Treski tsässon

Väikese kausi tegemise töötuba sobib hästi erinevas vanusegrupis käsitööhuvilistele. Töötoa käigus valmib näputööna üks väike kausike, mille iga osaleja kohe ära kaunistab ja glasuurib. Siin saate lasta lendu oma loovuse ja unistused ning panna proovile oma käelise tegevuse.Kausid saab kätte peale kuivamist ja ahjus põletamist (ca 1,5 nädala pärast).Saadame need kõigile kenasti postiga koju või tuleb keegi osalejatest ise järele.Lisaks käsitöö õpitubadele saab meie Keraamikahoovi poest osta erinevaid savitooteid.

Võõpsu tsässon ehk külakabel asub otse Setomaa põhjapoolse värava – üle Võhandu jõe viiva Võõpsu silla ‒ kõrval, keskaegsel külakalmistul. See on Eestipoolse Setomaa suurim puidust tsässon, mis arvatavasti oli algupäraselt hoopis ait. Tsässonaks ehitati see ümber veidi enne 18. sajandi keskpaika ja remonditi korralikult 2010. aastal. Arhitektuuriliselt huvitav on suur lahtine eeskoda, mis osaliselt ümbritseb ka külgseinu.Võõpsu tsässona pühak on Püha Nikolaus, setopäraselt Püha Migul ja seetõttu on tsässona nimepühad kevadine ja talvine nigulapäev.Avatud vaid nigulapäevadel.

1999. a Tartu vanalinna loodud skulptuurigrupp kujutab lõbusat spekulatsiooni kirjandusajaloost. Pingil istuvad põlvkonnakaaslased ja nimekaimud ehk kaks Wildet: iiri päritolu kirjanik Oscar Wilde (1854-1900) ja eesti kirjanik Eduard Vilde (1865-1933). Kirjameeste kujusid fotode eeskujul modelleerinud kujur Tiiu Kirsipuu on märkinud, et pidas kaksikfiguuri loomisel silmas 1890. aastat, mil kaks Wildet oleksid võinud tõepoolest teineteisega kohtuda ja paar sõna vaimukat juttu ajada. Skulptuur sümboliseerib sõprust ja kultuuridevahelist dialoogi. Kahe kirjaniku skulptuur paikneb Tartu arhitektuurimälestise, endise Mattieseni trükikoja hoone ees, kus nüüd tegutseb veini- ja kunstiresto Vilde ja Vine. Kuju on armastatud maamärgiks nii kohalike kui ka külaliste seas. Kirjanike kõrvale pingile istudes saab mälestuseks toredaid pilte Tartu külastusest. 2004. aastal kingiti skulptuuri koopia ka Iirimaal asuvale Galway linnale, kust oli pärit kirjandusklassiku Oscar Wilde’i isapoolne suguvõsa.

Tartumaal asuv Kodavere Pärimuskeskus annab uue elu ja sisu ajaloolisele, erilise arhitektuuriga Pala vallamajale, mis on olnud aastaid kohaliku kogukonna süda. Keskus tutvustab Peipsi piirkonna rikkalikku kultuuripärandit ja on koht, kus vana aja lood, keeled ja tavad saavad uue hingamise. Külastaja saab põhjaliku ülevaate Kodavere kihelkonna valdade ja vallamajade ajaloost ning näha huvitavat fotonäitust „Kodavere kihelkonna inimesed Oskar Tõrva klaasnegatiividel“, mis avab sajanditaguse maaelu argipäeva ja pidupäeva. Lisaks saab imetleda käsitöönäitust „Kodavere kupuliud“, mis toob esile kohalike meistrite oskused ja rahvapärase esteetika. Eraldi väljapanek on pühendatud Kodavere murrakule, mis on piirkonna identiteedi oluline osa. Samuti leiab keskuses luuletaja Anna Haava mälestustoa ning stendinäituse „Laulupeod Palal 100 aastat tagasi“. Ettetellimisel pakutakse giidituure ja pärimuskultuuri töötubasid, mis sobivad nii kooligruppidele kui ka täiskasvanutele.

Jõgeva kesklinnas asuvale Jõgeva Muusikakooli hoonele, kus õppis Alo Mattiisen, paigaldati Alo 45. sünniaastapäeval mälestustahvel. Viis aastat hiljem, 2011.a, valmis muusikakoolis helilooja juubeli tähistamiseks ka Alo klaveriklass, kus paikneb täielikult restaureeritud Alo Mattiisenile kuulunud kabinetklaver ja väljapanek helilooja isiklikest asjadest. Klassis on võimalik korraldada väiksemaid kontserte, koolitusi, konverentse ning muusikatunde.

Mulgi Elamuskeskus asub Mulgimaal, endises Sooglemäe talukompleksis. Keskus on mulgi maamärk ja identiteedi kandja, mis on nii arhitektuuriline vaatamisväärsus, muuseum, sündmuste korraldamise keskus kui Mulgimaa info ja toodete-teenuste müügikeskus. Meie ekspositsioon ja sündmused avavad ukse mulkide olemusse ja mulgi pärandkultuuri. Põnev seiklus Mulgimaal algab siit! Mulgi kultuur ja pärimus, mütoloogia, ajalugu ja meelelahutus kogu perele - no kus sis viil ku mitte Mulgi elämuskeskusen! Sii om iki üits õige mulgi asi!

Varnja palvemaja on üks silmapaistvamaid Peipsi vanausuliste palvela hooneid, mille ehitas kohaliku koguduse kogukond oma vahenditega. See suurejooneline kivist pühakoda asub otse Peipsi järve kaldal, kandes endas vanausuliste vaimset ja kultuurilist pärandit. Palvemaja interjööri pärliks on 84 pühapildist koosnev viierealine ikonostaas, mille maalis Eestis elanud vanausuliste tuntuima ikoonimeister koos abilistega. Enamik ikoonidest pärineb 20. sajandi algusest, peegeldades ajastu kunstilist ja religioosset eripära.

Olete oodatud Obinitsa muuseumisse end riidesse panema!Seto kultuuri õpituba "Rõivile panek" on naisterahvale seto rõivaste selga panemine ja pää tegemine. Rõivile pannakse üks seltskonna või grupi liige. Riietumise käigus saab giidilt teada, kuidas seto naine ja mees peaksid traditsioonide kohaselt rõivil ehk riides käima. Saab selgeks, kuidas visuaalselt eristada abielus naist ning vallalist tüdrukut. Lisaks tutvustatakse esemete ajaloolist konteksti ja olulisust seto kultuuris. Tule ja tutvu seto rahvariiete ja ajalooga!