Vanausulised ei tunnustanud patriarh Nikoni 1652. aasta liturgilist reformi, mis viis Vene õigeusu kiriku rituaalid kreeka omadega sarnasemaks. Nende arvates oli igasugune muudatus tüüpiliselt vene liturgilistes traditsioonides ketserlus ja ainsa tõelise usu hülgamine. Nad keeldusid. Neid tagakiusati. Nad põgenesid.
Paljud põgenesid läände Eestisse, mis oli sel ajal Rootsi Kuningriigi võimu all ja seega väljaspool tsaari kontrolli. Suur ja kauge Peipsi järv oli tuntud maailma serv. Nad ehitasid selle kaldale külad ja jäid sinna.
Tänapäeval on Eestis umbes 15 000 vanausulist ja 11 registreeritud kogudust. Enamik elab siiani samal rannalõigul, mille nende esivanemad kolm sajandit tagasi valisid. Kogukond kahaneb ja vananeb, kuna noored lahkuvad linnadesse, kuid traditsioonid püsivad.
Palvemajad on vanausuliste usuelu keskmes. Teenistusi juhib koguduse vanem, kelleks võib olla mees või naine, kuigi teatud tseremooniaid, nagu ristimine või pihtimine, tohivad läbi viia ainult meessoost vanemad. Palvemajad on kaunistatud rikkalike ikoonidega. Teenistused on pikad ja tõsised ning nendega kaasneb ühtne koorilaul iidsetest kirikuslaavi nootidest.
Sibulatee äärsed palvemajad on värvikad, tagasihoidlikud hooned heledate puufassaadidega. Need on siiani aktiivses kasutuses. Teenistused on kõrvalistele isikutele suletud, kuid Kolkja vanausuliste muuseum pakub virtuaalreaalsuse kogemust Suure Kolkja palvemaja teenistusest.
Üks reegel tasub teada enne vanausulise koju külla minemist. Vanausulise majja külla minnes tuleb kaasa võtta oma nõud ja söögiriistad. See ei ole külalislahkuse puudumine. See on üks vanimaid puhtusereegleid nende traditsioonis, mida kohaldatakse ka külalistele.
Samovar on vanausuliste külalislahkuse keskmes. Teed keedetakse aeglaselt, valatakse kangelt tassi ja lisatakse laua ääres samovarist keevat vett. Traditsiooniline jook on Ivani tee, mis valmistatakse kääritatud põdrakanepi lehtedest ja mida serveeritakse barankade, küpsiste ja keedetud suhkruga. See on magus, rahulik ja täiesti erinev mujal levinud kohvikultuurist.
Toit on üles ehitatud sellele, mida järv ja aed pakuvad. Suitsutatud latikas, kuivatatud särg, marineeritud ahven, kalasupp, sibulapirukas. Hapukurke sellises koguses, mis viitab sellele, et kogu küla valmistub üheaegselt talveks.
Piirkonna ainus vanausuliste restoran asub Kolkjas ja seda peetakse ainsaks omataoliseks kogu maailmas. Kala ja sibul, serveeritud rikkalike portsjonitena ruumis, mis on kaunistatud traditsiooniliste vene rahvamustrite ja Peipsi järve maalidega.
Kes on Vene vanausulised? Kuidas ja millal nad Eestisse jõudsid? Miks nad end Peipsiääres sisse seadsid ja millised on nende kombed? Miks nad on aastasadu just siinsel kombel sibulaid kasvatanud? Kolkja vanausuliste muuseum asub Sibulateel ja uurib Peipsiäärsete vene vanausuliste lugu ja jutustab seda oma külalistele. Mitmekülgne ekspositsioon on eesti, inglise ja vene keeles ning sisaldab virtuaalreaalsust, kus satud vanausuliste palvusele. Pakume ka tunniajaseid giidituure (eesti ja vene keeles)! Muuseumi juures on vaatetorn Peipsil järvele! Tule avasta vanausuliste maailm Kolkjas!
Meie väikeses, kuid autentses Kolkja kala- ja sibularestoranis pakume ehedaid Peipsi vanausuliste roogasid, mis on valmistatud värskest järvest püütud kalast ning kohalikust, maailmakuulsast Peipsi sibulast. Toidud põhinevad traditsioonilistel retseptidel, mida on põlvest põlve edasi antud ning mis peegeldavad Peipsiääre piirkonna ainulaadset toidukultuuri. Menüüst leiab suitsukala, rikkaliku maitsega uhhad, kosutava sibulasupi, mahlased kalakotletid ning mitmeid magustoite, sealhulgas vanausuliste piruka. Toiduelamuse krooniks on traditsiooniline samovaritee, mida nauditakse rahulikus tempos ja heas seltskonnas. Restoran asub Sibulateel ning meie hubane keskkond sobib nii peredele, sõpruskondadele kui ka reisigruppidele. Gruppidele pakume võimalust tellida restorani perenaise jutustusi kohalikust elust ja vanausuliste kommetest ning kuulata vanaraamatute lugemist, mis muudab külastuse eriliseks ja meeldejäävaks elamuseks.
