Tartu observatooriumi külastuskeskus

Ajalooliselt asus Tartus üheksa mõisa, millest seitse on tänapäevani säilinud. See tuur viib sind avastusretkele viie kõige iseloomulikuma ja eriilmelisema mõisakompleksi juurde, mis aitavad mõista, kuidas kunagistest aadlivaldustest kasvas välja tänapäevane linn. Külastame Tähtvere mõisa, mille rohelus ja ajalooline miljöö loovad ettekujutuse kunagisest mõisaelust; Maarjamõisa mõisa, mille juured ulatuvad rüütlimõisa aega; Tamme mõisa, mille nime ja planeeringut kannab edasi mõisapärand; Ropka mõisa, mis näitab, kuidas ajaloolised mõisamaad muutusid tööstus- ja elupiirkondadeks; ning Karlova mõisa, mille ümber kujunenud linnaosa on tuntud oma boheemlasliku õhkkonna ja puitarhitektuuri poolest. Tuuri jooksul näed mõisaid väljast ja kuuled giidilt nende ajaloost, rollist linna arengus ning tänapäevasest kasutusest. Kõik hooned seest avatud ei ole, sest osa on erakätes või asutuste kasutuses. Tuuri saab läbida ratta, auto või bussiga ning tellida mitmes keeles.

Ate ehk Kagu-Eesti ateljeed on Võru linnas asuv loomekeskus, mis on Kagu-Eesti loovettevõtjate kohtumispaigaks. Ate loomekeskuses ateljeedes ja stuudiotes toimetab hetkel kokku 18 loovettevõtjat. Nende seast leiab nii tekstiili- kui nahakunstikke, keraamikuid, fotograafe, graafilisi disainereid, muusikuid jpt. Aeg-ajalt toimub loomekeskuses töötubasid ning avatud uste päevi. Ate ateljeed ja stuudiod on avatud siis, kui meie majalised tööd teevad. Võid proovida õnne ja tulla vaadata, kas uksed on lahti või siis minna kindlamat teed ja anda oma tulekust ette teada!

Tartu vanalinnas asuv Teatri Kodu on muuseumist inspireeritud teater, mis kuulub Tartu Mänguasjamuuseumi juurde. Teatri Kodu ammutab inspiratsiooni meie kõigi lapsepõlvest, mängudest, unistustest ja fantaasiast. Teatri Kodus saab vaadata etendusi, teha teatrit, mängida ja meisterdada ning avastada teatrimaailma põnevaid nurgataguseid. Teisel korrusel asub lastestuudio, kuhu oodatakse lastegruppe osalema teatriteemalistes programmides. Keldriruumidest leiavad külastajad muuseumiruumid, automaatnukkude teatri ning mitmeid põnevaid teatriteemalisi väljapanekuid.

Muuseum asub Tartumaal ajaloolises Ülenurme mõisas, pakkudes külastajatele ainulaadset võimalust tutvuda Eesti maaelu ja selle arenguloogaMuuseumis on põnevad näitused, lastele ja täiskasvanutele mõeldud interaktiivsed muuseumitunnid, meistritoad, kokakoolid, tutvumist ootavad laudaloomad ning muuseumi ponid viivad lapsi sõidule. Kõike seda saab nautida mõnusas hubases keskkonnas.Muuseumis toimub mitmeid traditsioonilisi, aga ka uudseid koguperesündmusi. Muuseumi ruume ja territooriumi saab rentida sündmuste läbiviimiseks.

Varnja Elava Ajaloo Muuseum tutvustab vanausuliste elulaadi 19. sajandi lōpul – 20. sajandi algupoolel. Muuseumis uuritakse kolme Peipsi-äärse küla elu. Armastusega loodud muuseum annab külastajale võimaluse tunda sajanditevanust hõngu.Ettetellimisel pakub muuseum soovijatele samovarist teed ja vene ahjus küpsetatud pirukaid. Kuna muuseum on väike, mahub giidituurile korraga kuni 40 inimest.

Olete mõelnud, millised kalad elavad Peipsi järves? Kui raske on Peipsi rekordkala? Mis tunne on jalga tõmmata kalamehesäärikuid? Vastused ootavad teid Peipsi järve näitusel:üle 10 käed-külge eksponaati35 kalamulaaži4-meetrine Peipsi järve maketteesti-, vene- ja inglisekeelsed infostendidKoolidele ettetellimisel õppekava toetavad programmid.Kõrvalmajas asub piirkonna kultuuriloole pühendatud Peipsimaa muuseum, mida on võimalik külastada eraldi soetatud ühispiletiga. Näitusemaja taga asub Kasepää laululava ning lähedal on ujumisrand.

Peipsiveere Samovarimaja on väikesemuuseum Varnja vanausuliste külas, mis avab ukse samovaride maailma ja Peipsi-äärsesse teekultuuri. Aastakümnete jooksul kogutud erakollektsioonis on üle 200 eriilmelise samovari. Alates lihtsatest plekk-samovaridest kuni rikkalike gravüüridega haruldusteni, mis peegeldavad eri ajastute meistrite oskusi ja traditsioone. Autentses vanausuliste elamus paiknev ekspositsioon annavad külastajale võimaluse mõista, miks samovar oli sajandeid rohkem kui lihtsalt veekeetja. Giidijutustustes avanevad samovaride päritolu, valmistamise tehnikad, kasutusviisid, erinevad kujutüübid ja teejoomise traditsioonid Peipsi-äärsetes kogukondades. Iga külaline saab maitsta ehtsat samovariteed ning kuulsat ivantšaid, ning proovida tee kõrvale traditsioonilist keedusuhkrut, mis on vanausuliste teekultuuri lahutamatu osa. Soovi korral saab uurida ka käsitöiseid samovaritarvikuid ning kuulda lugusid Mesi Tare perenaise kogemusest teed valmistada, serveerida ja väärikalt hoida.

Iga aasta jõulukuul muutub Kalevipoja Koda jõulumaaks. See on seiklus, mis sobib igas vanuses huvigrupile. Rändame nii vanades kui uutes hoonetes, matkame metsaradadel, avastame loodust ja räägime loomadest. Keedame metsas teed, otsime põnevaid kohti, tuletame meelde vanu jõulukombeid ja las jääb midagi saladuseks ka. Jõulumaad pakume gruppidele alates 10-st inimesest. Kui on soovi, saame seda korraldada ka õhtusel ajal laternatega rada läbides.Vajadusel muutub jõulumaa jaanuaris talvemaaks ja seda saab kasutada kuniks talve jätkub. Pisut muudetuna.