Vanausulised on Vene õigeusu kiriku vana traditsiooni järgijad, kelle kogukonnad kujunesid pärast 17. sajandi kirikureforme. Nad ei tunnustanud patriarh Nikoni 1650. aastatel alguse saanud reforme, mis muutsid seniseid rituaale ja kirikutavasid kreeka eeskuju järgi. Nende jaoks tähendas vanadest kommetest loobumine õigest usust eemaldumist. Nad keeldusid. Neid tagakiusati. Nad põgenesid.
Paljud jõudsid Peipsi läänekaldale, mis kuulus tollal Rootsi Kuningriigile ja jäi tsaari võimu alt välja. Siin rajasid nad järve äärde oma külad ning hoidsid alles oma usu, keele ja eluviisi.
Tänapäeval elab Eestis endiselt vanausuliste kogukond, peamiselt Peipsi läänekaldal. Kogukond on küll kahanenud ja vananenud, kuid vanad kirikutavad, kalapüük, sibulakasvatus ja omaette kultuur on siin siiani nähtavad.
Palvemajad on vanausuliste usuelu keskmes. Teenistusi juhib koguduse vaimulik või koguduse vanem ning palvemajade sisemust iseloomustavad ikoonid, küünlad ja traditsiooniline kirikuslaavi laul. Teenistused võivad olla pikad ning järgivad sajandeid püsinud rituaale.
Peipsi vanausuliste külades on palvemajad endiselt aktiivses kasutuses. Need on sageli tagasihoidlikud puithooned, mille välisilme ei anna aimu, kui oluline koht neil kogukonna elus on. Külastajatele on palvemajad üldjuhul avatud väljaspool jumalateenistusi, kuid sisse astudes tuleb arvestada, et tegemist on päriselt kasutatavate pühakodadega.
Vanausuliste kultuuris on tähtsal kohal ka puhtusreeglid. Traditsiooniliselt võis külaline võtta kaasa oma nõud ja söögiriistad, et järgida majapidamise usulisi ja hügieeniga seotud tavasid. See ei ole märk tõrjumisest, vaid osa vanast eluviisist, kus puhtuse ja rituaalse korra reegleid võeti väga tõsiselt.
Samovar on Peipsi vanausuliste teekultuuri üks tuntumaid sümboleid. Teed juuakse tugevalt tõmmatud kujul ning samovarist lisatakse tassi keevat vett. Kõrvale pakutakse sageli barankasid, küpsiseid ja muud magusat. Kohalikest taimedest valmistatud Ivani tee ehk põdrakanepitee on samuti vana teetraditsiooni osa.
Peipsiäärne toit kasvab välja sellest, mida järv ja aed annavad: suitsutatud ja kuivatatud kala, kalasupp, sibulapirukad, hapukurgid ja muidugi Peipsi sibul. Toit on lihtne, rikkalik ja loodud suuresti säilitamiseks, et suvest jätkuks ka talvekuudeks.
Kolkjas asuv vanausuliste kööki tutvustav restoran pakub traditsioonilisi Peipsiäärseid roogi ja on üks väheseid kohti, kus saab vanausuliste toidukultuuri ühe laua taga proovida. Menüüs on tähtsal kohal kala, sibul ja kodused hoidised.
Kes on Vene vanausulised? Kuidas ja millal nad Eestisse jõudsid? Miks nad end Peipsiääres sisse seadsid ja millised on nende kombed? Miks nad on aastasadu just siinsel kombel sibulaid kasvatanud? Kolkja vanausuliste muuseum asub Sibulateel ja uurib Peipsiäärsete vene vanausuliste lugu ja jutustab seda oma külalistele. Mitmekülgne ekspositsioon on eesti, inglise ja vene keeles ning sisaldab virtuaalreaalsust, kus satud vanausuliste palvusele. Pakume ka tunniajaseid giidituure (eesti ja vene keeles)! Muuseumi juures on vaatetorn Peipsil järvele! Tule avasta vanausuliste maailm Kolkjas!
