AHHAA on peresõbralik keskus, kus leidub tegevust nii väikestele kui ka suurtele teadushuvilistele. AHHAAs ärkab teadus ellu ja avastamisrõõm ei lõpe kunagi. Interaktiivsed näitused, haaravad teadusteatrid ja töötoad ning põnevad planetaariumi seansid viivad Sind teaduse ja tehnoloogia südamesse. Meie giididega tuurid avavad uksi, mida muidu ei pruugiks märgatagi.Usume, et teadus on maailmas liikumapanev jõud. Meie eesmärk on sütitada huvi, innustada mõtlema ning julgustada küsima miks ja kuidas.Tule Tartusse AHHAA keskussse ja pane teadusele päriselt käed külge ning vaata maailma uue pilguga.
Rõuge Kunstikuur – loovuse ja käsitöö kodu Võrumaa südames Rõuge Kunstikuur on üks omanäoline paik, kus müüakse laias valikus sooja südamega tehtud kohalikku käsitööd. Siit leiad kingitusi ja mälestusi, mis on loodud ehtsa hoole ja armastusega – kudumitest ja keraamikast kuni kunstiteoste ja pisemate suveniirideni. Kunstikuuris on huvitavat vaatamist ja tegemist kõigile, nii suurtele kui väikestele. Lisaks ostlemisvõimalusele toimub Kunstikuuris igal suvel põnevaid töötube, näitusi ja kursusi lastele. Siin saab ise kätt proovida, midagi uut õppida ja loominguliselt aega veeta. Iga üritus toob esile Võrumaa loodusest ja pärimusest inspireeritud loovuse, mis annab Rõugele erilise hingamise. Kunstikuur asub kauni Rõuge kuppelmaastiku südames, matkaradade ja järvede läheduses. See on ideaalne peatuspaik rännul olles – astu sisse, lase loomingul end puudutada ning vii killuke kohalikku kunsti ja käsitööd endaga kaasa. Aga oma silm on kuningas – tule ja kae perra!
Intsikurmu metsaparki teavad paljud inimesed nii Eestimaalt kui kaugemalt eelkõige tänu laulupeo traditsioonile. Just siin, Põlvas, peeti aastatel 1855 ja 1857 Eestimaa esimesed laulupühad. Ka tänapäeval on Intsikurmu laululava tuntud kontserdi- ja peopaik. Siin toimuvad näiteks nii Põlvamaa kui Kagu-Eesti laulu-ja tantsupeod, lõõtspillipidu "Harmoonika" ja erinevad popmuusikakontserdid. Laululava alla mahub ligi 3500 lauljat, murule tantsima ja pidutsema aga kõik huvilised. Laululava lähedalt läheb mööda ka 3 kilomeetrine Intsikurmu südamerada.
Aparaaditehas on vanasse tehasekompleksi rajatud kultuuritehas. Siin on endale kodu leidnud paljud loomeettevõtjad, kunstnikud, disainerid ja muidugi ka kuulus majakass Johannes Gutenberg. Aparaaditehases asuvad restoranid, kohvikud ja pagaritöökoda viivad teid maitserännakule, kus saad nautida mitmekülgseid kulinaarseid elamusi. Lisaks leiab aparaaditehasest väikepoed, galeriid ja TYPA trüki- ja paberikunstikeskuse. Aparaaditehases ja tehasehoovis toimuvad suursündmused nagu Aparaaditehase festival ja galeriide ööd. Tehases toimuvad ka väiksemad kontserdid, laadad, näitused ja töötoad. Tule avasta Aparaaditehase maailma!
Tartu Püha suurkannataja Georgi (Jüri) kirik on eriline oma ajaloo ja arhitektuuri poolest. See õigeusu kirik asub Tartus Narva maanteel ja on pühendatud Püha suurkannataja Georgile, keda ikoonidel ja kunstis kujutatakse võitluses draakoniga. Georgi kirik ehitati esialgselt 1030. aastal Novgorodi ja Kiievi suurvürst Jaroslav Targa poolt, kuid praegune kogudus asutati 1845 ja praegune kirikuhoone pärineb 19. sajandi lõpust, valmides aastal 1870. Kiriku fassaad on kaunistatud traditsioonilise õigeusu sümboolikaga ja seespoolt on kirik kaunistatud ikoonidega, mis kujutavad erinevaid pühakuid.
Elva lauluväljak, nagu iga teinegi, omab sümboolset ja püha tähendust Eesti rahvuskultuuri ja laulupeotraditsiooni hoidmisel. Laulukaare all koos lauldes tunnetatakse ühtsust ja tuntakse rõõmu Eesti vabadusest. Elva lauluväljak asub Elva kesklinnas, Arbi järve lähedal männimetsa rüpes ning on lisaks laulupidudele ka kauniks kontserdi- ja peopaigaks. Lauluväljak pakub imelisi vaateid Arbi järvele.Lauluväljak on rajatud 1951. aastal.8. augustil 2015 avati lauluväljakul mälestusmärk Elvast pärit eesti koorijuhile ja pedagoogile Ants Söödile (8. august 1935 Elva – 17. oktoober 2013), kes on maetud Elva kalmistule.
Ülevaatlik tuur "Esimest korda Tartus" sobib aktiivsema liikumisviisiga inimesele Tartust esimese pildi saamiseks. Tuuri rõhuasetus on kesklinna piirkonnal. Käime läbi Tartu ajajoone tagurpidi vaadatuna – tänapäevast kuni aegade algusesse välja, kuhu põimime lood Tartu meelsusest ja atmosfäärist. Tuuri käigus anname põgusa ülevaate "peab nägema" vaatamisväärsustest ja huvitavatest muuseumidest, millega hiljem ise omal käel tutvuda. Nii saab selle tuuri käigus planeerida oma edasist ajaveetmist ja tegemisi Tartus. Tuuri marsruuti on võimalik ümber kombineerida vastavalt külastaja soovile.
Jakob Hurt (1839 - 1907) oli esimene eestlasest kirikuõpetaja, kes tegutses Otepääl aastatel 1872 - 1880. Ta oli Eesti rahvusliku liikumise aja suurkuju, rahvaluule- ja keeleteadlane. Otepääl töötades juhtis J. Hurt presidendina nii Eesti Kirjameeste Seltsi kui ka Eesti Aleksandrikooli asutamise peakomiteed. Ta edendas Otepää kihelkonna koolielu ning ajakohastas koolihooneid. Otepää Kirikumõisa hoones ehk pastoraadis elas J. Hurt enamuse oma Otepääl viibimise aastatest, seetõttu paigaldati hoone esisele haljasalale 25. novembril 1989. aastal Jakob Hurda graniitbüst (skulptuuri autor on Villu Jaanisoo). Hoones asuvas Eesti lipu muuseumis on Jakob Hurda elule ja tegevusele pühandatud ka eraldi tuba.