Teemaja Mustvees on õdus koht Peipsi pealinnas, kus pakutakse head teed ja kohalikku sööki-jooki. Kindlasti ei puudu menüüst Peipsi järve kala ja kohalikud aia- ning metsasaadused. Teemaja teisel korrusel saab perekonnaüritusi ning muid tähtpäevi pidada.Kui teekond aga pikemaks läheb siis on võimalik ka öömajale jääda. Kolmandal korrusel on majutus. Kolm hubast tuba pakuvad majutust kuni 7le inimesele.Peipsi Teemaja on legendaarne punane maja Mustvee kesklinnas.Lisaks söögile ootab teelisi ka põnev valik käsitööd ja suveniire.
Mesi tare kalatoitude õpitoas valmistame hooajalisest Peipsi kalast kohalikke roogasid! Mesi tare kodumaja hoovis toimuv kalatoitude töötuba hõlmab protsessi algusest lõpuni - kala puhastamine, fileerimine, ettevalmistused ning kalatoitude valmistamine. Vastavalt hooajale ja saadud kalale keedame supipajas uhhaad, suitsutame, paneerime kala pannil jm. Ja lõpuks hetk, mida kõik eriti ootavad - serveerime toidu, naudime ehedat kalatoitu vanausuliste külas Sibulateel. Talvine kalatoitude elamuspuhkus jääl sisaldab Peipsi jääl karakatiga sõitu, kalapüüki ja uhhaa valmistamist. Kohtumiseni töötoas!
Peipsiveere Samovarimaja on väikesemuuseum Varnja vanausuliste külas, mis avab ukse samovaride maailma ja Peipsi-äärsesse teekultuuri. Aastakümnete jooksul kogutud erakollektsioonis on üle 200 eriilmelise samovari. Alates lihtsatest plekk-samovaridest kuni rikkalike gravüüridega haruldusteni, mis peegeldavad eri ajastute meistrite oskusi ja traditsioone. Autentses vanausuliste elamus paiknev ekspositsioon annavad külastajale võimaluse mõista, miks samovar oli sajandeid rohkem kui lihtsalt veekeetja. Giidijutustustes avanevad samovaride päritolu, valmistamise tehnikad, kasutusviisid, erinevad kujutüübid ja teejoomise traditsioonid Peipsi-äärsetes kogukondades. Iga külaline saab maitsta ehtsat samovariteed ning kuulsat ivantšaid, ning proovida tee kõrvale traditsioonilist keedusuhkrut, mis on vanausuliste teekultuuri lahutamatu osa. Soovi korral saab uurida ka käsitöiseid samovaritarvikuid ning kuulda lugusid Mesi Tare perenaise kogemusest teed valmistada, serveerida ja väärikalt hoida.
Peipsimaa muuseum Kasepää tänavkülas Peipsi järve kaldal tutvustab vanausuliste eluolu, köögi- ja kirikukultuuri ning siitsamast Tiheda külast pärit maailmakuulsa ikoonimaalija Pimen Sofronovi elukäiku ja loomingut. Samovarid, "podrušnikud", ikoonid, "lestovkad" väärivad vaatamist. Peipsimaa - see on erinevad usundid, kultuurid, pühakojad, sibul, kurk, Peipsi kala, laadad ja palju muud põnevat ning teadmisi nede kohta leiad siit muuseumist.Kaasa saab osta Peipsi kultuuri ja loodusega seotud suveniire ja käsitööesemeid ning maiustusi, teesegusid jt kohalikke tooteid.Ettetellimisel Vanaususlisi tutvustav giidituur ja Ivan Tšai teejoomistseremoonia. Muuseumipiletiga saab lisaks külastada kõrvalmajas asuvat püsinäitusega Peipsi Järve Elu tuba.
Mesi tare peremees viib sinu seltskonna seiklema Peipsi järves asuvale Piirissaarele! Alustame Varnja sadamast, kus peremees kalurilaevaga ootab. Laevareis Piirissaarele kestab 2h ja sõltub ilmast-veetasemest. Matkame jalgsi koos giidiga läbi Piirisaare 3 küla ning tutvume kõigi oluliste paikadega - nt Piirissaare muuseumi, vanausuliste palvela asukohaga, õigeusukiriku ja Piirissaare Titanicuga.Lõunasöögiks viib giid teid külla Zinaidale, kes oma kodus katab külalistele uhke laua. Toidu eest tuleb tasuda perenaisele koha peal. Piirissaare päev lõpeb laevareisiga tagasi Varnjasse.
