormib taignapallikesest oma leivakese, mille Veskiemand viskab vana leivalabidaga suurde leivaahju. Peagi täitub leivakoda leivalõhnaga ja iga külaline saab ahjusuult võtta oma leivakese, mis maitseb soojalt ja võiga nagu unustamatu magustoit! Nagu kirjutas kirjanik Juhan Liiv: „... sooja leiba – mõtelge!”
Ajalooline ja romantiline Elva vaksalihoone, mis rajati 1889. aastal, pani aluse linna sünnile ja arengule. Tänu raudtee ja jaamahoone valmimisele kujunes Elvast populaarne suvituskoht, meelitades siia rohkelt puhkajaid. Elva südames asuv jaamahoone on ehitatud klassitsistlikus stiilis ning selle kaunis fassaad on iseloomulik 19. sajandi jaamahoonetele. Arhitektuurilise väärtuse tõttu on hoone muinsuskaitse all. Vanaaegne jaamahoone, puidust detailid ja põnev ajalugu loovad mõnusa tausta nii fotograafiahuvilistele kui ka neile, keda paeluvad arhitektuur ja ajalugu. Rongi või bussi oodates saab hubases ootesaalis sirvida elavat raamatukogu, teha kaugtööd või nautida kuuma jooki. Vaksalihoones tegutseb ka kohvik A la Ain, mis pakub maitseid eri maailma paikadest. Jaamahoone ees asub 2017. aastal kogukonna toetusel taastatud purskkaev. Tegemist on samasuguse purskkaevuga, mis rajati sinna juba 1926. aastal ja mis oli 20. sajandil üks Elva sümboleid.
Kaunis Luua mõisas on avatud Luua Metsanduskooli muuseumitoad, kus kajastuvad nii metsanduskooli kui ka mõisa ajalugu. Mitu mõisa tuba on algupäraselt kenasti taastatud ning külastajatele avatud. Muusemi tubades näeb omaaegse Luua mõisa ilu, saab teada pargi ning paikkonna ajaloost, tutvuda autasude ja vanade kooli dokumentidega. Pärast muuseumikülastust tasub jalutada ka Luua mõisapargis, mis on tuntud oma liigirikka dendropargi ja kauni looduskeskkonna poolest. Luua mõis pakub põnevat elamust nii ajaloohuvilistele, loodusesõpradele kui ka kõigile, kes soovivad avastada Jõgevamaa kultuuripärandit.
Jõgevamaal, Kääpal asuv Kalevipoja Koda hõlmab endas Kalevipoja muuseumi, Kalevipoja seiklusparki, Kalevipoja mänguhoovi ning Saare rahvamaja. Kalevipoja muuseumis saab suurepärase ülevaate Eesti rahvuseeposest "Kalevipoeg" ning mängulisel moel on võimalus tutvuda olulisemate sündmustega. Kes soovib, saab audioraamatuna kuulata eepost või istuda "Lennukis" ja vaadata lühifilmi Kalevipojaga seotud Eesti paikadest. Kalevipoja Seikluspargis saab end proovile panna maa ja taeva vahel valides kas kõrgema või madalama raja. Kes soovib, saab ka kettagolfi mängida. Kalevipoja mänguhoovi on paigutatud omapärased Kalevipoja suuruses tööriistad või tema mööbel. Ja mis kõige toredam – kõik need esemed on mänguhoovis muutunud omamoodi atraktsioonideks, millel saab turnida, kiikuda või niisama ilusat ümbrust nautida.. Siin saab pidada ka sünnipäevi ja seminare. Rahvamajas saab korraldada erinevaid üritusi. Suurde saali mahub ca 100 inimest, väiksesse 30.
Tartu Jaani kiriku kõrval asuv ajalooline palkmaja on üks linna vanimaid säilinud puumaju. Ühekorruseline ärklitubadega hoone paistab silma oma ristkülikukujulise põhiplaani ja barokse arhitektuuriga ning annab hea ettekujutuse sellest, milline võis Tartu linnapilt välja näha sajandeid tagasi. Maja ehitas 1725. aastal pärast Venemaalt pagendusest naasmist Nõo pastor J. Arens. Hoone rajati ajal, mil Tartu oli Põhjasõja sündmustest ja linna laastamisest taastumas, mistõttu on selle säilimine eriti väärtuslik. aastal restaureeritud palkmaja kuulub Tartu ajaloolise linnaruumi oluliste hoonete hulka ning on kantud kultuurimälestiste riiklikku registrisse. Jaani kirikut külastades tasub heita pilk ka selle kõrval asuvale väärikale puumajale – väike, kuid põnev killuke Tartu vanemast arhitektuurist ja ajaloost. Kultuurimälestiste riiklik register
Õpituba sobib kõigile käsitöö ja kunstihuvilisele inimesele. Ainsaks eelduseks on, et inimene oskab pintslit kasutada. Osalejatele jagatakse kalossid, värvid, pintslid ja näidispilt mustrijoonistega.Kursuse lõpus saab osaleja endale Eestile ainuomased, praktilised, kuid ise tehtud jalanõud.Õpituba juhendab meie kunstnik kelle käe all valmivad just teie meelejärgi uued jalavarjud.