Meie väikeses, kuid autentses Kolkja kala- ja sibularestoranis pakume ehedaid Peipsi vanausuliste roogasid, mis on valmistatud värskest järvest püütud kalast ning kohalikust, maailmakuulsast Peipsi sibulast. Toidud põhinevad traditsioonilistel retseptidel, mida on põlvest põlve edasi antud ning mis peegeldavad Peipsiääre piirkonna ainulaadset toidukultuuri. Menüüst leiab suitsukala, rikkaliku maitsega uhhad, kosutava sibulasupi, mahlased kalakotletid ning mitmeid magustoite, sealhulgas vanausuliste piruka. Toiduelamuse krooniks on traditsiooniline samovaritee, mida nauditakse rahulikus tempos ja heas seltskonnas. Restoran asub Sibulateel ning meie hubane keskkond sobib nii peredele, sõpruskondadele kui ka reisigruppidele. Gruppidele pakume võimalust tellida restorani perenaise jutustusi kohalikust elust ja vanausuliste kommetest ning kuulata vanaraamatute lugemist, mis muudab külastuse eriliseks ja meeldejäävaks elamuseks.
Teemaja Mustvees on õdus koht Peipsi pealinnas, kus pakutakse head teed ja kohalikku sööki-jooki. Kindlasti ei puudu menüüst Peipsi järve kala ja kohalikud aia- ning metsasaadused. Teemaja teisel korrusel saab perekonnaüritusi ning muid tähtpäevi pidada.Kui teekond aga pikemaks läheb siis on võimalik ka öömajale jääda. Kolmandal korrusel on majutus. Kolm hubast tuba pakuvad majutust kuni 7le inimesele.Peipsi Teemaja on legendaarne punane maja Mustvee kesklinnas.Lisaks söögile ootab teelisi ka põnev valik käsitööd ja suveniire.
Mesi tare kalatoitude õpitoas valmistame hooajalisest Peipsi kalast kohalikke roogasid! Mesi tare kodumaja hoovis toimuv kalatoitude töötuba hõlmab protsessi algusest lõpuni - kala puhastamine, fileerimine, ettevalmistused ning kalatoitude valmistamine. Vastavalt hooajale ja saadud kalale keedame supipajas uhhaad, suitsutame, paneerime kala pannil jm. Ja lõpuks hetk, mida kõik eriti ootavad - serveerime toidu, naudime ehedat kalatoitu vanausuliste külas Sibulateel. Talvine kalatoitude elamuspuhkus jääl sisaldab Peipsi jääl karakatiga sõitu, kalapüüki ja uhhaa valmistamist. Kohtumiseni töötoas!
Peipsiveere Samovarimaja on väikesemuuseum Varnja vanausuliste külas, mis avab ukse samovaride maailma ja Peipsi-äärsesse teekultuuri. Aastakümnete jooksul kogutud erakollektsioonis on üle 200 eriilmelise samovari. Alates lihtsatest plekk-samovaridest kuni rikkalike gravüüridega haruldusteni, mis peegeldavad eri ajastute meistrite oskusi ja traditsioone. Autentses vanausuliste elamus paiknev ekspositsioon annavad külastajale võimaluse mõista, miks samovar oli sajandeid rohkem kui lihtsalt veekeetja. Giidijutustustes avanevad samovaride päritolu, valmistamise tehnikad, kasutusviisid, erinevad kujutüübid ja teejoomise traditsioonid Peipsi-äärsetes kogukondades. Iga külaline saab maitsta ehtsat samovariteed ning kuulsat ivantšaid, ning proovida tee kõrvale traditsioonilist keedusuhkrut, mis on vanausuliste teekultuuri lahutamatu osa. Soovi korral saab uurida ka käsitöiseid samovaritarvikuid ning kuulda lugusid Mesi Tare perenaise kogemusest teed valmistada, serveerida ja väärikalt hoida.