Peipsimaa Pärimuskeskus tegutseb 2009. aastast, et alles hoida ja edasi arendada Peipsimaa traditsioonilisi käsitööoskusi. Pärimuskeskus asub 19. sajandi lõpus ehitatud endises vanausuliste elumajas, kus külalisi ootab Sinilniku töökoda, kus saab kangaid trükkida; Lubokiõu, kus tutvustatakse 16. sajandil tekkinud trükikunsti. Lastele on pärimuskeskuse hoovi rajatud Rääbu maailm, et mänguliselt kohalikust eluolust osa saada. Pärimuskeskuses on lisaks avatud Sigurimuuseum, Peipsimaa käsitöö- ja kunstipood, Peipsimaa kunstigalerii ja Tädi Šura kohvik.
Varnja Elava Ajaloo Muuseum tutvustab vanausuliste elulaadi 19. sajandi lōpul – 20. sajandi algupoolel. Muuseumis uuritakse kolme Peipsi-äärse küla elu. Armastusega loodud muuseum annab külastajale võimaluse tunda sajanditevanust hõngu.Ettetellimisel pakub muuseum soovijatele samovarist teed ja vene ahjus küpsetatud pirukaid. Kuna muuseum on väike, mahub giidituurile korraga kuni 40 inimest.
Avastaks õige Sibulateed "käed külge" meetodil?Vahel on vaja aega sõpradega koos olla, teha midagi teistmoodi. Tule avasta Peipsi autentset külaelu kohalike inimestega läbi Sibulateele iseloomulike tööde! Vastavalt aastaajale võtame ette:- Varakevadel “Peipsi noodiread"– kala püüdmisest kuivatamiseni;- Hiliskevadel võsa raiumine, okste põletamine, lõkkelõhna nautimine;- Suvel põdrakanepi korjamine ja ivantšai tegemine koos perenaisega;- Sügisel põneva mobiilse sauna ehitamine nullist valmissaunani. Hinnas lisaks melu, saunad, kohalik toit ja inimesed, ööbimine 2 ööd.
Kuidas näeb välja elu Peipsi järve ääres asuvates vanausuliste külades päriselt? Sellele küsimusele annab vastuse Mesi Tare peremees Marko, kes viib külalised jalgsimatkale läbi ajaloolise Varnja küla. Tegemist ei ole tavapärase ekskursiooniga, vaid isikliku ja vahetu kogemusega, kus küla, selle inimesed ja nende lood avanevad kohaliku elaniku pilgu läbi. Marko on Peipsiveerega seotud kogu oma elu ning tema jutud põhinevad päris kogemustel ning ta on töötanud piirivalvurina, olnud kalamees ja paadikapten ning tegutseb täna turismiettevõtjana. Matka käigus räägitakse vanausuliste kommetest, arhitektuurist ja eluviisist, samuti Peipsi järve tähtsusest kohaliku kogukonna jaoks. Jalgsimatkad toimuvad vastavalt tellimusele ning on kohandatud vastavalt külastajate huvidele ja ajagraafikule. Lisaks Varnja külale on võimalik avastada ka Kolkja küla ja Kallaste linna, kus igal paigal on oma iseloom ja lugu. Soovi korral saab matka siduda Varnja Samovarimaja külastusega.
Mustvee vanausuliste muuseum esindab ühte Lõuna-Eesti 21st avastamisväärt paigast, mille külastamist soovitatakse kultuuri- ja ajaloohuvilistele. Eksponaadid annavad ülevaate vanausuliste kultuurist eile ja täna. Kollektsioonis on samovare, triikraudu, vanausuliste rõivaid, tarbeesemeid, mööblit ja kalapüügiriistu. Oma koha on leidnud J. Kolpakovi maalitud pildid Mustvee kirikutest, P. Mihhailovi ja tema poegade puulõiketööd ja L. Korobova maalid ja joonistused Peipsi järvest.
Tule avasta Piirissaare vanausulite muuseumi võlu! Vanausulite muuseum asub ajaloolises hoones, mis kuulus Kirill Smirnovile, Saare küla koguduse vaimulikule. Muuseumis saab näha traditsioonilist vanausuliste kodu ning avastada vanausuliste kultuuri läbi esemete, palveraamatute ja ikoonide. Lisaks korraldatakse muuseumis temaatilisi näitusi ja väljapanekuid, mis annavad ülevaate Piirissaare ajaloost. Muuseumis saab juua ehtsat samovariteed ja nautida vanausuliste maiust ning võimalus on tellida Peipsi järvest püütud kalast kalasuppi ja vanausuliste pirukat.
