1999. a Tartu vanalinna loodud skulptuurigrupp kujutab lõbusat spekulatsiooni kirjandusajaloost. Pingil istuvad põlvkonnakaaslased ja nimekaimud ehk kaks Wildet: iiri päritolu kirjanik Oscar Wilde (1854-1900) ja eesti kirjanik Eduard Vilde (1865-1933). Kirjameeste kujusid fotode eeskujul modelleerinud kujur Tiiu Kirsipuu on märkinud, et pidas kaksikfiguuri loomisel silmas 1890. aastat, mil kaks Wildet oleksid võinud tõepoolest teineteisega kohtuda ja paar sõna vaimukat juttu ajada. Skulptuur sümboliseerib sõprust ja kultuuridevahelist dialoogi. Kahe kirjaniku skulptuur paikneb Tartu arhitektuurimälestise, endise Mattieseni trükikoja hoone ees, kus nüüd tegutseb veini- ja kunstiresto Vilde ja Vine. Kuju on armastatud maamärgiks nii kohalike kui ka külaliste seas. Kirjanike kõrvale pingile istudes saab mälestuseks toredaid pilte Tartu külastusest. 2004. aastal kingiti skulptuuri koopia ka Iirimaal asuvale Galway linnale, kust oli pärit kirjandusklassiku Oscar Wilde’i isapoolne suguvõsa.
Seitsmemägi on maamärk kunagises Petseri Lõunalaagris. Selle rajasid 7. jalaväerügemendi sõdurid esimesel iseseisvusperioodil oma väeosa tähistamiseks. Nõukogude okupatsiooni ajal Seitsmemäe tähis hävis, kuid see taastati 2026. aastal Setomaa valla, Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) ja Eesti Kaitseväe koostöös. 1926. aastal alustas Eesti Kaitsevägi Petseri Lõunalaagri ja Värska Põhjalaagri rajamist. Paari aastaga kerkisid mõlemasse laagrisse mitmekümnest hoonest koosnevad sõjaväelinnakud, mis olid vajalikud väeosade majutamiseks suvisel väljaõppeperioodil. Laskeharjutusi ja manöövreid viidi läbi kahe laagri vahel asunud Petseri laskeväljal. Nõukogude perioodil Petseri Lõunalaagri hoonestus hävis. Seitsmemäe juurde on rajatud külastuseks vajalik taristu. Ligipääs Seitsmemäe jalamil asuvale pildistamisplatvormile on tagatud ka liikumispuudega inimestele. Läheduses paiknevad ka RMK Lõunalaagri lõkkekoht ja matkarada.
Palamuse kirik on Põhja-Tartumaa üks vanimaid keskaegseid kirikuid. Esmakordselt on kirikut dokumentides mainitud 1234. aastal.Kindluskirikuna pakkus kirik sõdade ajal inimestele kaitset sissetungijate eest. Kiriku ümber on matmisala, millest on alles 2 hauatähist. Ainulaadsed puuskulptuurid altaril ja kantslil pärinevad 1696 aastast. Hoone idaseina välisküljel on krohvi alt vabastatud kvaadermaaling. Kirikus toimuvad igal pühapäeval kell 11:00 jumalateenistused. Samuti viiakse kirikus läbi kauneid kontserte ning teinekord on võimalik vaatamas käia etendusi.
Maanteemuuseumi masinahallis on 2019. aasta juulist avatud elamuslik püsiekspositsioon „Masinate valitsemine“. Näituse juhtmõte tähistab vastuolulist võimusuhet autode ja nende juhtide vahel. Ekspositsioon koosneb kolmest alaekspositsioonist: autokultuur, liikluskasvatus ja teedemasinate väljapanek. Iga osa mõtestab autode valitsemise tähtsust ja võimalikkust erineval viisil. Masinahall - see on1500 m2 näitusepinda120 tonni masinaidTeadmisi andvad haridusprogrammidPõnevad üritusedHalli keskmist, liikluskasvatuse keskuse osa, on võimalik kohandada konverentsi- ja ürituste saaliks mahutavusega kuni 150 inimest. Lisaks pakuvad Eesti maantemuuseumis elamusi väliekspositsioon Teeaeg ning kunagise Varbuse postijaama peahoones asuv lastemuuseum ning vahelduvad näitused.
Tartu kesklinnas asuv Kiiks ja Knihv pakub sulle omapäraseid kingitusi. Meie kaupluses leiad erilise valiku Eesti disaini ja Euroopa väiketootjate loodud meeneid. Kingipoes on Tartumaa suurim valik Muumitooteid, valikus on pusad, kotid, rahakotid, sokid ja mütsid. Meie juurest leiab igaüks midagi endale kui ka oma lähedastele kingituseks. Kiiks ja Knihv on kiiksuga kingipood aga valikus on ka klassikalisi kingitusi, näiteks kruusid, termose ja joogipudelid. Tule kinksuga kingipoodi, kus saab naerda ja avastada põnevaid kingitusi endale ja teistele.
Otteni veskisild on tuntud mängufilmi "Viimne reliikvia" võttepaigana. See on koht, kus Siim tõkestab sillapuuga ratsanikest jälitajate tee ja üks jälitajate hobustest kukub jõkke. Veskisilla, mis töötas ka veski paisuna, lasi ehitada veski omanik Jaan Otten 1916. a Tartu kivisilla eeskujul. Maakividest ehitatud veekanal sillaga on säilinud vaid osaliselt. Vesiveski pais on ehitatud maakivist, sellel on kaks suurt valatud betoonist kaarava, mis olid väravatega suletavad.Otteni veskisild on Ahja jõe ürgoru maastikukaitseala piiriks ja kantud ka Eesti kultuurimälestiste riiklikku registrisse.
1. mail 1990. a tähistati Luunjas riigimajandi 70. aastapäeva. Kuna hobuse kasvatamine ja ratsasport kuuluvad traditsiooniliselt Luunja vallaelu juurde ning mõisasüdames peetakse hobuseid ka praegu, püstitati tähtpäeva puhul Luunja alevikku monument põllumehe parimale abimehele ajaloos - hobusele. Pronksist hobuseskulptuuri autoriks on Endel Taniloo. Ööl vastu 20. juunit 2017. a värviti skulptuur tundmatute kunstnike poolt lillaks. Rahvapärimuse kohaselt muutus hobune vihast lillaks, sest haldusreformi käigus ähvardas Luunja valda sundliitmine Tartuga. Vald suutis oma iseseisvuse säilitada.
Oled lahkesti oodatud Sireli Talu Villakoja käsitööpoodi Mooste mõisas Põlvamaal. Käsitööpoes ootab Sind väga lai valik lambanahast ja lambavillast tooteid - sussidest vaipadeni. Väga pika kogemusega kohalike käsitöömeistrite valmistatud lambanahast- ja villast tooted on lisaks kaunile väljanägemisele ka väga praktilised ja vastupidavad. Materjal, millest kvaliteetseid ja mõnusaid tooteid valmistatakse pärineb Sirelit talu suffolki ja saksa tumedapealise tõugu lammastelt.Meie juures ootab sind lisaks Põhjamaade suurimale lambanahksete toodete valikule ka soe vastuvõtt ning tass kuuma kohvi.