Eesti-Vene kontrolljoone lähedal asub väike õigeusu külakabel, kohalikus keeles tsässon. Hoone ehitusaastaks on tõenäoliselt 1784 – nii ütlebdendrokronoloogia. Teises maailmasõjas sai tsässon mürsutabamuse, mis nihutas hoone vundamendilt kõrvale. Seda mürsku saab nüüd vaatamisväärsusena tsässonas näha. 2007. aastal tsässon remonditi ja perenaise loal saab tsässonasse ka pilku heita. Kabelis on mitmed ikoonid, mida ehib seto naiste kaunis käsitöö: valge-punasekirjud pühaserätid.Serga tsässona pühak on Püha Anastassia ning külapüha on sellest tulenevalt nahtsipäev, 11. novembril.
Jõgevamaal, Kääpal asuv Kalevipoja Koda hõlmab endas Kalevipoja muuseumi, Kalevipoja seiklusparki, Kalevipoja mänguhoovi ning Saare rahvamaja. Kalevipoja muuseumis saab suurepärase ülevaate Eesti rahvuseeposest "Kalevipoeg" ning mängulisel moel on võimalus tutvuda olulisemate sündmustega. Kes soovib, saab audioraamatuna kuulata eepost või istuda "Lennukis" ja vaadata lühifilmi Kalevipojaga seotud Eesti paikadest. Kalevipoja Seikluspargis saab end proovile panna maa ja taeva vahel valides kas kõrgema või madalama raja. Kes soovib, saab ka kettagolfi mängida. Kalevipoja mänguhoovi on paigutatud omapärased Kalevipoja suuruses tööriistad või tema mööbel. Ja mis kõige toredam – kõik need esemed on mänguhoovis muutunud omamoodi atraktsioonideks, millel saab turnida, kiikuda või niisama ilusat ümbrust nautida.. Siin saab pidada ka sünnipäevi ja seminare. Rahvamajas saab korraldada erinevaid üritusi. Suurde saali mahub ca 100 inimest, väiksesse 30.
Vabadussild on Emajõge ületav sild Tartu kesklinnas. See ühendab Laia tänavat Vene tänavaga. Praegune sild, mille sillaplaat on raudbetoonist ja kaar terasest, avati 30. juulil 2009. aastal. Silla pikkus on 90 m ja laius 13,35 m. Pimedal ajal on sild valgustatud. Silla alaosa betoonpindadelt võib leida hulgaliselt pilkupüüdvat tänavakunsti.Kuna silla asukohas on kõrged kaldad ja kitsas jõesäng, siis on siinset kohta kasutatud jõeületuseks juba muinasajal. Täpselt ei ole teada, mitu silda on siin enne praegust Vabadussilda olnud.
Võru Instituut on võro keelele ja kultuurile loomemaja - siit saab küsida nõu võro keele ja kombestiku kohta. Avatud on võrokeelsete raamatute näitusmüük. Vana-Võromaa e-poes Umapuut on müügil võrokeelsed raamatud, plaadid võrokeelsete lauludega, lai valik kohalikku käsitööd ning võro sümboolikaga meeneid. Soovi korral saab instituudist tellida võro keele lühiõpet, loenguid või esitlusi võro keele ja kultuuriruumi kohta.Vana-Võromaa kultuuripärandiga alusta tutvumist Vana-Võromaa muuseumidest, mis on väravaks kohaliku kultuuri juurde, ning kus on sisukad püsinäitused, teemapäevad ja õpitoad.
26. mail 1935. aastal avati Missos mälestussammas, millega austati Vabadussõjas langenute mälestust ning jäädvustati 1. ratsapolgu lahingutegevus Vabadussõjas. 1945. aastal sammas õhiti.Taastatud mälestussammas avati uuesti 27.08.1989. a. Maakividest laotud alusele asetatud graniitsammas on 2,5 m kõrgune. Selle esiküljel on ratsarügemendi embleem ning tekst "Siin võitles Vabadussõjas I ratsapolk 19.IV.1919." Mälestussamba ees asuvad graniittahvlid kuue lahingus langenute nimedega.Huvitav teada: vaid mõne sammu kaugusel Vabadussõja monumendist asub Teise maailmasõja mälestusmärk.
Otteni veskisild on tuntud mängufilmi "Viimne reliikvia" võttepaigana. See on koht, kus Siim tõkestab sillapuuga ratsanikest jälitajate tee ja üks jälitajate hobustest kukub jõkke. Veskisilla, mis töötas ka veski paisuna, lasi ehitada veski omanik Jaan Otten 1916. a Tartu kivisilla eeskujul. Maakividest ehitatud veekanal sillaga on säilinud vaid osaliselt. Vesiveski pais on ehitatud maakivist, sellel on kaks suurt valatud betoonist kaarava, mis olid väravatega suletavad.Otteni veskisild on Ahja jõe ürgoru maastikukaitseala piiriks ja kantud ka Eesti kultuurimälestiste riiklikku registrisse.
Rõuge Maarja kirik on vana kihelkonna keskuse kirik. Klassitsistlikus ühelöövilises pühakojas on 1930. aastast pärit kohalike orelimeistrite vendade Kriisade ehitatud 31-registriline orel. Altarimaali "Jeesus ristil" autor on balti-saksa kunstnik Rudolf von zur Mülen. Hea teada: Jumalateenistused toimuvad pühapäeviti kell 11.00, suvisel ajal on avatud ka Teeliste kirikuna.Sarjas "Eesti orelid 21.sajandil" on välja antud CD-plaat Rõuge Maarja kiriku orel.
Esimene rong sõitis Tartust Valka 1887.a. ja 1889. aastal avati siin historitsistlikus stiilis punastest tellistest ehitatud jaamahoone Walk. Raudteesõlm andis olulise tõuke linna arengule ning hiilgeaegadel töötav Valgas raudteega seotud ettevõtetes vähemalt 1500 inimest (linna praegune rahvaarv on veidi alla 15 000) Valga ajalooline raudteejaama hoone hävis II maailmasõja ajal ning 1949. aastal rajati selle asemele uus suurejooneline stalinistlik jaamahoone. Avaras jaamahoones asusid tegutsema lisaks pakihoiule ja restoranile ka teadetebüroo, ajalehekiosk ja juuksuriäri. Hetkel paraku neid teenuseid siin enam ei pakuta. Ootesaalis on pakihoid ja reisiraamatukogu, kus huviline võib omale raamatu reisile kaasa võtta kohustuseta see tagastada. Valga raudteejaama peahoone silmatorkavaim arhitektuurne aktsent on seitsmekorruseline ruudukujulise põhiplaaniga kõrge torn. Praegu asub jaamahoone juures ka Valga bussijaam.