Mikitamäe tsässonad

Pisike Treski tsässon ehk õigeusu külakabel Setomaal võib mööda sõitesmärkamatuks jääda, ehkki paikneb Värska poolt tulles veidi peale külakeskust kenasti tee ääres. Külarahvas teab rääkida, et hoone ehitati umbes 18. sajandi keskel. T reski tsässona nimepühak on Ristija Johannes ning seetõttu on siinne külapüha jaanipäev. Erinevalt Eestist tähistatakse siin jaanipäeva, nagu ka teisi kirikukalendriga seotud pühi, 13 päeva hiljem. Seega on jaanipäev 7. juuli ning pidu peetakse 6. juulil. Treski meeleolukad jaanipeod on kogunud tuntust kaugemalgi ning Treski muusikafestivali toimumiskoht on samuti siit vaid kiviviske kaugusel.

Otepää Maarja luteri kirik esindab ühte Lõuna-Eesti 21st avastamisväärt paigast, mille külastamist soovitatakse kultuuri- ja ajaloohuvilistele soovitatakse. Otepää Maarja kirik on ajalooliselt seotud Eesti riigilipuga ning seda on kiriku fassaadil ka eksponeeritud. Kiriku pastoraadihoones pühitseti 4. juunil 1884. a sini-must-valge Eesti Üliõpilaste Seltsi lipp, millest hiljem sai rahvuslipp ja aastal 1991 Eesti riigilipp. Hea akustikaga kirik on uus-gooti stiilis. Altarimaal "Kristus ristil" pärineb aastast 1880 ning Kessleri orel 1853. aastast. Suviti on kiriku uksed teelistele avatud .

1562. aastal anti Walk (praeguse Valga vana nimetus) koos muu Liivimaaga Liivi sõja vaherahulepinguga Poolale. Valga linnaõigused kirjutas Poola kuningas Stefan Batory alla 11. juunil 1584. aastal lähtudes oma kolonialiseerimispoliitikast. Kuningas oli seda meelt, et Liivimaale tuleks katoliiklastest uusasukatele (talupoegadele, käsitöölistele, kaupmeestele) anda pärisomanduseks maad ning tugevdada ka seeläbi liivimaal katoliiklust.Seetõttu on Valga Kesk tänava alleel Stefan Batoryle pühendatud mälestusmärk, mis valmis 2002. aastal Valga linna, Ungari ja Poola saatkonna ühistööna.

Ate ehk Kagu-Eesti ateljeed on Võru linnas asuv loomekeskus, mis on Kagu-Eesti loovettevõtjate kohtumispaigaks. Ate loomekeskuses ateljeedes ja stuudiotes toimetab hetkel kokku 18 loovettevõtjat. Nende seast leiab nii tekstiili- kui nahakunstikke, keraamikuid, fotograafe, graafilisi disainereid, muusikuid jpt. Aeg-ajalt toimub loomekeskuses töötubasid ning avatud uste päevi. Ate ateljeed ja stuudiod on avatud siis, kui meie majalised tööd teevad. Võid proovida õnne ja tulla vaadata, kas uksed on lahti või siis minna kindlamat teed ja anda oma tulekust ette teada!

Esimesed kirjalikud andmed Kirumpää linnuse kohta pärinevad juba aastast 1322, kui Leedu vürst Gediminas selle purustas. Linnus rajati Tartu piiskopkonna idapiiri kaitseks tolleaegse tähtsa Tartu-Pihkva kauba- ja sõjatee äärde. Linnust on korduvalt rünnatud, purustatud ja taas üles ehitatud, lõplikult hävis ta Vene-Rootsi sõjas 1656. Huvitav teada: • Rootsi Riigiarhiivis on säilinud linnuse ja ümbruse plaanid • 1784. aastal asutatud Võru linna ehitamiseks kasutati kive linnuse varemetest • Pärnad linnuse varemete ümbert pärinevad 1940. a. Kultuurimälestiste riiklik register

AHHAA on peresõbralik keskus, kus leidub tegevust nii väikestele kui ka suurtele teadushuvilistele. AHHAAs ärkab teadus ellu ja avastamisrõõm ei lõpe kunagi. Interaktiivsed näitused, haaravad teadusteatrid ja töötoad ning põnevad planetaariumi seansid viivad Sind teaduse ja tehnoloogia südamesse. Meie giididega tuurid avavad uksi, mida muidu ei pruugiks märgatagi.Usume, et teadus on maailmas liikumapanev jõud. Meie eesmärk on sütitada huvi, innustada mõtlema ning julgustada küsima miks ja kuidas.Tule Tartusse AHHAA keskussse ja pane teadusele päriselt käed külge ning vaata maailma uue pilguga.

Andri-Peedo talus hakati kitsi pidama 2009. aastal, 2017 avati Põhjamaade moodsaim kitsefarm. Meil on avar ja valgusküllane kitselaut, Eestis ainulaadne heinakuivati, kõrgtehnoloogiline meierei ja hubane talupood. Kitsedele heade elutingimuste loomise ja eriti kvaliteetse söögi andmisega oleme me võimelised pakkuma kitsepiima ja juustusid, mida hindavad kõrgelt ka mitmed tippkokad. Andri-Peedo talupoest on võimalik osta värsket kitsepiima ja talumeiereis valminud juustusid. Lisaks müüme ka piirkonna teistes väikeettevõtetes käsitööna valminud tooteid. Talupoes on iseteeninduskassa.

Varaseimad teated Palupera rüütlimõisast pärinevad aastast 1582. Sajandite jooksul on mõis kuulunud von Dückerite, Bronskyte ja von Fersenite suguvõsadele, kuid pikemalt jäi see von Bruiningkite omandusse. Just nende ajal, 1860. aastatel, püstitati puidust historitsistlik peahoone. Hoone arhitektuur on omanäoline: keskosa oli ühekorruseline, tiibhooned kahekorruselised ning keskel kõrkus neljakorruseline, kaheksatahulise ülaosaga torn. Kaunistust lisavad kaarjad aknad ning rikkalikult ehitatud kõrvalhooned. Mõisasüdame lähedal asub ka perekonnakalmistu. Tänapäevani on säilinud mitmed mõisakompleksi hooned, mis on muinsuskaitse all. 28. septembril 2019 avati Palupera mõisa juures Elva valla esimene National Geographicu kollane aken. See on eriline, sest tegemist on esimese aknaga, mille juurde paigaldati külastajate hulka loendav andur. Palupera mõisas saad nautida jalutuskäiku, avastada arhitektuuripärandit ja jäädvustada kauneid hetki pildile.