Kursi suvemõis

Oled lahkesti oodatud kauni looduse embuses Otepääl, kus kohtuvad suurepärased sportimisvõimalused ja unikaalne miljöö. Ugandi Hotell Tehvandi Spordikeskuse naabruses tervitab Sind sõbraliku ja personaalse teenindusega, mugavuse, luksuse ning silmapaistva isikupäraga, mis loovad – garanteeritult – meeldejääva elamuse. Oleme luksuslik väikehotell. Meie 14 tuba iseloomustavad läbimõeldud disain, pakkudes maitsekalt kujundatud, ent ennekõike laia lisamugavuste valikuga ja hubast peatuspaika. Seisame hea väärtuste eest, mida ise majutudes enim hindame – personaalsus, privaatsus ja luksuslikkus.

Soontaga matkarada asub Kiidjärve–Kooraste puhkealal ning kulgeb Lõuna-Eestile iseloomulikus vaheldusrikkas reljeefis kasvavas segametsas. Rada viib matkajad Väikese-Emajõe äärde ning on läbitav jalgsi, moodustades mõnusa ringikujulise teekonna. Teel ootavad mitmed infostendid, mis tutvustavad piirkonna loodust ja ajalugu. Rada ületab silmailu pakkuvaid veekogusid, mille jaoks on rajatud mugavad sillad. Matkarajale jääb ka Soontaga telkimisala lõkkeasemetega – ideaalne koht pikniku või ööbimise jaoks looduse keskel. Matkarajal asub ka Soontaga metsamaja, kus saab veeta öö rahu ja vaikust pakkuvas metsakeskkonnas. See on suurepärane valik neile, kes soovivad täielikult linnakärast eemalduda. Metsamaja broneeritakse RMK broneerimissüsteemi kaudu. Kui külastad rada marja- või seenekorjamise hooajal, võid teekonnal kohata nii maitsvaid metsamarju kui ka värskeid seeni.

Eesti rahvuseepose kangelase Kalevipoja mõõk lebab Kääpa jões Kääpa silla lähedal. Mõõgast räägitakse nii legendides kui ka eeposes. Rahvaeepose järgi lasi Kalevipoeg soome sepal endale mõõga valmistada, millele aga sepp pani peale needuse kättemaksuks oma tapetud poja eest. Peipsi soolasorts varastas mõõga Kalevipojalt ning pillas selle Kääpa jõkke. Kalevipoeg tahtis karistada sortsi ja needis omakorda mõõga. Aga eksis sõnaga. Nii juhtuski, et kui Kalevipoeg sattus kord Kääpa jõe kaldale ja astus vette, kus lamas tema mõõk, lõikas mõõk hoopis temal jalad kuni põlvini alt ning Kalevipoeg suri.

Meie kogenud matkajuht viib teid metsadesse tutvuma loodusega ning õpetab matka jooksul selgeks nii mõnegi vajaliku tarkusetera.Matkal saate teada järgmisi tarkusi:* kuidas vältida metsas eksimist* kuidas luua ajutist varjualust* sooja saamise erinevad moodused* vesi hädaolukorras* käitumine kohtumisel metsloomaga* ja palju-palju muid jutte ja seiklusiMatk sobib nii lastele kui täiskasvanutele. Vajalik sobiv riietus ja jalatsid vastavalt ilmale.

Tartu vanalinnas jalutage ka teisele poole kallast, kus Teid ootab varaklassitsistliku välisilmega Pistohlkorsi ehk Katariina maja. Tegu on 18. saj. esindushoonega, mis kuulus leitnant W. C. von Pistohlkorsile. Maja projekteeris tolle aja tuntud ehitusmeister J. H. B. Walter, kes projekteeris ka Tartu raekoja. Hoones väärib erilist tähelepanu Louis XVI stiilis saali sisekujundus. Praegu asub Katariina majas Tartu Linnamuuseum. Hoone nime aluseks on legend, mille järgi viibis siin kunagi Vene keisrinna Katariina II.

Võhandu jõe kaldal asuv Püha Sakariase ja Elisabethi apostliku õigeusu kirik Räpinas on klassitsistlik kolmeosaline pikliku kujuga ehitis. Kirik ehitati aastatel 1829–1833 ja pühitseti aastal 1834. Läänepoolses otsas on kellatorn, ida pool ümarrapsiid. Hoone keskel asub umbtambuuriga kuppel. Ikonostaas ehitati 1832, paljud ikoonid selles maalis Pihkva ikoonimaalija H. Kalinin.Hoone väliskujundus on klassitsistlik, leidub karniise ja rustikat. Sisekujunduses torkab silma lihtne 19. sajandi ikonostaas.Koguduse esimene preester oli Feodorov Anisim preester.Külasta ka kiriku virtuaaltuuri.

Alatskivi asulas külastage peale lossi ka Alatskivi kirikut (1636). Kirikumäel asuva huvitava ehituslaadiga kirik on püstitatud mõisnik Stackelbergi poolt aastail 1777-1782. Hiljem on kirik põhiplaanilt ristikujuliseks ja veidi ümber tehtud. Kiriku altarit ehib W. Nolckeni maal "Püha õhtusöömaaeg". Orel on valmistatud Müllerstaedti poolt 1868.a. Alatskivi kirik on tunnistatud kultuurimälestiseks. Kirikus toimuvad jumalateenistused pühapäeviti kell 12:30, sel ajal on võimalik kirikut ka seest vaadelda. Huvitav teada: Alatskivi kalmistule maetud kultuuritegelaste kalmud on riikliku kaitse all.

Nõo Veskijärv on kaunis paisjärv Nõo alevikus, mille keskel on kaks saart, kuhu saab ujudes või isikliku paadiga. Järve lähistel asub kahe mänguväljakuga võrkpalliplats ja laste mänguala. Paisjärve ümber lookleb kruusakattega terviserada, kus on mõnus jalutada või sportida igal aastaajal. Läheduses saab mängida kettagolfi Nõo Discgolfi pargis, mille rajakaardi leiad SIIT. Supluskohas on ujumispurre ja kaks päästerõngahoidikut, kuid puudub rannavalve. Kuna supelrannas on vesi madalam, siis sobib see hästi ka peredele veemõnude nautimiseks.