Obinitsa tsässon

Rõuge Kunstikuur – loovuse ja käsitöö kodu Võrumaa südames Rõuge Kunstikuur on üks omanäoline paik, kus müüakse laias valikus sooja südamega tehtud kohalikku käsitööd. Siit leiad kingitusi ja mälestusi, mis on loodud ehtsa hoole ja armastusega – kudumitest ja keraamikast kuni kunstiteoste ja pisemate suveniirideni. Kunstikuuris on huvitavat vaatamist ja tegemist kõigile, nii suurtele kui väikestele. Lisaks ostlemisvõimalusele toimub Kunstikuuris igal suvel põnevaid töötube, näitusi ja kursusi lastele. Siin saab ise kätt proovida, midagi uut õppida ja loominguliselt aega veeta. Iga üritus toob esile Võrumaa loodusest ja pärimusest inspireeritud loovuse, mis annab Rõugele erilise hingamise. Kunstikuur asub kauni Rõuge kuppelmaastiku südames, matkaradade ja järvede läheduses. See on ideaalne peatuspaik rännul olles – astu sisse, lase loomingul end puudutada ning vii killuke kohalikku kunsti ja käsitööd endaga kaasa. Aga oma silm on kuningas – tule ja kae perra!

Mõniste Ritsiku kirik on õigeusu kirikutest Võrumaal vanuse poolest teine (1855), vanim on Võru Ekateriina kirik. Kirik on pühitsetud prohvet Ristija Johannese nimele, kiriku nimepäeva peab kogudus iga aasta 24. juunil. Mõniste-Ritsiku kogudus asutati 1837.a. Hoone on puust, plekk-katusega. Algul oli kiriku nimetus Mõniste, kuna ta asus Mõniste mõisniku maadel. Kuna aga tegelikult kirikut Mõnistes ei olnud, nimetati see ümber Mõniste-Ritsiku kirikuks. Köster-õpetajad tegid palju tööd kohaliku elanikkonna harimisel. Ritsiku koguduses töötas aastani 1931 üks kihelkonnakool ja kolm abikooli.

Tartu Jaani kiriku kõrval asuv ajalooline palkmaja on üks linna vanimaid säilinud puumaju. Ühekorruseline ärklitubadega hoone paistab silma oma ristkülikukujulise põhiplaani ja barokse arhitektuuriga ning annab hea ettekujutuse sellest, milline võis Tartu linnapilt välja näha sajandeid tagasi. Maja ehitas 1725. aastal pärast Venemaalt pagendusest naasmist Nõo pastor J. Arens. Hoone rajati ajal, mil Tartu oli Põhjasõja sündmustest ja linna laastamisest taastumas, mistõttu on selle säilimine eriti väärtuslik. aastal restaureeritud palkmaja kuulub Tartu ajaloolise linnaruumi oluliste hoonete hulka ning on kantud kultuurimälestiste riiklikku registrisse. Jaani kirikut külastades tasub heita pilk ka selle kõrval asuvale väärikale puumajale – väike, kuid põnev killuke Tartu vanemast arhitektuurist ja ajaloost. Kultuurimälestiste riiklik register

Hellenurmes, Elva ja Otepää vahel, on unikaalne võimalus näha töötamas Eesti viimast ajaloolist vee jõul töötavat püüli- ja jahuveskit – Hellenurme Vesiveskit. Külaliste saabudes vaatame üle mastaapse veskihoone ja vaated üle veskijärve Hellenurme mõisale, seejärel avame turbiini ja veski hakkab tööle vee jõul. Läbi veski nelja korruse saab näha, katsuda, tunda veski väge ja peagi kukub värske püül ja jahu kotti nagu vanasti. Leivakojas saad osa leivateost Veskiemanda juhendamisel, traditsioone austades ja lugusid leivast ja esivanemate tarkustest jutustades. Leivaastjas sõtkutakse juuretisest leivatainas, iga külaline vormib taignapallikesest oma leivakese, mille Veskiemand viskab vana leivalabidaga suurde leivaahju. Peagi täitub leivakoda leivalõhnaga ja iga külaline saab ahjusuult võtta oma leivakese, mis maitseb soojalt ja võiga nagu unustamatu magustoit! Nagu kirjutas kirjanik Juhan Liiv: „... sooja leiba – mõtelge!”

Otepää linnamäel võid näha teada olevalt Eesti esimese tellisehitise varemeid. Nimelt rajas 1224. a sügisel Tartu piiskopiks saanud Hermann I siia oma piiskopkonna esimese linnuse. Piiskopilossi ümbrusse tekkis 13. sajandil alev, kus elasid peamiselt käsitöölised ja kaupmehed. Piiskopiloss hävitati 15. sajandil ning praegu võib linnamäel jalutades ja Otepää vaateid imetledes vaid muitset hiilgust ette kujutada. Hea teada: * Vanimad asustusjäljed Otepää linnamäel pärinevad umbkaudu ajaarvamise vahetusest, 11. sajandil oli Otepää muistse Ugandi maakonna tähtsaim kants.* Otepää Linnamäelt on leitud teadaolevalt Eesti vanim tulirelv ja muistne sõjapasun. * 1937. aastal paigutati Linnamäele metallist Eesti muinaslinnuste kaart. * Linnamäe audiorajal jalutades saab mõelda end tagasi 1217.aasta piiramiskeerisesse, kuulates Guidio kuuldemängu "Jumalaga".

Helme koduloomuuseumis ei kohta sa mitte kõrvalepandud asju, vaid alles hoitud mälestusi, kus iga ese võib rääkida selle valmistajast, kasutajast või omanikust. Muuseumivarad toovad oma arvukuses esile siinsed eluväärtused, elatusallikad ja elulaadi. Siin kohtuvad erinevad ajalõigud, muutudes pikaks elujooneks eilse, tänase ja homse vahel.Oled oodatud pere, sõprade või kolleegidega!

Mõnusal kultuuri- ning kirjandusteemalisel tuuril jalutame Vanemuise kultuuritänaval ning boheemlasliku hõnguga võluvas Karlovas.Vanemuise tänavaga on seotud mitmed Eesti kultuuri ja ühiskonna alustaladeks kujunenud märgilised sündmused ning institutsioonid.Karlova linnaosa hõlmab endas omapärast ja nauditavat puitarhitektuuri ning sellega seonduvat kultuurilugu.Otsime piirkonnaga seotud kirjanduslikke jälgi linnaruumis ning soovi korral teeme vaimu turgutava peatuse mõnes hubases kohvikus.Tuuri täpsem pikkus, hind ja sisu kujuneb vastavalt kliendi huvile.

Oma nime on Nina küla saanud järve ulatuvast ninakujulisest kaldajoonest. Tegemist on järve suubuva kiviseljakuga, mida rahvasuus kutsutakse Kalevipoja sillaks. Muistendi järgi hakanud Kalevipoeg silda ehitama, et Venemaale minna, aga Vanapagan olevat lammutanud päeval ehitatud silla öösel laiali. Nii tüdinenud Kalevipoeg ehitamisest ning läinud jalgsi läbi järve, kus talle vesi olevat ulatunud poole kehani. Sillajäänused ehk kivikülv on aga nüüdki veel näha. Kivikülv, mis asub nii rannas kui järvevees, hõlmab 0,7 ha suurust ala.Nina küla on tuntud jääminekutel tekkivate jäämägede poolest.