Andri-Peedo talupood

EELK Põltsamaa Niguliste kirik mahutati linnuse 13. saj pärit väravakäigu ja 1500 paiku püstitatud suurtükitorni müüride vahele Rootsi ajal, 1632. a. Kirik põles 1941. a juulis, kuid tänu pastor Herbert Kuurme ettevõtlikkusele taastati juba Stalini ajal, 1952. aastaks. Pühakojas saab näha Tartu Ülikooli endise kiriku kantslit, altarit, pinke ja lühtreid. Altaris on kaks maali, mida vastavalt Ülestõusmispüha ning Taevaminemispüha ajal vahetatakse. 1900. a valmistatud orel pärineb Fr. Saueri tehasest Saksamaalt. Alles hiljuti valmisid kolme aknasse vitraažid, mille autoriks on Dolores Hoffmann.

Välgi külast leiate kõrgel metsasel künkal asuva Püha Aleksander Nevski õigeusukiriku, mis on ehitatud 1859. aastal. Kirikuks on neohistoritsistlik puidust hoone, millel on eeskoda, altariruum ja kaks torni. Iseseisev kogudus moodustati peale II Maailmasõja lõppu 1945. aastal, praegusel ajal tegutsevad nad Tartu Pühade Aleksandrite koguduse abikogudusena. Ettetellimisel on kirikut võimalik ka seestpoolt vaadelda. Huvitav teada: kiriku lähedal on rohkesti 13. sajandist pärit vadjapäraseid kalmeid. .

Võhandu jõe veejõudu on Leevakul kasutatud juba 1835. aastast, mil siia ehitati vesiveski. 20. saj algul oli Leevakul jahu- ja saeveski ning villavabrik. Siin valmistati ka savinõusid. Leevaku HEJ hävis II maailmasõja ajal. 1947.a taastati elektrijaam Võrumaa noorte ühistööna. Paarkümmend aastat hiljem see suleti ja avati taas 1993. a.Leevaku HEJ külastamisel on võimalik kasutada audiogiidi (eesti, vene ja inglise keeles) ja külastada ka elektrijaama ülemist korrust, kus on stendid elektrijaama ajaloost ja näitlik makett veejõul elektri tootmisest.Madalhooajal võtame gruppe vastu ettetellimisel, helistada võib ka telefonil 7952238 või 5117842.

Ajalooliselt asus Tartus üheksa mõisa, millest seitse on tänapäevani säilinud. See tuur viib sind avastusretkele viie kõige iseloomulikuma ja eriilmelisema mõisakompleksi juurde, mis aitavad mõista, kuidas kunagistest aadlivaldustest kasvas välja tänapäevane linn. Külastame Tähtvere mõisa, mille rohelus ja ajalooline miljöö loovad ettekujutuse kunagisest mõisaelust; Maarjamõisa mõisa, mille juured ulatuvad rüütlimõisa aega; Tamme mõisa, mille nime ja planeeringut kannab edasi mõisapärand; Ropka mõisa, mis näitab, kuidas ajaloolised mõisamaad muutusid tööstus- ja elupiirkondadeks; ning Karlova mõisa, mille ümber kujunenud linnaosa on tuntud oma boheemlasliku õhkkonna ja puitarhitektuuri poolest. Tuuri jooksul näed mõisaid väljast ja kuuled giidilt nende ajaloost, rollist linna arengus ning tänapäevasest kasutusest. Kõik hooned seest avatud ei ole, sest osa on erakätes või asutuste kasutuses. Tuuri saab läbida ratta, auto või bussiga ning tellida mitmes keeles.

Rõuge Kunstikuur – loovuse ja käsitöö kodu Võrumaa südames Rõuge Kunstikuur on üks omanäoline paik, kus müüakse laias valikus sooja südamega tehtud kohalikku käsitööd. Siit leiad kingitusi ja mälestusi, mis on loodud ehtsa hoole ja armastusega – kudumitest ja keraamikast kuni kunstiteoste ja pisemate suveniirideni. Kunstikuuris on huvitavat vaatamist ja tegemist kõigile, nii suurtele kui väikestele. Lisaks ostlemisvõimalusele toimub Kunstikuuris igal suvel põnevaid töötube, näitusi ja kursusi lastele. Siin saab ise kätt proovida, midagi uut õppida ja loominguliselt aega veeta. Iga üritus toob esile Võrumaa loodusest ja pärimusest inspireeritud loovuse, mis annab Rõugele erilise hingamise. Kunstikuur asub kauni Rõuge kuppelmaastiku südames, matkaradade ja järvede läheduses. See on ideaalne peatuspaik rännul olles – astu sisse, lase loomingul end puudutada ning vii killuke kohalikku kunsti ja käsitööd endaga kaasa. Aga oma silm on kuningas – tule ja kae perra!

Muuseum asub Tartumaal ajaloolises Ülenurme mõisas, pakkudes külastajatele ainulaadset võimalust tutvuda Eesti maaelu ja selle arenguloogaMuuseumis on põnevad näitused, lastele ja täiskasvanutele mõeldud interaktiivsed muuseumitunnid, meistritoad, kokakoolid, tutvumist ootavad laudaloomad ning muuseumi ponid viivad lapsi sõidule. Kõike seda saab nautida mõnusas hubases keskkonnas.Muuseumis toimub mitmeid traditsioonilisi, aga ka uudseid koguperesündmusi. Muuseumi ruume ja territooriumi saab rentida sündmuste läbiviimiseks.

Eesti Ema monument väärtustab Eesti naist emana, väljendab tänutunnet ning meie rahva kestmajäämist. Monument avati 26. juunil 2010.a. Eesti Ema monumendi idee autor ja rajamise eestvõtja oli kuldsete kätega mees, eestlaste küüditamismälestuste kirjapanija ning mitme mälestusteraamatu autor Hans Sissas (1933-2012).Monument on valmistatud Udmurtiast toodud kivist. Kõrgus 3,6 meetrit ning kaalub ligikaudu 6 tonni.Huvitav teada: Kavandi autorid on kunstnikud-skulptorid Ilme ja Riho Kuld ning selle raiusid välja skulptorid-kiviraidurid Margus Kurvits ja Kristjan Kittus.

Esimene rong sõitis Tartust Valka 1887.a. ja 1889. aastal avati siin historitsistlikus stiilis punastest tellistest ehitatud jaamahoone Walk. Raudteesõlm andis olulise tõuke linna arengule ning hiilgeaegadel töötav Valgas raudteega seotud ettevõtetes vähemalt 1500 inimest (linna praegune rahvaarv on veidi alla 15 000) Valga ajalooline raudteejaama hoone hävis II maailmasõja ajal ning 1949. aastal rajati selle asemele uus suurejooneline stalinistlik jaamahoone. Avaras jaamahoones asusid tegutsema lisaks pakihoiule ja restoranile ka teadetebüroo, ajalehekiosk ja juuksuriäri. Hetkel paraku neid teenuseid siin enam ei pakuta. Ootesaalis on pakihoid ja reisiraamatukogu, kus huviline võib omale raamatu reisile kaasa võtta kohustuseta see tagastada. Valga raudteejaama peahoone silmatorkavaim arhitektuurne aktsent on seitsmekorruseline ruudukujulise põhiplaaniga kõrge torn. Praegu asub jaamahoone juures ka Valga bussijaam.