Märkmikutöötuba TYPAs

Alatskivi keraamikakoda on eriline paik, kus ajalugu ja eesti käsitöö kohtuvad – see asub Alatskivi lossi võlvitud keldris, kus kunagi elasid mõisateenijad. Nüüd töötab seal andekas keraamikameister, kes loob kohapeal käsitööna unikaalseid ja kvaliteetseid savitooteid – kausse, tasse, kannusid ja muud kaunist igapäevast keraamikat, mis on praktiline kingiidee! Külastajad saavad keraamikapoes imetleda ja osta neid unikaalseid esemeid ning ka ise käed saviseks teha – töötoad sobivad täiskasvanutele ja on eriti populaarsed laste seas. Külasta ka lossi, Tubina muuseumit, tallinäitust ja restorani!

Muinasjutuline Alatskivi loss ootab avastamist Lõuna-Eestis, vaid umbes 40 km Tartust. Lossis rändad ajas tagasi 19. sajandisse, tutvud aadlipere elu ja mõisa igapäevaga ning kohtud teenijatega, kes sada aastat tagasi siin töötasid, kes on keldrikorrusel vahakujude abil ellu äratatud. Lossigiidid jutustavad haaravaid lugusid ning külastajad saavad ise käed külge panna keraamikakojas, valmistades isikliku suveniiri. Kolmel korrusel kulgeva näitusega tutvumiseks varu vähemalt poolteist tundi. Lossi kolmandal korrusel asub helilooja Eduard Tubina muuseum, mis tutvustab ühe Eesti tuntuima muusiku elu ja loomingut. Lossi kõrval olev endine sõiduhobuste tall annab ülevaate mõisa majandamisest ja igapäevasest toimimisest. Alatskivi loss on osa Sibulatee piirkonnast, mida saab avastada ka National Geographicu säravkollase akna kaudu. Jaluta lossipargis, naudi loodust Alatskivi matkarajal, ööbi romantilistes lossi sviitides ja maitse kohalikke roogi lossi restoranis.

Peipsiveere Samovarimaja on väikesemuuseum Varnja vanausuliste külas, mis avab ukse samovaride maailma ja Peipsi-äärsesse teekultuuri. Aastakümnete jooksul kogutud erakollektsioonis on üle 200 eriilmelise samovari. Alates lihtsatest plekk-samovaridest kuni rikkalike gravüüridega haruldusteni, mis peegeldavad eri ajastute meistrite oskusi ja traditsioone. Autentses vanausuliste elamus paiknev ekspositsioon annavad külastajale võimaluse mõista, miks samovar oli sajandeid rohkem kui lihtsalt veekeetja. Giidijutustustes avanevad samovaride päritolu, valmistamise tehnikad, kasutusviisid, erinevad kujutüübid ja teejoomise traditsioonid Peipsi-äärsetes kogukondades. Iga külaline saab maitsta ehtsat samovariteed ning kuulsat ivantšaid, ning proovida tee kõrvale traditsioonilist keedusuhkrut, mis on vanausuliste teekultuuri lahutamatu osa. Soovi korral saab uurida ka käsitöiseid samovaritarvikuid ning kuulda lugusid Mesi Tare perenaise kogemusest teed valmistada, serveerida ja väärikalt hoida.

TYPA trüki- ja paberkunstikeskuses pakume tsüanotüüpia ehk raua-sinitrüki ajaloolise fotomenetlusprotsessi, kus kujutis ilmutatakse paberile rauasisaldusega kemikaalide ning UV valguse koosmõjul. Tulemuseks on valgete joontega kujutis sinisel taustal. Nii saad valmistada kingituse lähedasele ning ilmutada fotosid, enda joonistuse või hoopis kuivatatud taime silueti. Kui soovid töötoas ilmutada oma foto, tuleb see meile digitaalsel kujul hiljemalt üks päev enne töötuba ettevalmistusteks saata. Kohapeal juhendame, et saaksid nautida loomingulist protsessi ja luua midagi tõeliselt erilist!

Anna Haava (1864-1957) oli eesti luuletaja, libretist ja tõlkija, kes sündis Tartumaal Pala vallas Haavakivi talus. Kodavere Pärimuskeskuses asuvas mälestustoas on eksponeeritud luuletaja ja tema lähedaste fotod, sugupuu, luulekogud ja tõlked, mälestusesemed, osa Anna Haava kirjavahetusest, dokumentide koopiad ja Haavakivi talu makett. Kodavere Pärimuskeskusest saab tellida Anna Haava elu ja loomingut tutvustava giidituuri, samuti tutvustuse Pala piirkonna kultuurielu ja pärimuskultuuri, sh kodavere keele kohta. Teha saab annetusi Anna Haava sünnikodu taastamiseks.

Tartu Ülikooli kunstimuuseum asub ülikooli ajaloolises peahoones ning võlub oma erilise Pompei stiilis interjööriga.Muuseumi antiigihõngulise püsinäituse moodustavad skulptuurid – kreeka arhailise, klassikalise ja hellenistliku kunsti paremate tööde originaalsuuruses kipsjäljendid. Uudistada saab ka mitmeid iidseid originaale: münte, vaase, savilampe ja kiilkirjatahvleid. Omaette müstiline paik on muuseumi osaks olev muumiakamber, kus on oma koha leidnud ka ehtne Egiptuse muumia.Samuti saab külastada peahoone pööningul asuvat tudengikartserit ja kaunist ülikooli aulat.

Mõniste Talurahvamuuseum - vanim ja lõunapoolseim vabaõhumuuseum Eestis Tutvustame Lõuna-Eesti talu läbi sajandite: - Mõniste üldajalugu kiviajast tänapäevani;- 19. sajandi taluhooned ja hoonesisustus; - 20. sajandi alguse taluhooned ja hoonesisustus; - Talu põllutööriistad, hobuseriistad, sepatööriistad, tarbevahendid, talutekstiilid;- 1930-ndate aastate talurahvakauplus. Muuseumis saab ette tellida erinevaid töötubasid, näiteks leivaküpsetamist, lambavillast lõnga tegemist, töid linataimest lõnga saamiseni, puutööd, saab käia suitsusaunas jms. Siin peetakse võrokeste rahvakalendri tähtpäevi.

Põltsamaa loss on läbi sajandite olnud tähtis koht ja kannab endas väärikat ajalugu – rajatud 1272. aastal jõe kaldale, olnud Liivimaa kuninga Magnuse residents ning hiljem uhke rokokoo palee. Sõjad ja põlengud jätsid lossi varemetesse, kuid nüüd on ta taas ellu ärganud ja ootab Sind külla! Täna pakub loss külastajale rohkelt põnevat. Eelkõige tasub tõusta 7-korruselise lossitorni vaateplatvormile, kust avaneb lummav vaade linnale igal aastaajal. Torni kroonib taastatud ajalooline kuppel, mis on ainulaadne kogu Eestis. Kompleksis asuv kirik on rajatud otse lossi kindlustusmüüride ja torni sisse ning avatud suvel igapäevaselt. Konvendi- ja väravahoones asub kaasaegne ekspositsioon, mis jutustab lossi ja Põltsamaa linna värvika loo. Lossiõuel ootavad käsitöökojad, kus saab meistrite tööd kõrvalt vaadata või ka ise midagi huvitavat soetada. Toiduelamusi pakub restoran Oberpahlen, kus ajalugu ja maitsed põimuvad. Avasta Põltsamaa loss – koht, kus ajalugu ärkab ellu!