Peipsimaa muuseum Kasepää tänavkülas Peipsi järve kaldal tutvustab vanausuliste eluolu, köögi- ja kirikukultuuri ning siitsamast Tiheda külast pärit maailmakuulsa ikoonimaalija Pimen Sofronovi elukäiku ja loomingut. Samovarid, "podrušnikud", ikoonid, "lestovkad" väärivad vaatamist. Peipsimaa - see on erinevad usundid, kultuurid, pühakojad, sibul, kurk, Peipsi kala, laadad ja palju muud põnevat ning teadmisi nede kohta leiad siit muuseumist.Kaasa saab osta Peipsi kultuuri ja loodusega seotud suveniire ja käsitööesemeid ning maiustusi, teesegusid jt kohalikke tooteid.Ettetellimisel Vanaususlisi tutvustav giidituur ja Ivan Tšai teejoomistseremoonia. Muuseumipiletiga saab lisaks külastada kõrvalmajas asuvat püsinäitusega Peipsi Järve Elu tuba.
Mesi tare peremees viib sinu seltskonna seiklema Peipsi järves asuvale Piirissaarele! Alustame Varnja sadamast, kus peremees kalurilaevaga ootab. Laevareis Piirissaarele kestab 2h ja sõltub ilmast-veetasemest. Matkame jalgsi koos giidiga läbi Piirisaare 3 küla ning tutvume kõigi oluliste paikadega - nt Piirissaare muuseumi, vanausuliste palvela asukohaga, õigeusukiriku ja Piirissaare Titanicuga.Lõunasöögiks viib giid teid külla Zinaidale, kes oma kodus katab külalistele uhke laua. Toidu eest tuleb tasuda perenaisele koha peal. Piirissaare päev lõpeb laevareisiga tagasi Varnjasse.
Peipsimaa Pärimuskeskus tegutseb 2009. aastast, et alles hoida ja edasi arendada Peipsimaa traditsioonilisi käsitööoskusi. Pärimuskeskus asub 19. sajandi lõpus ehitatud endises vanausuliste elumajas, kus külalisi ootab Sinilniku töökoda, kus saab kangaid trükkida; Lubokiõu, kus tutvustatakse 16. sajandil tekkinud trükikunsti. Lastele on pärimuskeskuse hoovi rajatud Rääbu maailm, et mänguliselt kohalikust eluolust osa saada. Pärimuskeskuses on lisaks avatud Sigurimuuseum, Peipsimaa käsitöö- ja kunstipood, Peipsimaa kunstigalerii ja Tädi Šura kohvik.
Varnja Elava Ajaloo Muuseum tutvustab vanausuliste elulaadi 19. sajandi lōpul – 20. sajandi algupoolel. Muuseumis uuritakse kolme Peipsi-äärse küla elu. Armastusega loodud muuseum annab külastajale võimaluse tunda sajanditevanust hõngu.Ettetellimisel pakub muuseum soovijatele samovarist teed ja vene ahjus küpsetatud pirukaid. Kuna muuseum on väike, mahub giidituurile korraga kuni 40 inimest.
Avastaks õige Sibulateed "käed külge" meetodil?Vahel on vaja aega sõpradega koos olla, teha midagi teistmoodi. Tule avasta Peipsi autentset külaelu kohalike inimestega läbi Sibulateele iseloomulike tööde! Vastavalt aastaajale võtame ette:- Varakevadel “Peipsi noodiread"– kala püüdmisest kuivatamiseni;- Hiliskevadel võsa raiumine, okste põletamine, lõkkelõhna nautimine;- Suvel põdrakanepi korjamine ja ivantšai tegemine koos perenaisega;- Sügisel põneva mobiilse sauna ehitamine nullist valmissaunani. Hinnas lisaks melu, saunad, kohalik toit ja inimesed, ööbimine 2 ööd.
