Obinitsa tsässon

1865.a. pärinev Valga raekoda on ühekorruseline kõrge poolkelpkatuse, katuseakende ja tornikesega historitsistliku puitarhitektuuri silmapaistvamaid näiteid Eestis. Raekoja fuajees on mälestustahvel Johannes Märtsonile, kes valitses linna 1902-1917a.Hoone on 1989.aastal restaureeritud ning hetkel tegutsevad hoones Valga linna volikogu ning Valgamaa Arenguagentuur. Kuni 2023.aastani oli seal ka turismiinfokeskus, mis tänaseks on suletud.

Pühajärve rannapargis jalutades ja järvevees ujudes võid tajuda pühalikkust. Tiibeti rahva- ja usujuht Tema Pühadus XIV Dalai Laama Tenzin Gyatso külastas Eestit ja Otepääd 1991. aasta 3. oktoobril ning õnnistas samal päeval Pühajärve, Otepääd ja Eestimaad. Tema külaskäigu mälestuseks püstitati järve kaldale puidust mälestusmärk.Mälestusmärk asub Pühajärve kaldal lauluväljaku ääres ning sealt läheb mööda ka ümber Pühajärve kulgev matkarada. Seda on lihtne vaatama minna ka Pühajärve rannas olles.

Jõgevamaal, Kääpal asuv Kalevipoja muuseum on nime saanud Eesti rahvuseepose "Kalevipoeg" järgi. Siin lähedal asuvas jões lebab Kalevipoja mõõk, ning selle ümbruses peituvad muistse sangari puhkepaigad, kivid, allikad ja künnivaod. Just siit saad alguse tõeline rännak Eesti rahvuseepose maailma! Muuseumi püsinäitus annab ülevaate eeposest ja mängulisel moel saab tutvuda olulisemate sündmustega. Kes soovib, saab audioraamatuna kuulata eepost või istuda "Lennukis" ja vaadata lühifilmi Kalevipojaga seotud Eesti paikadest. Kas julged proovida, mis tunne on olla Kalevipoeg ise? Virtuaalreaalsuse seikluses saad tõsta mõõga ja võidelda Sarviktaadiga! Meie juurde on oodatud pered, sõpruskonnad ja grupid! Lisaks saad meie juures korraldada seminare ja meeskonnaüritusi, mis ühendavad teadmised, loovuse ja seikluse. Adrenaliini ja lõbusat tegevust pakub meie seikluspark, kus on nii kõrge- kui madalrajad – ideaalne viis veeta aktiivselt aega koos pere, sõprade või töökaaslastega.

Loov Energia Keraamikahoov on üks salapärane koht. Madala põõsariviga palistatud sissesõidutee punastest tellistest vana Torma koolimaja vastas viib natuke teistmoodi õue, kuhu on rajatud armas poeke. Siin saab näha erinevaid keraamikatehnikaid ning grupid saavad etteteatamisel oma kätega midagi meisterdada. Juhuslik sisseastuja saab soovi korral ka käed saviseks teha ja väikese meene valmistada.Erika Aasa keraamika on eriline selle poolest, et vaatamata kunstniku loomingulisest lennust, on tema tööd täiesti praktilised ja sobivad mistahes interjööri kaunistama ning kohvi- või lõunalauale.

Valga linna keskmes kõrguv silmapaistev pühakoda on projekteeritud Riia arhitekt Christoph Haberlandi poolt ja valmis 1816. Omataoline ovaalse põhiplaaniga linnakirik on ainus Eestis mille arhitektuuri iseloomustab hilisbarokilt varaklassitsismile ülemineku stiil. Avar ja valgusküllase peegellaega kirikusaal on erakordselt hea akustikaga. Kirikus paikneb üks väheseid ja algupärasel kujul säilinud ning Euroopa 200 parima hulka kuuluv, 1867 valminud Friedrich Ladegasti orel. Kirikutornis on kaks kirikukella ja kolme numbrilauaga tornikell ning pommidega üleskeeratava ajanäitaja mehhanism.

Vanemuise Teatri nõlval seisab läbi aegade ühe tunnustatuima eesti sümfonisti Eduard Tubina skulptuur (autorid A. Vahtrapuu, V. Valk; heliinstallatsioonid loonud Louis Dandrel). Tule vaata, kuidas tuntud eesti helilooja ja dirigent juhatab kujuteldavat orkestrit ning kuula helisiinstallatsioone Eduard Tubina loomingust.

Piusa Savikojas on eksponeeritud Signe ja Meelis Kriguli autorikeraamika ning Meelis Kriguli maalid. Meeldima hakanud töid saab keraamika-ateljeest kaasa osta. Loomulikult on meilt võimalik tellida keraamikat ka vastavalt teie soovidele - meeneid ja kingitusi, sümboolikaga ja ilma. Eelnevalt registreerides on kohapeal võimalik läbi viia keraamikaalaseid õpitubasid.

Tartu vanalinna südames, otse Raekoja platsi kõrval, asub Tartu Viltune Maja, mida rahvasuus sageli kutsutakse ka Tartu Pisa torniks. Tänapäeval tegutseb Viltuses majas Tartu Kunstimuuseum, kus külastajatel on võimalus avastada nii Eesti kui rahvusvaheliste kunstnike teoseid, osaleda haridusprogrammides ja kogeda inspireerivaid kunstielamusi. Maja ehitati 1793. aastal keskaegse linnamüüri äärde, mistõttu on jõe poole jääv külg toetunud vana müüri kivisele vundamendile, teine aga pehmemale vaialusele. See omapärane konstruktsioon on põhjustanud maja aeglase, kuid märgatava viltuvajumise, mis teeb hoonest tänapäeval ühe Tartu visuaalselt kõige eripärasema sümboli. Alates 1879. aastast asus majas pikka aega apteek, kus 20. sajandi alguses töötas noorena ka Oskar Luts, tuntud Eesti rahvakirjanik. Tartu Viltune Maja on kantud kultuurimälestiste riiklikku registrisse, olles nii ajalooline kui kultuuriline pärl, mis ühendab Tartu vanalinna rikkaliku ajaloo ja elava kunsti.