EAÕK Tartu Pühade Aleksandrite kirik

Helme koduloomuuseumi kõrval asuvad müstilised Helme Püha Neitsi Maarja kiriku varemed, mis jutustavad lugu sajandite pikkusest ajaloost. Arvatavasti 13.–14. sajandil ehitatud kirikut on aja jooksul korduvalt rüüstatud, põletatud ja taas üles ehitatud. Lõpliku hoobi andis II maailmasõda – 1944. aastal tabas kirikut mürsk, mis purustas oreliruumi ja lõhkus torni. Täna seisavad varemed vaikse, väärika mälestusmärgina, kutsudes külastajat aeg maha võtma ja ajalooga ühendust looma. Siin kohtuvad vaikus, ajalugu ja kujutlusvõime. Tule ja koge ise!

Ilmjärve Jumalailmumise kirik on ainuke õigeusu kirik Otepääl, kuid regulaarseid teenistusi siin ei toimu.Esimene õigeusu kirik ehitati Ilmjärvele 1848.a, kuid puidust hoone jäi kogudusele kitsaks ning selle asemele projekteeriti uus (autor Riia arhitekt Jānis Frīdrihs Baumanis).Maa- ja telliskivist ristikujuline ja viie torniga kirik ehitati Ilmjärve kroonumõisa maale 1873.a. Kirikul on kaks suurt, keiser Aleksander II poolt kingitud kella.Vaatamata pommitabamustele ja rüüstamistele on kirik arhitektuuriliselt hästi säilinud. 1999. aastast on kirik arhitektuurimälestisena riikliku kaitse all.

Mustvee kirik on uusgooti stiilis luteri saalkirik, mille nurgakivi panemine toimus taevaminemise pühal 1877. aastal. Suurte takistuste, õnnetuste ja raha puudumise kiuste valmis kirik 1880 aastal.Altar pärineb Viljandi Jaani kirikust, kust ta 1950. aastate alguses on üle toodud.Mustvee kirikus toimuvad jumalateenistused igal pühap. kell 10.30 ning kuu viimasel pühapäeval kell 17.00.Kirikus korraldatakse imelisi kontserte ja ülesastumisi.

Rannus asuv Apostliku Õigeusu Kirik (Rannu õigeusukirik) ehitati aastail 1899-1901 ja õnnistati 5. mail 1905 Jeesuse Jeruusalemma mineku auks. Seetõttu kutsutakse kirikut ka Rannu Issanda Jeruusalemma Minemise kirikuks. Õigeusu koguduse tegevus lõpetati aastal 1961 ning hoone võeti kasutusse Rannu sovhoosi laohoonena. Kaheksakümnendatel aastatel otsustas Rannu sovhoos ülekohtu heastada ja taastas kirikuhoone ning kirikut on varasemalt hea akustika tõttu kasutatud ka kontserdipaigana.Praegu kirikut jumalateenistusteks ei kasutata.

Esimene vanausuliste asutatud palvela asub Jõgevamaal Kükital ja sisse õnnistati see 14. september 1740. aastal. 1830. aastatel tabas ka selle kandi vanausulisi suurem tagakiusamine ja palvela suleti ning hiljem ka lammutati ning varad anti Mustvee ühisusu kirikule. 1833. aastaks oli Kükita koguduse hingekirjas 397 vanausulist. 1860. aastatel oli võimalus jälle ehitada üles uus palvela tänu annetajate abile. Kahjuks Teises maailmasõjas palvela hävis aga praegune palvela ehitati 1948. aastal hävinenud palvemaja asemele.Vanausulised peavad jumalateenistusi igal pühapäeval ja kõikidel pühadel.

Rõuge Maarja kirik on vana kihelkonna keskuse kirik. Klassitsistlikus ühelöövilises pühakojas on 1930. aastast pärit kohalike orelimeistrite vendade Kriisade ehitatud 31-registriline orel. Altarimaali "Jeesus ristil" autor on balti-saksa kunstnik Rudolf von zur Mülen. Hea teada: Jumalateenistused toimuvad pühapäeviti kell 11.00, suvisel ajal on avatud ka Teeliste kirikuna.Sarjas "Eesti orelid 21.sajandil" on välja antud CD-plaat Rõuge Maarja kiriku orel.

EELK Vastseliina Katariina kirik pühitseti 1772. a. Aastatel 1899-1901 ehitati suur osa kirikust arhitekt Pohlmanni plaani järgi ümber, pühitsemine toimus novembris 1901. Kirikus on 860 istekohta. 1911. a sai kirik uue oreli, mille valmistajaks olid vennad Kriisad. See on vendade Kriisade esimene, 24 registriga kontsertorel (renoveeriti aastatel 2002-2004). 1922. aastal sai kirik uue altari ja altarimaali (arvatavasti Tartu kunstnik Krüger) Naised Jeesuse haual. Hea teada: Jumalateenistus toimub pühapäeviti algusega kell 12:00. Täpsem info kodulehel teadete all.

Võhandu jõe kaldal asuv Püha Sakariase ja Elisabethi apostliku õigeusu kirik Räpinas on klassitsistlik kolmeosaline pikliku kujuga ehitis. Kirik ehitati aastatel 1829–1833 ja pühitseti aastal 1834. Läänepoolses otsas on kellatorn, ida pool ümarrapsiid. Hoone keskel asub umbtambuuriga kuppel. Ikonostaas ehitati 1832, paljud ikoonid selles maalis Pihkva ikoonimaalija H. Kalinin.Hoone väliskujundus on klassitsistlik, leidub karniise ja rustikat. Sisekujunduses torkab silma lihtne 19. sajandi ikonostaas.Koguduse esimene preester oli Feodorov Anisim preester.Külasta ka kiriku virtuaaltuuri.