Kuidas näeb välja elu Peipsi järve ääres asuvates vanausuliste külades päriselt? Sellele küsimusele annab vastuse Mesi Tare peremees Marko, kes viib külalised jalgsimatkale läbi ajaloolise Varnja küla. Tegemist ei ole tavapärase ekskursiooniga, vaid isikliku ja vahetu kogemusega, kus küla, selle inimesed ja nende lood avanevad kohaliku elaniku pilgu läbi. Marko on Peipsiveerega seotud kogu oma elu ning tema jutud põhinevad päris kogemustel ning ta on töötanud piirivalvurina, olnud kalamees ja paadikapten ning tegutseb täna turismiettevõtjana. Matka käigus räägitakse vanausuliste kommetest, arhitektuurist ja eluviisist, samuti Peipsi järve tähtsusest kohaliku kogukonna jaoks. Jalgsimatkad toimuvad vastavalt tellimusele ning on kohandatud vastavalt külastajate huvidele ja ajagraafikule. Lisaks Varnja külale on võimalik avastada ka Kolkja küla ja Kallaste linna, kus igal paigal on oma iseloom ja lugu. Soovi korral saab matka siduda Varnja Samovarimaja külastusega.
Mustvee vanausuliste muuseum esindab ühte Lõuna-Eesti 21st avastamisväärt paigast, mille külastamist soovitatakse kultuuri- ja ajaloohuvilistele. Eksponaadid annavad ülevaate vanausuliste kultuurist eile ja täna. Kollektsioonis on samovare, triikraudu, vanausuliste rõivaid, tarbeesemeid, mööblit ja kalapüügiriistu. Oma koha on leidnud J. Kolpakovi maalitud pildid Mustvee kirikutest, P. Mihhailovi ja tema poegade puulõiketööd ja L. Korobova maalid ja joonistused Peipsi järvest.
Tule avasta Piirissaare vanausulite muuseumi võlu! Vanausulite muuseum asub ajaloolises hoones, mis kuulus Kirill Smirnovile, Saare küla koguduse vaimulikule. Muuseumis saab näha traditsioonilist vanausuliste kodu ning avastada vanausuliste kultuuri läbi esemete, palveraamatute ja ikoonide. Lisaks korraldatakse muuseumis temaatilisi näitusi ja väljapanekuid, mis annavad ülevaate Piirissaare ajaloost. Muuseumis saab juua ehtsat samovariteed ja nautida vanausuliste maiust ning võimalus on tellida Peipsi järvest püütud kalast kalasuppi ja vanausuliste pirukat.
Kostja Sibulatalu peremehe Konstantini poole tasub pöörduda siis, kui sibulad hakkavad valmis saama: tema käest saab osta igat sorti ja igas koguses sibulaid ja sibulavanikuid. Lisaks teeb talu perenaine suussulavaid sibulapirukaid, mida saab osta ette tellides. Need on seda väärt! Sibulakasvatuse huvilistele pakub Kostja giidituuri (eesti, saksa ja vene keeles), mille jooksul tutvustab ta vanausuliste traditsioonilisi sibulakasvatuse võtteid ja tänapäevaseid aiasaaduste kasvatuse nippe. Lisaks sibulakasvatusele oskab Kostja võrke punuda ja viib huvilistele läbi võrgupunumise õpitubasid.
Peipsi järve sibulapirukal on oma maine. Külastajad sõidavad siia spetsiaalselt selle pärast. Vanausulised on liivasel rannikupinnasel sibulat kasvatanud juba kolm sajandit ning need sibulad peetakse Eesti parimateks. Pirukas on kõige otsesem viis teada saada, miks.
Peipsiäärset sibulapirukat tasub proovida juba seepärast, et see ei meenuta eriti seda sibulapirukat, mida tavaliselt ette kujutad. Piruka täidis on pehme ja magus, sest sibulat hautatakse enne küpsetamist aeglaselt. Tainas on lihtne ja kogu asi mõjub pigem koduse kui peene küpsetisena. Peipsi ääres süüakse seda sageli koos suitsukala ja kuuma teega.
Suvel tasub pirukat otsida koduköökidest ja teeäärsetelt müügilettidelt. Kohalikes söögikohtades saab seda proovida ka väljaspool sibulahooaega.
Tule avasta Piirissaare vanausulite muuseumi võlu! Vanausulite muuseum asub ajaloolises hoones, mis kuulus Kirill Smirnovile, Saare küla koguduse vaimulikule. Muuseumis saab näha traditsioonilist vanausuliste kodu ning avastada vanausuliste kultuuri läbi esemete, palveraamatute ja ikoonide. Lisaks korraldatakse muuseumis temaatilisi näitusi ja väljapanekuid, mis annavad ülevaate Piirissaare ajaloost. Muuseumis saab juua ehtsat samovariteed ja nautida vanausuliste maiust ning võimalus on tellida Peipsi järvest püütud kalast kalasuppi ja vanausuliste pirukat.
