Eesti Lennundusmuuseum

Tuntud Eesti luuletajale Betti Alverile pühendatud muuseum asub tema sünnikodus Jõgeval, raudteejaamahoone kõrval olevas majas. Muuseumis eksponeeritakse Betti Alveri elu ja loomingut, väljas on tema kirjutatud luulekogud ja fotod tema elust ja tegemistest. Samuti jäädvustatakse seal Jõgevalt pärit Alo Mattiiseni mälestust, väljas on tema laulutekstid ja tema elu kajastavad fotod. A. Mattiiseni üks kõige tuntum laul on "Eestlane olen ja eestlaseks jään".Muuseumis tutvustatakse samuti ka Jõgeva linna ajaloo- ja kultuuripärandit.Oodatud on õpilasgrupid, pered ja teised huvigrupid.

Vähemalt viis punkrit garanteeritud! Mitte eriti ammu olid siin veel tumedad ja sünged ajad. Me ei saanud väikese rahvana oma maa saatuse ja käekäigu eest rääkida ega iseseisvuse eest seista. Veel enam, pidime elama suure apokalüpsise hirmus ja kartuses. Kutsume matkale sportlikult liikudes kaloreid kulutama ja kuulama lugusid meie linna tumedast ja süngest lähiajaloost. Tartu13: viie punkri retk. Post-apokalüptiline, sünge ja tume õudussugemetega giidituur, elamusretk-seiklusmatk endise suletud Tartu militaarlinnaosa Hiinalinna ja Tartu Raadi endise sõjaväelennuvälja radadel.

Peipsiveere Samovarimaja on väikesemuuseum Varnja vanausuliste külas, mis avab ukse samovaride maailma ja Peipsi-äärsesse teekultuuri. Aastakümnete jooksul kogutud erakollektsioonis on üle 200 eriilmelise samovari. Alates lihtsatest plekk-samovaridest kuni rikkalike gravüüridega haruldusteni, mis peegeldavad eri ajastute meistrite oskusi ja traditsioone. Autentses vanausuliste elamus paiknev ekspositsioon annavad külastajale võimaluse mõista, miks samovar oli sajandeid rohkem kui lihtsalt veekeetja. Giidijutustustes avanevad samovaride päritolu, valmistamise tehnikad, kasutusviisid, erinevad kujutüübid ja teejoomise traditsioonid Peipsi-äärsetes kogukondades. Iga külaline saab maitsta ehtsat samovariteed ning kuulsat ivantšaid, ning proovida tee kõrvale traditsioonilist keedusuhkrut, mis on vanausuliste teekultuuri lahutamatu osa. Soovi korral saab uurida ka käsitöiseid samovaritarvikuid ning kuulda lugusid Mesi Tare perenaise kogemusest teed valmistada, serveerida ja väärikalt hoida.

Giidiga talvine elamustuur muinasjutuslises Tartu vanalinnas mõjub kui rännak võlumaale: su meeled on avatud, soovid lähevad täide... Tuuril tutvume Tartu ajaloo salapäraga ning saame teada mitmete paikade müstilisemast poolest, legendidest, valgusest ning varjudest ja tunnetame sajandite tagust hõngu. Vanalinna jõulutuledes, lumistel tänavatel ja vaikses pargikeskkonnas jalutades avaneb lumine Tartu justkui postkaardilt – iga nurk peidab endas uut lugu, iga samm toob esile linna erilisuse. Rahulik tempo laseb nautida hetke, märgata arhitektuuri ja detaile, mis muidu võivad jääda tähelepanuta. Jalutuskäigul tutvume ka Tartu Jõululinna kohalike maitsetega, mis lisavad rännakule soojust ja annavad võimaluse kogeda talvist Tartut kõigi meeltega. Talvemuinasjutuline giidiga jalutuskäik on loodud väiksematele rühmadele, paaridele ja sooloturistidele, kes otsivad personaalsemat talvist Tartu kogemust. Tule ja avasta talvise Tartu vanalinna maagia!

Nagu nimigi ütleb on tegemist sidet ja sidevahendeid tutvustava muuseumiga. Võrumaa kuplite vahele peidetud muuseumis saad teada kuidas meie vanemad ja vanavanemad sidet pidasid ning mis seadmeid selleks kasutati. Muuseumis on üle mitmesaja mobiiltelefoni, nende seas ka NMT vanad mobiiliaparaadid, antennid ja mobiilimast. Väljapanekul on esindatud sellised rariteedid nagu nööridega kommutaatorlaud, 1969. aasta telefonijaam, kross, telefoniaparaadid, taksofonid ja taksofoniputkad, õhuliinid ning postikorvid. Samuti on siin väljas ka Elioni, Microlinki, EMT ja Telia suured reklaamsildid. Muuseumielamust on võimalik veel täiendada giidituuriga ning muuseumisiseselt saab helistada ka kettaga telefoniga või saata faksi. Tule uudistama kui palju on sidepidamine viimasel ajal muutunud. See, mis alles hiljuti oli argipäev, on leidnud nüüd koha juba muuseumis!

Põltsamaa Muuseum asub iidse Põltsamaa ordulinnuse müüride vahel. Vana muuseumimaja tutvustab Põltsamaa ajalugu, uus väravahoone aga lossi uhket lugu läbi kolme korruse. Muuseumist on võimalik tellida giiditeenust, muuseumitunde ja pildiprogramme. Samas asub ka Põltsamaa Turismiinfopunkt, kust saab osta piirkonna suveniire ning kaasa võtta turismitrükiseid.Huvitav teada: Põltsamaa lossis oli Liivi sõja ajal Liivimaa kuninga residents. 18. sajandil oli Põltsamaa loss rokokoostiilis loss, õitsev kultuuri- ja tööstuskeskus.

Palamuse ajalooline kihelkonnakoolimaja on külastajatele avatud täies mahus nõnda nagu see 1895. aastal välja võis näha. Seal on “Kevade” filmist tuttav klassiruum, sahver, poiste magamistuba ning ka köstri eluruumid. Ülemisel korrusel aga asub näitusesaal, kus igakuiselt vahelduvad erinevate teemadega näitused. Muuseumi süda asub 2018. aastal valminud peamajas, kus asuvad ka õppeklass ja meisterdamisruum. Peamaja püsinäitus on mõeldud kogu perele, kajastades läbi "Kevade" Eesti kihelkonnakoolide ajalugu. Kogu maja tutvustav tekst on "tootsilikus" võtmes: saab õppida viiulimängu, püüda Lati Paci ja sorida Tootsi taskutes! Samuti saab põgusalt tutvuda „Kevade“ filmi tegemisega ning selle mõjuga Eesti kultuurile.

Püsinäitusel “Maa. Elu. Lugu” räägivad ligi 8000 loodusteadusliku eksponaati Maa arenguloo universumi tekkimisest tänapäevani. Näitusel saad uurida miljonite aastate taguse elu jälgi, imetleda säravaid mineraale, jälgida liblikate "öist lennujaama" või Devoni ajastust pärit rüükala liikumist. Tõtt saad vaadata esimese Eestist püütud šaakaliga ja kogeda inimkeha roomaja pilgu läbi. Kohtud ka külastajate mitme põlvkonna lemmikutega: põdra, piisoni ja kaelkirjakuga. Elavnurgas pakuvad elevust eksootilised väikeloomad. Avasta üksi või koos sõprade ja perega, osale tuuridel ja töötubades!