Podmotsa tsässon

Kogo galerii on rahvusvaheliselt tegutsev kaasaegse kunsti galerii Tartus, Aparaaditehases. Galerii keskendub noorema põlvkonna kunstnikele ning toetab nende rahvusvahelist nähtavust, tutvustades loomingut laiemale publikule. Kogo missiooniks on soodustada vaba loomet, interdistsiplinaarsust, fantaasiat ja uudseid ideid ning algatada ja hoida loovaid suhteid, koondades nii loomeinimesi kui ka kunstihuvilisi kogukonda. Galerii mitmekülgne näituseprogramm keskendub nii kunstnike sooloprojektidele kui ka kuraatorite koostöös valminud näitustele. Lisaks näitustele korraldab Kogo galeriis mitmekesiseid publikuprogramme. Galerii kaasab oma tegevusse ka eksperte erinevatest valdkondadest, et arendada dialoogi ühiskonnas oluliste teemade üle. Kogo galerii pakub külastajatele mitmeid kunstielamusi, sealhulgas näituseid ja kunstimüüki, kunstiteoste renti eriliseks sündmuseks, galeriituure gruppidele, galeriiruumi renti erisündmuste jaoks ning kureerimist ja nõustamist kunstikogujatele.

Eesti Maanteemuuseum tutvustab teede ja liikluse arengut Eestis – alates hobuajast kuni tänapäevani. Siin korraldatakse põnevaid temaatilisi sündmuseid, pakutakse harivaid giidituure ning renditakse ruume ka seminarideks ningtähtpäevadeks. Muuseumi süda on ajalooline Varbuse hobupostijaam, mis koos välinäitusekeskkonnaga Teeaeg moodustab terviku, kus põimuvad ajalugu ja tänapäev. Masinahallis asub muuseumi tehnikapark ja interaktiivne liikluskasvatuskeskus. Siin asub ka pöörlev auto ehk Eesti Maanteemuuseumi liiklusohutuse simulaator, mis annab kogemuse ja selge arusaama, kuidas turvavöö päästab elusid. Välialade erilisem osa on ajalooline teeruum, kus saab justkui ajas rännata, ning puhkeala koos liikluslinnaga, mis pakub eriti suvehooajal aktiivset tegevust kogu perele. Postijaama peahoones toimuvad ajutised näitused ja teisel korrusel tegutseb lastemuuseum, mis on loodud just pisematele külastajatele.

„Pane käed silme ette ja tuleta meelde! Sule kõrvad ja kuulata! On nagu kohiseks kuldne jõgi kauguses..." Fr.TuglasTuletame koos meelde, milline oli väikese Illimari maailm tolleaegses Ahja mõisas. Kutsume sind Fr.Tuglase mälestustemaailma. Ja olgu teadmiseks, et raamatus „Väike Illimar" peategelane pole keegi muu kui Tuglas ise. Sind ootab ees kaunis loodus, järvesilmad ja minevikuhõlma vajunud lood. Nautida saad muuseumi ekspositsiooni ja soovi korral on võimalus teha jalutuskäik koos giidiga „Väikese Illimari radadel".Nädalavahetustel ja suveperioodil palume külastus eelnevalt registreerida

Otepää talvekirik on ehitatud ümber vana kirikumõisa abihoonest ning kasutusel pühakojana peamiselt talvisel perioodil. See on väike õdus kirik, mis valminud tänu soomlaste, Otepää sõprusvalla Vihti koguduse toetusele. Kirik on pühitsetud 1992, Soome Iseseisvuspäeval 6. detsembril ja selle pühitsetud nimeks on Lesknaise ja vaeslapse kabel. Lesknaistele on ta pühendatud põhjusel, et nõukogude korra ajal hoidsid just nemad oma väikesest palgast kirikut hinges. Talvekiriku kõrval asuvas pastoraadihoones on õnnistatud Eesti Üliõpilaste Seltsi sinimustvalge lipp, millest hiljem sai Eesti riigilipp. Praegugi on selles majas lipu lugu tuvustav Eesti lipu muuseum.

Uue ilme saanud Rutikvere meierei on üks Eesti agraarkultuuri pärleid.Algselt 1929. aasta jaanuaris avatud piimatööstus on tänaseks taastatud ning avatud. Lisaks restaureeritud hoonele näeb meiereis ka asutamisaegset sisseseadet. Seal on piima vastuvõtu kaal, piima- ja koorevannid, pumbad, koorelahutaja ja -jahutaja. Hoone keldris paiknevad juustu soolamise vannid ja piima labor, kus on olemas kõik vajalik piima kvaliteedi määramiseks. Rutikevere meierei annab väga hea ettekujutuse sellest, milline oli piimatööstus 1930. aastatel.Meierei tegutseb muuseumina ning on avatud ettetellimisel.

Alatskivi keraamikakoda on eriline paik, kus ajalugu ja eesti käsitöö kohtuvad – see asub Alatskivi lossi võlvitud keldris, kus kunagi elasid mõisateenijad. Nüüd töötab seal andekas keraamikameister, kes loob kohapeal käsitööna unikaalseid ja kvaliteetseid savitooteid – kausse, tasse, kannusid ja muud kaunist igapäevast keraamikat, mis on praktiline kingiidee! Külastajad saavad keraamikapoes imetleda ja osta neid unikaalseid esemeid ning ka ise käed saviseks teha – töötoad sobivad täiskasvanutele ja on eriti populaarsed laste seas. Külasta ka lossi, Tubina muuseumit, tallinäitust ja restorani!

Tõrva keskväljaku puhul on esikohale tõstetud jalakäijate mugavus ning vaba aja veetmise võimalused. Ligemale 13 000 ruutmeetril laiuval Tõrva keskväljakul on suurem osa ruumist jalutusradade ja tegevusplatside päralt.Haljastustöid tehti 5000 ruutmeetril, istutati peaaegu 2000 puud ja põõsast. Tõrva keskväljak kulgeb ajaloolisest kõrtsihoonest kuni Tõrva raekojahooneni ja sealt mõttelise osana edasi Veskijärvele.Tõrva keskväljak. Arhitektid Mari Rass, Ott Alver, Alvin Järving ja Illimar Klammer.

Kaarsild on jalakäijatele mõeldud sild kesklinna ja Ülejõe linnaosa vahel. Sild on ehitatud aastatel 1957-1959 endise Kivisilla kohale, selle kaldasammaste vundamentidele. Kuni silla valmimiseni vedas inimesi 1950. aastail regulaarselt üle jõe pikk sõudepaat.Kaarsild renoveeriti 2017. a. Pimedal ajal on sild valgustatud, lisaks kostuvad iga päev sünkroonis raekoja kellamänguga sillalt muusikateosed, mida saadab vastav valguskujundus. Kaarsilla heli- ja valguskujundus on Eestis seni ainulaadne omataoline avaliku ruumi projekt.Kaarsilla kõrval asub ka II maailmasõjas hävinud Kivisilla makett.