Mats Erdelli kabel Ala kalmistul

Tartu Maarja kirik valmis 1842 Tartu linna ja kihelkonna eestlaste kodukirikuks. Koguduse liikmete hulka kuulusid sellised suurkujud nagu nt M. Härma, L. Koidula ja J. V. Jannsen. 1869. aastal sai Tartu Maarja kirikust alguse esimene Eesti üldlaulupidu ning seetõttu nimetatakse Maarja kirikut ka laulupeo hälliks.Kirik hävis 12. juulil 1941 ning ehitati ümber EPA võimlaks. Tartu spordi varjupaigaks oli hoone 50 aastat. Kirik tagastati kogudusele 2009. aastal ja on taastamisjärgus. 2022. a lõppesid võimlaks ehitamisel lammutatud, torni taaspüstitamise tööd. Torni tipus valvab kullatud kukk.

Siimusti savitööstuse keraamikapood pakub kaunist ja omanäolist omatoodangut, mis valmib hoole ja armastusega. Meie valikust leiab kruuse, kausse, küünlaaluseid, koorekannusid, võitoose ning palju muud põnevat ja praktilist. Saadaval on nii lihtsa joonega ühevärvilist keraamikat kui ka kaunite ja omanäoliste maalingutega esemeid. Lai ja mitmekesine tootevalik pakub avastamisrõõmu nii igapäevaseks kasutamiseks kui ka kingituseks. Iga ese on omanäoline ning kannab endas käsitöö soojust ja Siimusti keraamika traditsioone. Tule avasta meie valikut ja leia endale või lähedasele midagi tõeliselt meelepärast!

Võru Instituut on võro keelele ja kultuurile loomemaja - siit saab küsida nõu võro keele ja kombestiku kohta. Avatud on võrokeelsete raamatute näitusmüük. Vana-Võromaa e-poes Umapuut on müügil võrokeelsed raamatud, plaadid võrokeelsete lauludega, lai valik kohalikku käsitööd ning võro sümboolikaga meeneid. Soovi korral saab instituudist tellida võro keele lühiõpet, loenguid või esitlusi võro keele ja kultuuriruumi kohta.Vana-Võromaa kultuuripärandiga alusta tutvumist Vana-Võromaa muuseumidest, mis on väravaks kohaliku kultuuri juurde, ning kus on sisukad püsinäitused, teemapäevad ja õpitoad.

Virtuaaltuur „VR Tartu 1913" viib külastajad unustamatule ajarännakule enam kui sajanditagusesse Tartu kesklinna. Füüsiliselt liigute nelja vaatepunkti vahel mõlemal pool Kaarsilda, kuid virtuaalselt avanevad teie ees kadunud Tartu panoraamid ja elav tänavamelu. Kogete, milline nägi välja Emajõe kallas 20. sajandi alguses – omaaegsed linna sümbolid nagu raekoda, kivisild, lotjade sadam ning uhked ajaloolised Tartu hotellid ärkavad taas ellu. Jalutades tänapäeva Tartus, näete samal ajal virtuaalselt linna, mida enam ei ole, selle helisid, liikumist ja atmosfääri. See on kaasahaarav, faktidel põhinev ja emotsionaalne elamus, mis muudab ajaloo ruumiliseks ja värviliseks, pakkudes haruldast võimalust tajuda, milline oli Tartu enne sõda ja suuri muutusi. Audiogiid on saadaval mitmes esinevas keeles, et iga külastaja saaks kogeda Tartu lugu omas keeles. Astuge ajamasinasse ja kogege Tartut nii, nagu seda nähti aastal 1913!

Rõngu vasallilinnuse varemed asuvad Tartu maakonnas Elva vallas Rõngus ning on üks Lõuna-Eesti põnevamaid keskaegseid mälestisi. Linnus rajati tõenäoliselt 14. sajandil Tartu piiskopi vasallilinnusena ning see kuulus piiskopkonna kaitsesüsteemi, valvates olulisi teid ja ümbruskonda. Keskaegsel ajal oli tegemist kindlustatud hoonete kompleksiga, mille müüride vahele jäi sisehoov. Linnuses asus ka kabel, mida on allikates mainitud 15. sajandi alguses. Oma tähtsuse kaotas linnus 16. sajandil Liivi sõja käigus, mil see purustati ning jäi varemetesse. Tänapäeval on Rõngu vasallilinnusest säilinud müürijäänused, mis paiknevad looduskaunis Lossimäe pargis. Ala on vabalt ligipääsetav ning sobib hästi jalutuskäikudeks, ajalooga tutvumiseks ja pildistamiseks. Varemed pakuvad huvitavat ajarännakut nii ajaloohuvilistele kui ka peredele, kes soovivad ühendada looduses viibimise ja kultuuripärandi avastamise.

Avasta Tartu Ülikooli rikast ajalugu Johann Karl Simon Morgensterni mälestussamba juures, mis asub ülikooli territooriumil. Morgenstern, tuntud kui elokventsuse, klassikalise filoloogia, esteetika ning kirjandus- ja kunstiajaloo professor, oli üks ülikooli raamatukogu rajajatest ja selle esimene direktor. Lisaks asutas ta 1803. aastal Tartu Ülikooli kunstimuuseumi. Mälestussammas on austusavaldus tema panusele hariduse ja kultuuri arengusse. Külastades seda ajaloolist monumenti, saate süveneda teadmiste ja kultuuripärandi maailma, mis on kujundanud tänapäeva Tartu.

Õrsava järve kaldal asuv juugendstiilis kindral Nikolai Reegi suveresidents on kahtlemata Põhjalaagri arhitektuuripärl, mis on taastatud võimalikult originaalilähedaselt. Alates 2020. aastast on maja avatud külastajatele. Keskuse ekspositsioon annab teadmisi 1920. aastatel Setomaale rajatud Petseri Põhjalaagrist, Vabadussõja sündmustest ning ravimuda ja mineraalvee kasutamisest siinses kuurortpiirkonnas. Reegi majas on õdus kohvik ning vastavalt hooajale saab laenutada jalgrattaid, paate, vesirattaid või uiske. Eraldi parkla autokaravanidele. Suvel laevareisid Õrsava järvelt Värska lahele.

Räpina Paberivabriku endise peasissekäigu vastas haljasalal seisab Puuaiasõdalane – ajaloolise Puuaiasõja mälestusmärk (autor Riho Kuld, 1984), mida kohalik rahvas kutsub Raudmeheks.Pearahamaksu kehtestamine 1783. aastal tekitas talurahva hulgas arusaamatusi ja rahutusi. 1784. aasta suvel puhkes Liivimaal varauusaja esimene tõsisem talurahva väljaastumiste laine. Paljudes mõisates ei mindud enam teotööle, mitmel pool puhkesid talupoegade ja soldatite kähmlused. Kõige ulatuslikum neist toimus 4. juulil 1784. aastal ja on saanud tuntuks Räpina puuaiasõjana.