Seto kultuuri õpituba “Seto rõivile panek”

Tartu Kunstimaja on Tartu Kunstnike Liidu kodu ning linna kunstielu süda. See pole pelgalt galeriiruum, vaid elav kohtumispaik, kus kohtuvad loovus, mõttemaailmad ja ajastu vaim. Kunstimaja on oluline kultuurisõlm, mis toob regulaarselt kokku nii Eesti kui ka rahvusvahelised kunstnikud – tuntud tipptegijad, julged uued talendid ning loomulikult ka kõik kunstiarmastajad. Kolmes eriilmelises galeriis vahelduvad näitused tiheda rütmiga, pakkudes vaatajatele alati midagi uut ja inspireerivat. Esindatud on mitmekesised kaasaegse kunsti vorme. Kuraatorituurid, arutelud ja kohtumised kunstnikega aitavad paremini mõista teoste tagamaid ja toovad kunsti külastajatele lähemale ning isiklikumaks kogemuseks. Kõik näitused ja eksursioonid on külastajatele tasuta. Võimalus osaleda ka praktilistes töötubades. Tartu Kunstimaja ootab sind avastama, iga külastus võib tuua uue vaatenurga.

Ligi 6000 m² näitusepinda Eesti suurimas muuseumis kutsub püsinäitusel „Kohtumised" avastama eestlaste argipäeva läbi ajaloo ja saama osa soome-ugri rahvaste eluolust püsiväljapanekul „Uurali kaja". Muuseumielamust täiendavad vahetuvad näitused. Külastajaid ootab restoran ning laia valikuga muuseumipood. ERMi välialad kutsuvad puhkama ja piknikku pidama. Raadi järve kaldal asub romantiline rotund ja klaaskatusega viinaköök ning skulptuuripark.ERM pakub õpitubasid, haridusprogramme ja giidituure 11 keeles. ERM on kaasaegne konverentsikeskus ja rahvusvaheliste ürituste toimumispaik.

19. sajandi linnakodaniku muuseum asub Tartu vanalinna ühes omanäolisemas ja ajaloolisemas piirkonnas, vahetus läheduses Jaani kirikule. Muuseum paikneb 1740. aastatel valminud puithoones, mis on üks vanimaid säilinud elumaju Tartus. Ajaloolise miljöö ja detailitäpselt taastatud sisekujundusega hoone viib külastaja ajas tagasi 19. sajandi algusesse, mil Tartu kujunes jõukate kodanike ja käsitööliste elavaks linnaks. Muuseumis saab tutvuda 1830. aastate bürgerimaja interjööri, eluolu ja toonaste linnakodanike argipäevaga. Näha saab erinavaid tube, mis sisustatud ajastule omases saksapärases biidermeierstiilis. Õdus ja ajastutruu õhkkond pakub võimaluse tajuda 19. sajandi Tartu kodu argielu lõhna, heli ja visuaali. Suvehooajal on avatud ka väike aed, kus kasvavad toonased tarbetaimed ja lilled, pakkudes aimu, milline võis olla linnaelanike kodune rohelus pea kaks sajandit tagasi. Võimalik osaleda temaatilistel ekskursioonidel ja haridusprogrammides.

Tsüanotüüpia on protsess, kus kujutis ilmutatakse riidele kemikaalide ja UV valguse koosmõjul. Tulemuseks on valgete joontega kujutis sinisel taustal. Valmista põnev kingitus ja ilmuta riidekoti peale foto, joonistus või hoopis kuivatatud taime siluett.Soovi korral on võimalik kohapealt osta ettevalmistatud riidest kott. NB! Kotti võib hiljem pesta vaid puhta veega!Kui soovid töötoas ilmutada foto, tuleb see meile digitaalsel kujul hiljemalt 3 päev enne töötuba ettevalmistusteks saata. Ülejäänuga juhendame töötoas juba meie.

Siimusti Keraamika tegutseb 1886. aastal tööd alustanud savitööstuses, mille rajas talupoja perest võrsunud Joosep Tiimann. Koht oli sobiv siinsete savivarude tõttu. Algselt pandi püsti tellisetööstus, seejärel hakati tootma ahjupotte ja majapidamisnõusid. Tänapäeval saab savitööstuses tutvuda tarbekeraamika valmistamisprotsessiga: savi vormidesse valatamise, põletamise ja glasuurimisega.Savitööstuse toodangut saab kohapeal soetada. Tule vii omale koju meie käsitööliste armastusega loodud savinõud!

Eesti Põllumajandusmuuseumis Ülenurmel asuv MUHK ehk Maaelu Uudishimukeskus on elamusterohke paik, mis pakub avastamis-, uurimis- ja tegutsemisrõõmu igas vanuses külastajale. See on koht, kus maaelu tuleb käegakatsutavalt lähedale mänguliselt, harivalt ja kaasahaaravalt. Kahel korrusel asuv keskus tutvustab tänapäevast põllumajandust läbi praktiliste tegevuste. Näitus „Laudasümfoonia“ avab loomade heaolu, toitmise ja pidamise teemasid. Kohtud ka muuseumi taluloomadega ning saad lõõgastuda rahustavas küülikute külas. Põnevust lisab näitus „Sõnnik ja piim“, kus saab näha ka haruldast sõnnikulaoturit. Julgematele pakub avastamisrõõmu pisut kõhedust tekitav veterinaaria tuba, mis heidab pilgu loomade ravimise ajaloole. Samuti ootab uudistajaid muuseumi varakamber ehk avatud hoidla, kus on väljas põnevaid esemeid muuseumi kogudest. Eesti Maaelumuuseumi piletiga pääseb kõigisse kompleksi kuuluvatesse muuseumitesse, kaasaarvatud Maaelu Uudishimukeskus.

Kui mujal Eestis peetakse jõule detsembris, siis Setomaal tähistatakse Kristuse sündimise püha jaanuaris ja nimigi on teine - talsid. Igal aasta jaanuaris saab Värska talumuuseumis kuulda, kuidas setod talsipühi peavad, mida tähendab kristotamine, kuidas saadakse "hõbedavett" ja mis on hunnar. Programmis on ka pühadega seotud meisterdused ning viimaks valmib suures ahjus ka midagi õige maitsvat. Lisaks on Värska Talumuuseumis ka loomapere, keda saab tervitama minna. Programm sobib ideaalselt gruppidele suuruses 15-20 inimest. Vajadusel kohandatav ka suurematele gruppidele.

Lõuna-Eestis asuv Hellenurme Veskimuuseum on viimane töökorras ajalooline vesiveski Eestis ja üks väheseid näiteid Põhjala riikides vee jõul töötavast veskist kui tööstuspärandist. Veskit külastadades satud kui ajarännakule minevikku. Külalised näevad läbi veski nelja korruse sajanditaguseid seadmeid turbiinist veskimasinateni ja veskikive, mis endiselt rukkist leivajahu jahvatavad. Leivakojas pakub veskiemand külalistele kohapeal valminud traditsioonilist eesti rukkileiba ja jutustab lugusid, mis elustavad sajanditetaguse argipäeva. 1880.a. Tartumaal ehitatud mastaapne Hellenurme mõisa veskihoone peidab üllatusi igal sammul. Lisaks töötavale veskile saavad külalised osa elamusprogrammidest ja söömaaegadest leivakojas. Võimalik on ööbida värskelt renoveeritud veskikambrites, kust avaneb vaade jõele ja järvele. Külastajad saavad imetleda veskijärve ilu ja ümbritsevat loodust.Siin saab nautida ka kultuurisündmusi ning tähistada pidulikke hetki sõprade, pere või töökaaslastega.