Treski tsässon

Rõngu vasallilinnuse varemed asuvad Tartu maakonnas Elva vallas Rõngus ning on üks Lõuna-Eesti põnevamaid keskaegseid mälestisi. Linnus rajati tõenäoliselt 14. sajandil Tartu piiskopi vasallilinnusena ning see kuulus piiskopkonna kaitsesüsteemi, valvates olulisi teid ja ümbruskonda. Keskaegsel ajal oli tegemist kindlustatud hoonete kompleksiga, mille müüride vahele jäi sisehoov. Linnuses asus ka kabel, mida on allikates mainitud 15. sajandi alguses. Oma tähtsuse kaotas linnus 16. sajandil Liivi sõja käigus, mil see purustati ning jäi varemetesse. Tänapäeval on Rõngu vasallilinnusest säilinud müürijäänused, mis paiknevad looduskaunis Lossimäe pargis. Ala on vabalt ligipääsetav ning sobib hästi jalutuskäikudeks, ajalooga tutvumiseks ja pildistamiseks. Varemed pakuvad huvitavat ajarännakut nii ajaloohuvilistele kui ka peredele, kes soovivad ühendada looduses viibimise ja kultuuripärandi avastamise.

Esimene rong sõitis Tartust Valka 1887.a. ja 1889. aastal avati siin historitsistlikus stiilis punastest tellistest ehitatud jaamahoone Walk. Raudteesõlm andis olulise tõuke linna arengule ning hiilgeaegadel töötav Valgas raudteega seotud ettevõtetes vähemalt 1500 inimest (linna praegune rahvaarv on veidi alla 15 000) Valga ajalooline raudteejaama hoone hävis II maailmasõja ajal ning 1949. aastal rajati selle asemele uus suurejooneline stalinistlik jaamahoone. Avaras jaamahoones asusid tegutsema lisaks pakihoiule ja restoranile ka teadetebüroo, ajalehekiosk ja juuksuriäri. Hetkel paraku neid teenuseid siin enam ei pakuta. Ootesaalis on pakihoid ja reisiraamatukogu, kus huviline võib omale raamatu reisile kaasa võtta kohustuseta see tagastada. Valga raudteejaama peahoone silmatorkavaim arhitektuurne aktsent on seitsmekorruseline ruudukujulise põhiplaaniga kõrge torn. Praegu asub jaamahoone juures ka Valga bussijaam.

Iga aasta jõulukuul muutub Kalevipoja Koda jõulumaaks. See on seiklus, mis sobib igas vanuses huvigrupile. Rändame nii vanades kui uutes hoonetes, matkame metsaradadel, avastame loodust ja räägime loomadest. Keedame metsas teed, otsime põnevaid kohti, tuletame meelde vanu jõulukombeid ja las jääb midagi saladuseks ka. Jõulumaad pakume gruppidele alates 10-st inimesest. Kui on soovi, saame seda korraldada ka õhtusel ajal laternatega rada läbides.Vajadusel muutub jõulumaa jaanuaris talvemaaks ja seda saab kasutada kuniks talve jätkub. Pisut muudetuna.

Olete oodatud Obinitsa muuseumisse end riidesse panema!Seto kultuuri õpituba "Rõivile panek" on naisterahvale seto rõivaste selga panemine ja pää tegemine. Rõivile pannakse üks seltskonna või grupi liige. Riietumise käigus saab giidilt teada, kuidas seto naine ja mees peaksid traditsioonide kohaselt rõivil ehk riides käima. Saab selgeks, kuidas visuaalselt eristada abielus naist ning vallalist tüdrukut. Lisaks tutvustatakse esemete ajaloolist konteksti ja olulisust seto kultuuris. Tule ja tutvu seto rahvariiete ja ajalooga!

