Sireli Talu Villakoja käsitööpood

Ülenurmel asuvat hästi säilinud Ülenurme rüütlimõisat (Üllenorm) mainitakse allikates esmakordselt 1646. aastal, mil sõjaväelane B. Bousselberg sai mõisa Rootsi kuningriigilt vahetuskaubana kivimaja vastu Tartus. Pargi ja härrastemaja rajaja võis olla krahv Cancrin, mõisa omanik aastail 1856-1883.Mõis on käinud käest-kätte ning selle peamiseks tegevusalaks on olnud teraviljakasvatus. 1970. aasta alguses eraldati endise Ülenurme mõisakeskuse arvukad maakivist hooned Eesti Põllumajandusmuuseumile, mis on külastajatele avatud aastast 1981. Muuseumi külastamine on tasuline. Mõisakompleksis saab tutvuda mõisa ajalooga ning jalutada rahulikus mõisamiljöös. Külastajatele pakuvad avastamisrõõmu ka lehtla, külakiik ja hobusetallid.

Alatskivi lossi sõiduhobuste näitusetalli interaktiivne näitus annab hea ülevaate mõisa elust. Näituse keskseks osaks olev Alatskivi mõisa südamiku joonis aitab mõista kogu mõisa majandamis- ja elukeskkonda.Saad teada, milline roll oli mõisas tõukoerte aretusel, kuidas toimus metsamajandus, kui suurt tulu teenis Alatskivi mõis ja kust tuli raha muinasjutulise Alatskivi lossi ehitamiseks! Lapsi rõõmustab mängunurk kauni lossi koopia ja nukkudega. Sõiduhobuste näitusetall sobib suurepäraselt kontsertide ja sündmuste korraldamiseks! Avasta mõisaelu ka lossis, võta kaasa sõbrad, pere ja lemmikud!

19. sajandi linnakodaniku muuseum asub Tartu vanalinna ühes omanäolisemas ja ajaloolisemas piirkonnas, vahetus läheduses Jaani kirikule. Muuseum paikneb 1740. aastatel valminud puithoones, mis on üks vanimaid säilinud elumaju Tartus. Ajaloolise miljöö ja detailitäpselt taastatud sisekujundusega hoone viib külastaja ajas tagasi 19. sajandi algusesse, mil Tartu kujunes jõukate kodanike ja käsitööliste elavaks linnaks. Muuseumis saab tutvuda 1830. aastate bürgerimaja interjööri, eluolu ja toonaste linnakodanike argipäevaga. Näha saab erinavaid tube, mis sisustatud ajastule omases saksapärases biidermeierstiilis. Õdus ja ajastutruu õhkkond pakub võimaluse tajuda 19. sajandi Tartu kodu argielu lõhna, heli ja visuaali. Suvehooajal on avatud ka väike aed, kus kasvavad toonased tarbetaimed ja lilled, pakkudes aimu, milline võis olla linnaelanike kodune rohelus pea kaks sajandit tagasi. Võimalik osaleda temaatilistel ekskursioonidel ja haridusprogrammides.

Erastvere lahing toimus 30. detsembril 1701 (Rootsi vana kalendri järgi) kindral W. A. Schlippenbashi Rootsi väliväe ja kindral B. P. Šerementjevi Vene ratsaväe vahel Erastvere Magari küla väljadel. Rootsi jala- ja ratsavägi pidas suurtükkide toetusel mitu tundi Vene väe rünnakutele vastu, kuid oli pärast Vene suurtükkide saabumist ja tuleavamist ratsaväeüksuste suurte kaotuste tõttu sunnitud taanduma. Võitu Erastvere lahingus hindas tsaar Peeter I kui väga tähtsat sõjalist edu, mis pidi looma eeldused Vene sõjalise mõjuvõimu tugevdamiseks Eesti- ja Liivimaal.

Lõunakeskus on Lõuna-Eestis suurim kaubanduskeskus. Lisaks on see hinnatud vaba aja veetmise paik kogu perele. Keskuses tegutseb enam kui 180 kauplust ja teenuseosutajat. Lõunakeskus on aga palju enamat kui kaubanduskeskus. Astri Arenaja jäähall on avatud aastaringselt, Eesti suurimasse siseseiklusparki on teretulnud nii algajad kui kogenud seiklejad, kuue kinosaaliga Apollo kinos linastub alati midagi põnevat ning tegevust jätkub ka spordiklubis. Mugavat peatuspaika nii puhkusele kui ärireisile tulnud linnakülalistele pakub hotell Sophia. Ka lemmikloomad on Astri keskusesse oodatud.

Pikajärve mõis, mis on tuntud ka Cantervilla lossi nime all, on tõenäoliselt üks hubasemaid mõisaid Eestis. Mõisa 1908.aastal valminud peahoone koos värvikate maakivist kõrvalhoonetega paikneb kõrgel järvekaldal, kaunil Lõuna-Eesti kuppelmaastikul. Pilku püüdva peahoone koridoride seinu kaunistavad maastikumaalid ja portreed, antiikne mööbel ja lühtrite valgus lisavad ruumidesse pidulikkust ja romantikat. Praegu on Otepää lähistel paiknev mõisakompleks eraomanduses ning siin tegutseb hotell, restoran ja suvisel ajal laste mängumaa. Lossi saab rentida ka pulmadeks ning muudeks pidulikeks sündmusteks.

Räpina Paberivabriku endise peasissekäigu vastas haljasalal seisab Puuaiasõdalane – ajaloolise Puuaiasõja mälestusmärk (autor Riho Kuld, 1984), mida kohalik rahvas kutsub Raudmeheks.Pearahamaksu kehtestamine 1783. aastal tekitas talurahva hulgas arusaamatusi ja rahutusi. 1784. aasta suvel puhkes Liivimaal varauusaja esimene tõsisem talurahva väljaastumiste laine. Paljudes mõisates ei mindud enam teotööle, mitmel pool puhkesid talupoegade ja soldatite kähmlused. Kõige ulatuslikum neist toimus 4. juulil 1784. aastal ja on saanud tuntuks Räpina puuaiasõjana.

Tuntud Eesti luuletajale Betti Alverile pühendatud muuseum asub tema sünnikodus Jõgeval, raudteejaamahoone kõrval olevas majas. Muuseumis eksponeeritakse Betti Alveri elu ja loomingut, väljas on tema kirjutatud luulekogud ja fotod tema elust ja tegemistest. Samuti jäädvustatakse seal Jõgevalt pärit Alo Mattiiseni mälestust, väljas on tema laulutekstid ja tema elu kajastavad fotod. A. Mattiiseni üks kõige tuntum laul on "Eestlane olen ja eestlaseks jään".Muuseumis tutvustatakse samuti ka Jõgeva linna ajaloo- ja kultuuripärandit.Oodatud on õpilasgrupid, pered ja teised huvigrupid.