Sänna Kultuurimõis

Varaseimad teated Palupera rüütlimõisast pärinevad aastast 1582. Sajandite jooksul on mõis kuulunud von Dückerite, Bronskyte ja von Fersenite suguvõsadele, kuid pikemalt jäi see von Bruiningkite omandusse. Just nende ajal, 1860. aastatel, püstitati puidust historitsistlik peahoone. Hoone arhitektuur on omanäoline: keskosa oli ühekorruseline, tiibhooned kahekorruselised ning keskel kõrkus neljakorruseline, kaheksatahulise ülaosaga torn. Kaunistust lisavad kaarjad aknad ning rikkalikult ehitatud kõrvalhooned. Mõisasüdame lähedal asub ka perekonnakalmistu. Tänapäevani on säilinud mitmed mõisakompleksi hooned, mis on muinsuskaitse all. 28. septembril 2019 avati Palupera mõisa juures Elva valla esimene National Geographicu kollane aken. See on eriline, sest tegemist on esimese aknaga, mille juurde paigaldati külastajate hulka loendav andur. Palupera mõisas saad nautida jalutuskäiku, avastada arhitektuuripärandit ja jäädvustada kauneid hetki pildile.

Pikajärve mõis, mis on tuntud ka Cantervilla lossi nime all, on tõenäoliselt üks hubasemaid mõisaid Eestis. Mõisa 1908.aastal valminud peahoone koos värvikate maakivist kõrvalhoonetega paikneb kõrgel järvekaldal, kaunil Lõuna-Eesti kuppelmaastikul. Pilku püüdva peahoone koridoride seinu kaunistavad maastikumaalid ja portreed, antiikne mööbel ja lühtrite valgus lisavad ruumidesse pidulikkust ja romantikat. Praegu on Otepää lähistel paiknev mõisakompleks eraomanduses ning siin tegutseb hotell, restoran ja suvisel ajal laste mängumaa. Lossi saab rentida ka pulmadeks ning muudeks pidulikeks sündmusteks.

Väimela mõisa on mainitud juba 1590.a. Peahoone praegusel kujul on aastast 1952. Mõisa kõrvalhoonetest on säilinud endine rehepeksuhoone, piiritusevabrik, moonakate karjalaut, moonakate elamu, lüpsilaut, puidutöökoda, ait-kuivati, heinaküün, küün ja meierei. Viimane mõisnik oli Bernhard von Loewen. Mõisa park on rajatud 18. saj. Siin kasvavad peamiselt pärnad, vahtrad ja tammed. Väimela Alajärve ja Mäejärve ühendab oja. Alajärvest lõunas, Matussaares on Väimela mõisnike matusepaik ja 1885.a ehitatud kabeli varemed. Kasulik teada: mõisahoone on eravalduses ja vaadeldav ainult väljast.

Parunite jälgedes on jalgsimatk koos giidiga Alatskivi mõisasüdames. Räägime vanade hoonete lugusid ja püüame üheskoos aru saada mõisate majandamise tarkustest. Saame aimu kui palju oli ühel mõisal majandamiseks vaja maad, maju ja inimesi ning kui suure jälje on Alatskivi lossi valitsejate – Nolckenite aeg Alatskivile jätnud.Giidiks Eesti üks parim mõisatundja ja Alatskivi lossi restaureerija Külli Must.Soovitav ette tellida vähemalt 3 päeva.

Luke mõis kutsub avastama endise rüütlimõisa ajaloolist arhitektuuri ja lummavat parki, kus asub stiilne nukumajalik Kärnerimaja, milles on infopunkt, mõisat tutvustav ekspositsioon ja suveperioodil kohvik. Taastatud Valitsejamaja lisab mõisakompleksile ajaloolist sügavust. Veevulin ja paviljoni vaade tiikidele kutsuvad sukelduma mõisaajastu romantikasse. Mõisa terrassid, omapärase kujuga puude allee ning betoonist lõvikujud treppidel loovad ainulaadse ja suursuguse atmosfääri, olles laste lemmikud. Luke mõisas saab korralda seminare, osaleda tuuridel, kontserditel, või nokitseda käsitöökojas!

Tartumaal asuv Luke mõis pakub võimalust osa saada haaravast ekskursioonist, mis tutvustab mõisa ja selle kaunist parki. Jalutuskäigu käigus avanevad lood Luke mõisa mitmekesisest ajaloost ning sul on võimalus tutvuda Kärnerimajaga, Käsitöökojaga ja ajaloolise Valitsemajaga. Ekskursioon sobib hästi nii väiksematele seltskondadele kui ka suurematele gruppidele ning seda saab siduda ka teiste üritustega, pakkudes külalistele meeldejäävat kultuurielamust. Luke mõisapark on üks paremini säilinud algse planeeringuga parke Lõuna-Eestis ning pakub imelist keskkonda, kus jalutada, nautida looduse ilu ning tunnetada ajaloolise mõisamiljöö erilisust. Lisaks ekskursioonile saab tellida toitlustust Luke mõisa köögist, mis rikastab külastust kohalike maitsete ja hubase õhkkonnaga. Ekskursiooni käigus on võimalik osta Luke mõisa käsitöötooteid. Eelneval kokkuleppel saab kombineerida külastust erinevate lisategevustega, näiteks seminari korraldamise või toitlustuspakettidega.

Rannu park on ajalooline mõisapark, mis pakub külastajatele võimalust veeta aega looduse rüpes. Kuigi kunagine mõisa peahoone, mis oli selle paiga süda, lammutati 1970. aastatel, on alles jäänud mitmed kõrvalhooned – kärnerimaja, tõllakuur ja ait. Need ajaloolised hooned jutustavad vaikides lugusid möödunud sajanditest ning aitavad mõista mõisakompleksi kunagist hiilgust ja omanike eluviisi. Pargis asub ka pink, mis on pühendatud armastatud luuletajale Mats Traadile, ning vaid lühikese jalutuskäigu kaugusel asub Rannu kirik – piirkonna oluline ajaloo- ja kultuurimälestis.

Tähtvere mõisat on esmamainitud 1515. aastal ning keskajal kuulus mõis Tartu piiskopile. 1919. aastal müüdi osa Tähtvere mõisa maadest Tähtvere linnaosa esimesteks ehituskruntideks. Mõisa peahoone (ehitatud 1910. aastal heimatstiilis) on säilinud ja kasutusel Eesti Maaülikooli ühe õppehoonena (sellega on liidetud juurdeehitis).Säilinud mõisa kõrvalhooned on väikeloomade laut, teenijatemaja, ait-kuivati, karjalaut, moonakamaja ja sepikoda.Mõis on vaadeldav ainult väljast ning sellega saab tutvuda ka näiteks giidiga rattatuuril "Tartu linnamõisad".