Leevaku korsten, mida naljatamisi ka maailma kõrgeimaks (kõrgus 50 m) saunakorstnaks kutsutakse, valmis 1923. aastal tellisevabriku tarbeks. Vabrik läks aga peagi pankrotti, sest kohalik tooraine oli tellise tootmiseks ebakvaliteetne. Pärast vabriku sulgemist ehitas kõrvalasuva elamu peremees korstna sisse puitmaterjalist sauna, kus käiakse tänaseni. Külastajatele on korsten vaadeldav vaid väljast. See omapärane tööstuspärandi mälestis on saanud piirkonna sümboliks ja pakub põnevat elamust igale ajaloohuvilisele või lihtsalt teelisele. Kõrguv torn paistab juba kaugelt silma ja sobib suurepäraselt fotopeatuskohaks. Korstna juurde tulles saab nautida Võhandu jõe rahulikku ümbrust, teha väikese jalutuskäigu ja tunnetada killukest kohalikku huumorit – harva saab öelda, et oled näinud maailma kõrgeimat saunakorstenat! Leevaku korsten on ideaalne peatuspaik neile, kes avastavad Põlvamaa tööstuslugu või liiguvad mööda kaunist Võhandu jõe äärset piirkonda.

Tartu vanalinna südames, otse Raekoja platsi kõrval, asub Tartu Viltune Maja, mida rahvasuus sageli kutsutakse ka Tartu Pisa torniks. Tänapäeval tegutseb Viltuses majas Tartu Kunstimuuseum, kus külastajatel on võimalus avastada nii Eesti kui rahvusvaheliste kunstnike teoseid, osaleda haridusprogrammides ja kogeda inspireerivaid kunstielamusi. Maja ehitati 1793. aastal keskaegse linnamüüri äärde, mistõttu on jõe poole jääv külg toetunud vana müüri kivisele vundamendile, teine aga pehmemale vaialusele. See omapärane konstruktsioon on põhjustanud maja aeglase, kuid märgatava viltuvajumise, mis teeb hoonest tänapäeval ühe Tartu visuaalselt kõige eripärasema sümboli. Alates 1879. aastast asus majas pikka aega apteek, kus 20. sajandi alguses töötas noorena ka Oskar Luts, tuntud Eesti rahvakirjanik. Tartu Viltune Maja on kantud kultuurimälestiste riiklikku registrisse, olles nii ajalooline kui kultuuriline pärl, mis ühendab Tartu vanalinna rikkaliku ajaloo ja elava kunsti.

Avasta Setomaa omanäoline kultuur, traditsioonid ja ehe kohalik maitseelamus. Babelhouse elamustuuril Tartust Setomaale tutvud piirkonna erinevate paikade ja eluoluga. Tuuril külastame Värska Talumuuseumi, kus saab aimu traditsioonilisest seto talukultuurist ning kogeda, kuidas on elatud vanadel aegadel. Maitseme autentset seto kööki, kus kohalikel maitsetel on sügav tähendus. Soovi korral saab programmi täiendada seto leelo töötoa, seto rõivilepanekuga, sõira tegemise töötoaga või parvesõiduga Värska järvel. Babelhouse elamustuurid on paindlikud ning pannakse kokku vastavalt rühma soovidele ja ajapiirile. Tuuri käigus on võimalik soetada ka suveniire ning kohalikku käsitööd. Setomaa tuur sobib suurepäraselt äripartneritele, konverentsikülalistele ja välismaa sõpradele, tutvumaks Eestiga veidi teistsugusel ja ehedal moel. Broneeri reis ja naudi unustamatut elamust Setomaal!

Podmotsa tsässon asub Värska lähistel, vaikses järveäärses külas keset keskaegset külakalmistut. Pihlakate ja sirelite vahele peitunud kabel on ehitatud 1760.a ja pühendatud nelipühadele ehk suvistepühile. Suvisteks ehitakse tsässon noorte kaskedega. Tsässona lähedal seisab suur kivirist, mille kõrval on kaks väiksemat: rahvajutu kohaselt on need suure risti pojad. Kalmistu lähedal asub külakiik ja kollane „erilise maastiku” aken. Külatänavat pidi alla järve äärde jalutades paistab üle maalilise Pihkva järve lahesopi Kulje õigeusu kirik, mis jääb praegu Venemaa territooriumile.