Tartu Viltune maja

Tartu Linnamuuseum kutsub sind avastama Tartu linna mitmekülgset ajalugu ja kultuuripärandit. Püsinäitus „Meie Tartu“ tutvustab Tartu linnaosi, jutustades lugusid tartlastest, nende elust ja igapäevastest harjumustest. Näitusel saad aimu, mis teeb iga linnaosa Tartus eriliseks, sest igal linnaosal on näitusel oma tunnusteema ja oma kodukohast räägivad kohalikud inimesed. Lisaks ootavad külastajaid vahelduvad ajutised näitused, mis toovad muuseumisse värskeid teemasid ja kunstilisi väljapanekuid. Need avavad Tartu eri tahke alates linna arhitektuurist ja sotsiaalsest elust kuni tänapäevaste kultuurinähtusteni. Muuseum pakub giidi- ja linnatuure, kus giidid viivad osalejad põnevatele retkedele Tartu linnaosadesse. Ekskursioonid sobivad hästi nii kohalikele huvilistele kui ka külalistele, kes soovivad Tartut sügavamalt tundma õppida. Tartu linnamuuseumi ruume on võimalik ka rentida erinavate ürituste jaoks. Tule ja koge Tartu linna lugu läbi inimeste, paikade ja mälestuste.

Kassinurme linnus on rajatud umbes 1,5 tuhat aastat tagasi. Sulglohkude vahelisel neemikul paiknevat linnamäge kasutati kuni 13.sajandini.Nii muinaslinnust ennast, läheduses paiknevaid lohukive kui piirkonna looduslikke pinnavorme seostatakse Kalevipoja lugudega. Uuemal ajal on Kassinurme mägedest saanud armastatud rahvapidude ja väljasõitude paik. Linnamäe kõrvale on ehitatud muinaslinnuse makett ning varjualuseid pikniku pidamiseks. Linnusest ida poole on rajatud hiis, kus tähistatakse rahvakalendri tähtpäevi. Loodusõpperajal saab aga enam aimu Kassinurme mägede rikkalikest pinnavormidest.

Tartu Jumalaema Uinumise ehk Uspenski katedraali hakati ehitama pealePõhjasõda Peeter I käsul ning pühitseti 1783. aastal. Kirik rajati dominikaanlaste kloostrikiriku vundamendile esialgu ristikujulisena ja ehitati nelinurkseks 1840. aastal. Huvitav teada: - Laiendamise käigus rajati kirikusse märtrisurma läinud püha Isidori kabel. - 80 aastat tagasi hukkasid enamlased Krediidikassa keldris 19 süütut inimest. Uspenski kirikusse on maetud ohvrid - ülempreestrid Bleive ja Bežanitski.

Lõuna-Eesti vabadusvõitlejatele pühendatud ausambaks on kõrgel alusel seisev tundmatu sõjamehe figuur, mõõk vööl ja lipp käes lehvimas, teine käsi kõrgele välja sirutatud. Algne ausammas avati leitnant Julius Kuperjanovi 31.sünnipäeval 11.10.1925.a. ja lõhuti nõukogude võimu poolt 21.09. öösel 1940.a.Vabadussõja ausammas taasavati 16.08.2013 endises asukohas Kuperjanovi tänaval. Ausamba kavandi ja kuju valmistas 1925.a. Amandus Adamson, kes osales ka samba pronksfiguuri valamisel Itaalias. Pronkskuju taastas originaalmahus skulptor Jaak Soans. Taastamise eestvedajaks on major Meelis Kivi.

Kanepi Jaani kirik on pilkuköitvalt kaunis pühakoda, mille arhitektiks on Friedrich Siegel. Kirikus on altarimaal "Kristus ristil" (A. Bauer 1857) ja pseudogooti stiilis altar, vabariikliku kaitse all on kaks puust küünlajalga (1810) ning 18. sajandist pärinev kasest tugitool. Kiriku tornitipus on aotäht. Huvitav teada: Kanepi Jaani kirik ehitati aastail 1804-1810 vana puukiriku asemele. 1831. aastal süütas kiriku välk. Praegusel kujul on Kanepi kirik 1877. aastast.

Võru Linnagalerii elavdab aktiivselt Võru linna kunsti- ja kultuurielu, tutvustab professionaalsel tasemel kunsti, korraldab näitusi ja näitus-müüke.Galerii peamise näituspinnana on kasutuses Võru Kannel II korruse rõdufuajee ja väikse saali esine ruum. Näitusi korraldatakse ka kultuurimaja esimese korruse fuajees. Hea teada: Galerii on avatud Võru Kandles toimuvate ürituste ajal ka õhtuti.

Jumalamägi on setode iidne pühapaik. Pärimuse kohaselt võtab selles kohas Jumal taevasse minevad hinged oma vankri peale. Varem oli mägi pigem kohaliku tähtsusega, mälestustesse kaduv paik, kuid 2007.a. võttis rahvas külavanema eestvedamisel mäe pühapaigana taas kasutusele. Kohalikku päritolu skulptor Renaldo Veeber valmistas mäele uhke Peko kuju. Peko – setode põlise viljakusjumala – juures käiakse enne suuremaid ettevõtmisi õnne ja edenemist soovimas, pannes Peko kuju jalamile ohvrianni.

Eesti Vabariigi sajandale sünnipäevale pühendatud Võru linna keskväljak on eriline oma linnamööbli poolest. Sõna mööbel tuleneb ladinakeelsest sõnast mobilis – liikuv. Tänane keskväljak on pidevas muutumises, tal on sündmuse nägu – kord on siin laadaplats, siis kontserdisaal, talvisel ajal maagiline jõulumaa. Keskväljak on Võru ajalooline süda, mida ümbritsevad Riigimaja (1938), luterlik Katariina kirik (1793), gümnaasiumihoone (linna vanim maja 18. sajandist), tuletõrjemaja (1900), apostlik Ekaterina kirik (1804) ning pangahoone (1938). Astudes sammukese keskväljakule, satud ruumi, kus minevik ja tänapäev põimuvad loomulikuks tervikuks. Siin on ruumi nii mõtisklemiseks kui meluks – kohtumiseks vanade tuttavatega, perega ajaveetmiseks, või lihtsalt hetkes viibimiseks. Võru keskväljak on rohkem kui lihtsalt plats – see on kohtumispaik, mis kutsub igaüht peatuma, nautima ja kogema. Tule Võru südamesse, siia kus linn elab ja hingab!