Mesi tare peremees viib sinu seltskonna seiklema Peipsi järves asuvale Piirissaarele! Alustame Varnja sadamast, kus peremees kalurilaevaga ootab. Laevareis Piirissaarele kestab 2h ja sõltub ilmast-veetasemest. Matkame jalgsi koos giidiga läbi Piirisaare 3 küla ning tutvume kõigi oluliste paikadega - nt Piirissaare muuseumi, vanausuliste palvela asukohaga, õigeusukiriku ja Piirissaare Titanicuga.Lõunasöögiks viib giid teid külla Zinaidale, kes oma kodus katab külalistele uhke laua. Toidu eest tuleb tasuda perenaisele koha peal. Piirissaare päev lõpeb laevareisiga tagasi Varnjasse.
Väljume suvekuudel valitud kuupäevadel hommikul kell 9.00 Tartust Turuhoone kõrval olevalt kailt ja võtame ette reisi Piirissaarde. Piirissaar on ainuke püsiasustusega Eesti saar Peipsi järves. Saare kirdeosas asuvad kolm küla (Piiri, Tooni ja Saare). Piirissaare elanikest enamus on vene vanausulised, kelle peamisteks tegevusaladeks on kalapüük ja sibulakasvatus. Laevasõit Piirissaarele kestab 4-4,5 h, kohapeal iseseisvaks ringivaatamiseks ja einestamiseks on arvestatud u 2 h. Orienteeruv Tartusse tagasijõudmise aeg on 21.00. Täpsem graafik on leitav Seto Line Reiside kodulehel.
eipsi on Euroopa suuruselt neljas järv ja üks Euroopa suurimaid täielikult mandril paiknevaid mageveekogusid. Eesti ja Venemaa piiril laiuv järv katab 3555 ruutkilomeetrit, kuid on oma suuruse kohta üllatavalt madal: keskmine sügavus on vaid umbes 7 meetrit. Seetõttu soojeneb vesi suvel kiiresti, kuid talvel võib järv ulatuslikult jäätuda.
Järv koosneb kolmest osast: põhjapoolsest Peipsi järvest ehk Suurjärvest, seda Pihkva järvega ühendavast Lämmijärvest ja lõunapoolsest Pihkva järvest. Peipsi läänekaldal asuvad vanausuliste külad ning üle avara järve avaneb vaade Venemaa poole.
Peipsi on alati olnud ka toidulaud. Rääbis, ahven ja latikas on siinsetes külades tähtsal kohal ning kalapüük on olnud vanausuliste elulaadi üks alustalasid. Talvel minnakse jääle kala püüdma ning mõnikord kasutatakse selleks karakatit – suurte ratastega omatehtud maastikusõidukit, mis on Peipsi jää peal sama omamoodi nähtus nagu järveäärsed sibulapärjad.
Vanausuliste kultuuris on säilinud mitmeid vanu käsitöövõtteid, mida on põlvest põlve edasi antud. Üks neist on lubok – vene rahvapärane pilditrüki traditsioon, mille puhul lõigatakse kujutis puuplokki, kaetakse see värviga ja trükitakse paberile. Tulemuseks on lihtsa joone ja tugeva graafikaga pildid, mis on tänapäevase masstoodanguga võrreldes äratuntavalt käsitsi tehtud.
Teine põnev tehnika on indigovärvimine, mille abil saab tekstiilile iseloomuliku sügavsinise tooni. Looduslike värvide ja traditsiooniliste tekstiilitehnikate kasutamine on Peipsi vanausuliste piirkonnas tänaseni osa pärandist.
Kolkjas asuv Peipsimaa Pärimuskeskus tutvustab neid ja teisi kohalikke käsitöötraditsioone töötubades, kus saab ise proovida nii trükkimist, värvimist kui ka vanu tekstiilitehnikaid.
