Tamula muinasasula koht Roosisaarel

Jõgeva linna piiril, Piibe maantee äärdes seisab külmasammas sest just siin on mõõdetud Eesti külmarekord -43,5 °C 1940. aastal. Samba kavandi tegi kunstnik Rein Ereb. Sambal on kirjas veel teinegi temperatuurinäit. 2003. aasta külmarekord -37,6 °C mõõdeti samuti Jõgeval. Kas teadsid, et rahvasuus kutsutakse Jõgevat Eesti Külmapealinnaks?

Tartus Kassitoome orus asub Lauri Kettuse monument, mis on pühendatud ühele olulisemale Eesti keele ja läänemeresoome keelte uurijale. Soome keeleteadlane ja estofiil Lauri Kettunen (1885–1963) oli Tartu Ülikooli läänemeresoome keelte õppetooli esimene professor ning Emakeele Seltsi asutaja ja esimene esimees. Kettuneni tegevus mõjutas oluliselt eesti kirjakeele kujunemist, keelekorralduse arengut ning Eesti ja Soome kultuurisidemeid. Tema panus ulatub teadustööst laiemale ühiskondlikule mõjule, sealhulgas Vabadussõja aegsetele sündmustele ja Eesti riigikeele staatuse tugevdamisele. Kassitoome pargialale paigaldatud pronksskulptuuri autor on Elo Liiv. Teos kujutab Kettust liikumises soome kelguga, kaasas tema teosed, ning on kaetud läänemeresoome keelte sõnade ja tekstifragmentidega. Mälestusmärk seob teadlase elutöö Tartu ajaloolise ülikoolilinna ja Kassitoome loodusliku keskkonnaga.

Kes on Vene vanausulised? Kuidas ja millal nad Eestisse jõudsid? Miks nad end Peipsiääres sisse seadsid ja millised on nende kombed? Miks nad on aastasadu just siinsel kombel sibulaid kasvatanud? Kolkja vanausuliste muuseum asub Sibulateel ja uurib Peipsiäärsete vene vanausuliste lugu ja jutustab seda oma külalistele. Mitmekülgne ekspositsioon on eesti, inglise ja vene keeles ning sisaldab virtuaalreaalsust, kus satud vanausuliste palvusele. Pakume ka tunniajaseid giidituure (eesti ja vene keeles)! Muuseumi juures on vaatetorn Peipsil järvele! Tule avasta vanausuliste maailm Kolkjas!

Jõgevamaal on üks salapärane koht. Madala põõsariviga palistatud sissesõidutee juhatab natuke teistmoodi aeda, kus sulnis roheluses unustad argimured, sukeldudes loomingu haaravasse maailma. Siia on rajatud väike keraamikastuudio armsa hooviga ja pisi- galeriiga. Külastuse jooksul saate piiluda keraamiku põnevasse maailma. Meister tutvustab ja näitab, kuidas vormitust saviplönnist kasvab välja kaunikujuline ese. Seejärel saab Iga külaline ise potikedral tunnetada savi plastilisuse maagilist mõju, lisaks valmib kena meene, mille peale põletamist Teile saadame.

Jõgevamaal, Kääpal asuv Kalevipoja Koda hõlmab endas Kalevipoja muuseumi, Kalevipoja seiklusparki, Kalevipoja mänguhoovi ning Saare rahvamaja. Kalevipoja muuseumis saab suurepärase ülevaate Eesti rahvuseeposest "Kalevipoeg" ning mängulisel moel on võimalus tutvuda olulisemate sündmustega. Kes soovib, saab audioraamatuna kuulata eepost või istuda "Lennukis" ja vaadata lühifilmi Kalevipojaga seotud Eesti paikadest. Kalevipoja Seikluspargis saab end proovile panna maa ja taeva vahel valides kas kõrgema või madalama raja. Kes soovib, saab ka kettagolfi mängida. Kalevipoja mänguhoovi on paigutatud omapärased Kalevipoja suuruses tööriistad või tema mööbel. Ja mis kõige toredam – kõik need esemed on mänguhoovis muutunud omamoodi atraktsioonideks, millel saab turnida, kiikuda või niisama ilusat ümbrust nautida.. Siin saab pidada ka sünnipäevi ja seminare. Rahvamajas saab korraldada erinevaid üritusi. Suurde saali mahub ca 100 inimest, väiksesse 30.

Tartu Teerajajate Allee on Tasku keskuse Riia tänava poolsel küljel looklev jalajälgede allee, mis väärtustab Tartu arengusse panuse andnud inimesi ning innustab teisi nende jälgedesse astuma. 2010. aastal alguse saanud alleel on skulptor Bruno Kadaku poolt pronksi valatud jalajäljed. Tartu Teerajajate Allee täieneb igal sügisel. Kandidaate Teerajajate Alleele saavad esitada kõik ning iga aasta valitakse rahva ja žürii poolt kaks silmapaistvat tartlast, kelle jäljed pronksi valatakse. Lõbus fakt - Teerajajate Alleelt leiad ka Tartu Vaimu jäljed.

Lydia Koidula ja tema isa Johann Voldemar Jannseni mälestusväljak Tartu Ülejõe pargis Kaarsilla kõrval avati 03.08.2018.1863. aastal kolis nende pere Tartusse, kus isa ja tütar andsid välja eestikeelset ajalehte Eesti Postimees, olid teatriseltsi „Vanemuine” asutajaiks ja korraldasid 1869. aastal esimese üldlaulupeo Eestis. Mõlemad olid rahvusliikumise edendajad ja eestikeelse kultuuri viljelejad.

Põlva keskväljak on nagu elutuba väliruumis, mõnus kohtumispaik südalinnas, mis meelitab igas vanuses inimesi. Lapsi tõmbavad liivakast, väike liumägi ja purskkaev, lauatenniselaua taga on mõnikord lausa järjekord. Istumiseks on pikad pingid, üksikud kõrrelistest ümbritsetud istumispakud, seljatoega kiiged, lamamiseks laiad alused ja turnimiseks suured klotsikuhjad. Ka traditsioonilist turgu peetakse siin edasi.EV100 ruumiprogrammi raames valminud väljak avati 2018. aasta suvel. Projekteerijad H. Rebane, E. Metusala ja K. Kuldkepp.Läheduses on Põlva Maarja kirik, Põlva järv, Põlva Kaubamaja.