Giidituur Tartu vanalinnas ja Toomemäel

Tartu Kunstimaja on Tartu Kunstnike Liidu kodu ning linna kunstielu süda. See pole pelgalt galeriiruum, vaid elav kohtumispaik, kus kohtuvad loovus, mõttemaailmad ja ajastu vaim. Kunstimaja on oluline kultuurisõlm, mis toob regulaarselt kokku nii Eesti kui ka rahvusvahelised kunstnikud – tuntud tipptegijad, julged uued talendid ning loomulikult ka kõik kunstiarmastajad. Kolmes eriilmelises galeriis vahelduvad näitused tiheda rütmiga, pakkudes vaatajatele alati midagi uut ja inspireerivat. Esindatud on mitmekesised kaasaegse kunsti vorme. Kuraatorituurid, arutelud ja kohtumised kunstnikega aitavad paremini mõista teoste tagamaid ja toovad kunsti külastajatele lähemale ning isiklikumaks kogemuseks. Kõik näitused ja eksursioonid on külastajatele tasuta. Võimalus osaleda ka praktilistes töötubades. Tartu Kunstimaja ootab sind avastama, iga külastus võib tuua uue vaatenurga.

Keskväljakut ääristavad silmapaistvad kivihooned, mis mitmekesistavad valdavalt puitmajadega Võru arhitektuurilist ilmet. Arhitekt Henn Kuvasto projekteeritud funktsionalistlikus stiilis hoone valmis 1938. a toonase maavalitsuse jaoks. Enne asus samal kohal ajaloolise Tartu – Võru postitee Võru postijaam. Maja on läbi aegade olnud kasutusel administratiivhoonena ja täna täidab hoone Võru riigimaja funktsiooni.

Eesti Rahvuslik Klaverimuuseum asub erilises hoones - ajaloolises Holdre mõisahoones. Heimatstiili sugemetega juugendstiilis peahoone püstitati mõisa 1910. aastapaiku Woldemar von Ditmari ajal. Varem ei olnud mõisakeskus esinduslikus laadis välja ehitatud. Hoone arhitektiks oli Otto Wildau, kes on ka lähedal asuvate Taagepera ja Karksi mõisahoonete projekti autor. Eesti Rahvusliku Klaverimuuseumi eesmärgiks on koguda võimalikult täielik kogu eesti klaveritest. Eelneval kokkuleppel pakume muusikalist giidituuri klaverimuuseumi eestvedajast helilooja, laulja ja muusikapedagoog Alo Põldmäega.

Võru linna kalmistule on maetud Eesti Vabadussõjas langenud võitlejad.Vabadussõda algas 1918. aasta novembris Nõukogude Venemaa kallaletungiga Eesti Vabariigile ja lõppes 2. veebruaril 1920. aastal Tartu rahulepingu sõlmimisega. Nõukogude okupatsiooni ajal monument hävitati. 1987. aastal alustas Vaba Sõltumatu Noorte Kolonn Nr 1 Vabadussõjas langenute haudade korrastamist ning 23. juunil 1988. aastal mälestussammas avati taas.

„Pane käed silme ette ja tuleta meelde! Sule kõrvad ja kuulata! On nagu kohiseks kuldne jõgi kauguses..." Fr.TuglasTuletame koos meelde, milline oli väikese Illimari maailm tolleaegses Ahja mõisas. Kutsume sind Fr.Tuglase mälestustemaailma. Ja olgu teadmiseks, et raamatus „Väike Illimar" peategelane pole keegi muu kui Tuglas ise. Sind ootab ees kaunis loodus, järvesilmad ja minevikuhõlma vajunud lood. Nautida saad muuseumi ekspositsiooni ja soovi korral on võimalus teha jalutuskäik koos giidiga „Väikese Illimari radadel".Nädalavahetustel ja suveperioodil palume külastus eelnevalt registreerida

Sänna Kultuurimõisa tegevuse printsiibiks on kultuuri- ning loometegevuseks soodsa keskkonna rajamine ja selle hoidmine, lisaks peredele vaba aja tegevuste pakkumine. Mõisas on avatud omalaadne kogukonnapood Mõisapood, kus on müügil lähikonna tootjate kohalikku päritolu tooted, sh toidukraam. Lisaks on teenusekeskuses on raamatukogu, noortetuba, kontoripinnad, dušš ja pesupesemisvõimalus.Rohkelt tegevusi leiavad ka lapsed- mõisas tegutseb Leiutajate Külakool, Leiutajate Merekool ja Leiutajate Tsirkusekool. Hea teada: mõisa juures on Sänna Taevarada.

Timo-Keraamika tehasepoest saab osta käsitööna valmistatud omadisainitud suveniire, meeneid ja kingitusi. Samuti saab tellida oma pildiga tasse-kannusid. Lisaks kuulub meie tootevalikusse saunakeraamikat, tarbekeraamikat (kausid, kruusid, taldrikud, kannud jne), küünlajalad, kellad, vaasid, aiakeraamika, loomade-lindude kujud, inglid, urnid. Timo-Keraamika kasutab kõrgekvaliteedilist toormaterjali. Eelneval kokkuleppel korradame tootmises ekskursioone, kus tutvustame, kuidas valmivad töötajate kätevahel imelised keraamilised esemed.

Obinitsa kirik on ehitatud sügaval Nõukogude ajal: 1952. aastal, mil riiki juhtis Stalin. Rahva soov uue pühakoja järgi (vana kirik anti koolile) oli nii suur, et sai poliitikast jagu. Obinitsa kirikupüha on 19. augustil peetav paasapäev – Issanda muutmise püha ‒ ja see toob külla tuhandeid inimesi, kes mälestavad oma esivanemaid ja veedavad aega koos suguseltsiga.Obinitsa kalmistule on järjepanu maetud vähemalt 1500 aastat. Vanimad on surnuaia lääneosas paiknevad kääpad. Parkmetsalaadsel kalmistul puhkavad tuntud seto lauluema Hilana Taarka ja Obinitsa muuseumi looja Lidia Sillaots.