Lible kuju

Tartu Püha Luuka kiriku puhul on tegemist nüüdisaegse sakraalhoonega (arhitekt Indrek Allmann), mis asub otse Toomemäe piirkonnas.Huvitav teada:- Tartu Püha Luuka kirik on hinnatud Tartu 2002 parimaks uusehituseks. - Kirik asub krundil, mis kunagi kuulus kuulsale kirurgiaprofessorile Zoege von Manteuffelile.Jumalateenistused pühapäeviti kell 11.Õhtupalvused kolmapäeviti kell 17.

Tartumaa Tervisespordikeskus on Elva linnast 2 km kaugusel, kaunis looduslikus männimetsas, asuv puhkekompleks. Keskuses on võimalus erinevate pallimängude harrastamiseks, laskmiseks ja muudeks sportlikeks tegevusteks. On jõusaal ning jalgrattarent. Metsamatkarajad kutsuvad nautima loodust. Meie õuel asuvad nii Tartu Maratoni finiš kui ronimislinnak ning mänguplats lastele. Meie juures on iga karavaniauto jaoks pistikupesa, võimalus võtta joogivett ja tühjendada WC-d. Hosteli vastuvõtt on avatud 9.00-21.00 ning lobby baaris on tasuta wifi.

Liiva kodumajutus pakub soodsat majutust eraldi tubades kuni 8 külalisele ja tasuta parkimist 5-6 autole.Kuna läheduses pole meelelahutusasutusi, see tagab vaikse ja privaatse olemise. Külaliste kasutuses on terrass ja aed koos grillimise võimalusega.Igas toas on voodipesu, rätikud, lisatekid ja padjad. Tasuta internet ja LED-telerid. Samuti külmkapp, mikrolaineahi, veekeetja, nõud. Vannitoas on seep, dušigeel, šampoon. Lisatasu eest võimalus tellida hommikusöögi, pesta pesu, triikimisvahendeid ja fööni.Lähim toidukauplus asub 500 m kaugusel. Reakoja plats ja ERM on jalutuskäigu kaugusel.

Nõo Veskijärv on kaunis paisjärv Nõo alevikus, mille keskel on kaks saart, kuhu saab ujudes või isikliku paadiga. Järve lähistel asub kahe mänguväljakuga võrkpalliplats ja laste mänguala. Paisjärve ümber lookleb kruusakattega terviserada, kus on mõnus jalutada või sportida igal aastaajal. Läheduses saab mängida kettagolfi Nõo Discgolfi pargis, mille rajakaardi leiad SIIT. Supluskohas on ujumispurre ja kaks päästerõngahoidikut, kuid puudub rannavalve. Kuna supelrannas on vesi madalam, siis sobib see hästi ka peredele veemõnude nautimiseks.

Praegune Hargla kivist kirik valmis 1821. aastal. 1873–1874 tehti kirikule suuremad aknad, kõrge ja kaunis tahvelstiilne lagi, kivist torn ning juurdeehitusena avar altariruum koos võidukaarega. Säilinud on algupärased välisuksed ning ažuurne ehisraamistikku meenutav aknakujundus. Kirikuruum koosneb traditsiooniliselt kolmest osast. Neorenessansi laadis tahvellaega pikihoonest, koorist ja polügonaalsest lõpmikust. Sisustuses neogooti nikerdaltar maaliga "Ristilt mahavõtmine".Kirik on tunnistatud riiklikuks kultuurimälestiseks.

Avastage ajalooline viikingilaev "Turm", mis seilab Emajõel, Peipsil, Võrtsjärvel, Saadjärvel ja avamerel. Sõiduhooaeg kestab maist septembrini, pakkudes kuni 12 reisijale võimalust osaleda autentsel viikingiretkel. Laeval reisimine eeldab aerutamist ja soodiotste hoidmist, muutes selle ideaalseks seikluseks suurematele lastele ja noortele, kes naudivad füüsilist tegevust. Lisaks traditsioonilisele viikingisõidule on võimalik osaleda ka interaktiivses viikingite seiklusmängus. Suuremad grupid saavad tegevusi jagada kuival maal ja vee peal, luues unustamatu elamuse kõigile osalejatele.

Linoollõige on üks lihtsamaid klassikalisi graafikatehnikaid, kus trükivorm lõigatakse käsitsi linoleumist välja. Töötoas valmistab iga osaleja endale oma kavandi järgi linoollõiketehnikas trükiplaadi (10x15 cm). Valmis trükiplaati saad kasutada korduvalt, trükkida õnnitluskaarte, märkmikukaasi või niisama ilupilte.Kõik materjalid saad meie käest, kuid ettevalmistamiseks on hea oma kavand juba läbi mõelda või otsida internetist mõni pilt, mida lõigata. Kujutis peaks olema tugevate kontrastide ja selgete joontega, näiteks must-valge, sest linoollõikega ei saa trükkida sujuvaid värviüleminekuid.

Olete oodatud imetlema gootilikku punastest tellistest pühakoda (arhitekt Wilhelm Schilling). Tartu Pühima Neitsi Maarja Pärispatuta Saamise kirik on Tartu ainus roomakatoliku kirik. Nurgakivi asetati 1862. a ning sisse õnnistati kirik 1899. a. Kõrgete võlvidega kirikusaalist leiate Ernst Friedrich von Liphardti altarimaali "Neitsi Maarja Jeesuslapsega" (1905) ning suure pärnapuust krutsifiksi (1935). Huvitav teada: 1894. aastal, mil preester Friedrich Zhyskar hakkas kiriku ehitamiseks annetusi koguma, annetas isegi keiser Nikolai II kiriku ehituseks 3000 rubla.