Andri-Peedo talupood

Esimesed kirjalikud andmed Kirumpää linnuse kohta pärinevad juba aastast 1322, kui Leedu vürst Gediminas selle purustas. Linnus rajati Tartu piiskopkonna idapiiri kaitseks tolleaegse tähtsa Tartu-Pihkva kauba- ja sõjatee äärde. Linnust on korduvalt rünnatud, purustatud ja taas üles ehitatud, lõplikult hävis ta Vene-Rootsi sõjas 1656. Huvitav teada: • Rootsi Riigiarhiivis on säilinud linnuse ja ümbruse plaanid • 1784. aastal asutatud Võru linna ehitamiseks kasutati kive linnuse varemetest • Pärnad linnuse varemete ümbert pärinevad 1940. a. Kultuurimälestiste riiklik register

Otepää Maarja luteri kirik esindab ühte Lõuna-Eesti 21st avastamisväärt paigast, mille külastamist soovitatakse kultuuri- ja ajaloohuvilistele soovitatakse. Otepää Maarja kirik on ajalooliselt seotud Eesti riigilipuga ning seda on kiriku fassaadil ka eksponeeritud. Kiriku pastoraadihoones pühitseti 4. juunil 1884. a sini-must-valge Eesti Üliõpilaste Seltsi lipp, millest hiljem sai rahvuslipp ja aastal 1991 Eesti riigilipp. Hea akustikaga kirik on uus-gooti stiilis. Altarimaal "Kristus ristil" pärineb aastast 1880 ning Kessleri orel 1853. aastast. Suviti on kiriku uksed teelistele avatud .

Fr. R. Faehlmanni mälestussammas – hallist kodumaa graniidist sambal asetsev Faehlmanni pronksbüst. Avati Tartu Toomemäel Vana Anatoomikumi ees 18. mail 1930. a. Friedrich Robert Faehlmann (1798 - 1850) oli eesti rahvusliku kirjanduse rajajaid, arst ja demokraat. Õppis Rakvere kreiskoolis, Tartu gümnaasiumis ja Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas. Aastast 1824 töötas Faehlmann Tartus arstina. Ta tegutses Vanas Anatoomikumis. Oli ülikooli eesti keele lektor ning luges õppeülesandetäitjana farmakoloogia- ja retseptuurikursust.

Lõuna-Eesti vabadusvõitlejatele pühendatud ausambaks on kõrgel alusel seisev tundmatu sõjamehe figuur, mõõk vööl ja lipp käes lehvimas, teine käsi kõrgele välja sirutatud. Algne ausammas avati leitnant Julius Kuperjanovi 31.sünnipäeval 11.10.1925.a. ja lõhuti nõukogude võimu poolt 21.09. öösel 1940.a.Vabadussõja ausammas taasavati 16.08.2013 endises asukohas Kuperjanovi tänaval. Ausamba kavandi ja kuju valmistas 1925.a. Amandus Adamson, kes osales ka samba pronksfiguuri valamisel Itaalias. Pronkskuju taastas originaalmahus skulptor Jaak Soans. Taastamise eestvedajaks on major Meelis Kivi.

Eesti Maaülikooli Võrtsjärve õppekeskus Järvemuuseum asub otse Võrtsjärve kaldal. Kohalikud ja eksootilised kalad 35 akvaariumis. Lisaks: näitused "Võrtsjärv" ning "Amazonas" kalandusajalugu, linnustik, veetaimed, Eesti suured mageveelimused kalastusvahendid ja -eeskirjad kivimid, ürgkalad ja kalakivistised rekordkalade info ja mulaažid Eesti siseveekogude fotonäitus Limnoloogiakeskuse ajalugu VR-elamus, interaktiivsed kalamäärajad laste mänguala Loodusõppeprogrammid ja õpitoad, muuseum, kalanduslaagrid ja -õppepäevad, giiditeenus, konverentsiruumide rent, laste sünnipäevaprogrammid, parvsaunasõidud.

Tartu vanausuliste palvemaja on vanausuliste (17. saj Vene Õigeusu Kirikust eraldunud usuline liikumine) õdus jumalakoda.Palvemaja ehitus algas 1862 ning teenistused toimusid alates 1865 a.1931 a püstitati Anatoli Podtšekajevi projekti järgi palvelale ka eeskoda ja kellatorn, millest puitosad ning enamus Mark Solntsevi loodud ikoone hävis Teises Maailmasõjas.Praegune palvela on ehitatud säilinud kiviosa ära kasutades 1948 a ja pole senini terviklikult taastatud.Palvelas on 19. saj ikoonid ja ka kohalike ikoonimaalijate töid (20. saj).Venekeelne jumalateenistus toimub pühapäeviti kell 10.

Valga Muuseum on elav ja kaasaegne muuseum, kus sul ei hakka kunagi igav! Läbi olustikupiltide on siin eksponeeritud Valga maakonna ja linnaga seotud loodus-, aja- ja kultuurilugu ‒ ikka muinasajast kuni tänapäevani. Muuseumiekspositsioonidele aitavad mulje loomisel kaasa maketid, muusika ja vahakujud. Galeriis toimuvad erinevad näitused.Ekspositsiooniga saab tutvuda audiogiidi abil kui lisaks pakume ka giidituure, haridusprogramme, muuseumitunde ning õpitubasid. Huvitav teada: muuseumis on Eesti ajaloos esimese eestlasest olümpiavõitja Alfred Neulandi ja Eesti esimese eestlasest linnapea Johannes Märtsoni vahakujud ning jutustatud nende lugu.Muuseumiskäik ei ole ajaraiskamine!

Kogo galerii on rahvusvaheliselt tegutsev kaasaegse kunsti galerii Tartus, Aparaaditehases. Galerii keskendub noorema põlvkonna kunstnikele ning toetab nende rahvusvahelist nähtavust, tutvustades loomingut laiemale publikule. Kogo missiooniks on soodustada vaba loomet, interdistsiplinaarsust, fantaasiat ja uudseid ideid ning algatada ja hoida loovaid suhteid, koondades nii loomeinimesi kui ka kunstihuvilisi kogukonda. Galerii mitmekülgne näituseprogramm keskendub nii kunstnike sooloprojektidele kui ka kuraatorite koostöös valminud näitustele. Lisaks näitustele korraldab Kogo galeriis mitmekesiseid publikuprogramme. Galerii kaasab oma tegevusse ka eksperte erinevatest valdkondadest, et arendada dialoogi ühiskonnas oluliste teemade üle. Kogo galerii pakub külastajatele mitmeid kunstielamusi, sealhulgas näituseid ja kunstimüüki, kunstiteoste renti eriliseks sündmuseks, galeriituure gruppidele, galeriiruumi renti erisündmuste jaoks ning kureerimist ja nõustamist kunstikogujatele.