Kostja Sibulatalu peremehe Konstantini poole tasub pöörduda siis, kui sibulad hakkavad valmis saama: tema käest saab osta igat sorti ja igas koguses sibulaid ja sibulavanikuid. Lisaks teeb talu perenaine suussulavaid sibulapirukaid, mida saab osta ette tellides. Need on seda väärt! Sibulakasvatuse huvilistele pakub Kostja giidituuri (eesti, saksa ja vene keeles), mille jooksul tutvustab ta vanausuliste traditsioonilisi sibulakasvatuse võtteid ja tänapäevaseid aiasaaduste kasvatuse nippe. Lisaks sibulakasvatusele oskab Kostja võrke punuda ja viib huvilistele läbi võrgupunumise õpitubasid.
Peipsi järve sibulapirukal on oma maine. Külastajad sõidavad siia spetsiaalselt selle pärast. Vanausulised on liivasel rannikupinnasel sibulat kasvatanud juba kolm sajandit ning need sibulad peetakse Eesti parimateks. Pirukas on kõige otsesem viis teada saada, miks.
See pole see, mida enamik inimesi ootab sibulaga pirukalt. Täidis on pehme, magus ja aeglase valmistamise tõttu sügavalt maitsev. Tainas on lihtne. Tavaliselt serveeritakse seda soojalt, sageli koos järve suitsukalaga ja klaasi teega, mis on keedetud samovaris. See kombinatsioon on mõistlik viisil, mida on raske seletada enne, kui oled seda proovinud.
Enamik Sibulatee külasid müüb seda koduköökidest ja teäärsetest lettidest kogu suve. Kolkja restoranis saab seda aga aastaringselt.
Tule avasta Piirissaare vanausulite muuseumi võlu! Vanausulite muuseum asub ajaloolises hoones, mis kuulus Kirill Smirnovile, Saare küla koguduse vaimulikule. Muuseumis saab näha traditsioonilist vanausuliste kodu ning avastada vanausuliste kultuuri läbi esemete, palveraamatute ja ikoonide. Lisaks korraldatakse muuseumis temaatilisi näitusi ja väljapanekuid, mis annavad ülevaate Piirissaare ajaloost. Muuseumis saab juua ehtsat samovariteed ja nautida vanausuliste maiust ning võimalus on tellida Peipsi järvest püütud kalast kalasuppi ja vanausuliste pirukat.
Mesi tare peremees viib sinu seltskonna seiklema Peipsi järves asuvale Piirissaarele! Alustame Varnja sadamast, kus peremees kalurilaevaga ootab. Laevareis Piirissaarele kestab 2h ja sõltub ilmast-veetasemest. Matkame jalgsi koos giidiga läbi Piirisaare 3 küla ning tutvume kõigi oluliste paikadega - nt Piirissaare muuseumi, vanausuliste palvela asukohaga, õigeusukiriku ja Piirissaare Titanicuga.Lõunasöögiks viib giid teid külla Zinaidale, kes oma kodus katab külalistele uhke laua. Toidu eest tuleb tasuda perenaisele koha peal. Piirissaare päev lõpeb laevareisiga tagasi Varnjasse.
Väljume suvekuudel valitud kuupäevadel hommikul kell 9.00 Tartust Turuhoone kõrval olevalt kailt ja võtame ette reisi Piirissaarde. Piirissaar on ainuke püsiasustusega Eesti saar Peipsi järves. Saare kirdeosas asuvad kolm küla (Piiri, Tooni ja Saare). Piirissaare elanikest enamus on vene vanausulised, kelle peamisteks tegevusaladeks on kalapüük ja sibulakasvatus. Laevasõit Piirissaarele kestab 4-4,5 h, kohapeal iseseisvaks ringivaatamiseks ja einestamiseks on arvestatud u 2 h. Orienteeruv Tartusse tagasijõudmise aeg on 21.00. Täpsem graafik on leitav Seto Line Reiside kodulehel.
Peipsi järv on Euroopa neljas suurim järv ja üks suurimaid täielikult mandril asuvaid mageveejärvi. See asub Eesti ja Venemaa piiril, ulatudes riikide vahel 3555 ruutkilomeetrile. Vaatamata oma suurusele on see üllatavalt madal — keskmine sügavus on umbes 7 meetrit, mis tähendab, et see soojeneb suvel kiiresti ja külmub talvel läbinisti.
Järvel on kolm eristuvat osa. Suurim, põhjapoolne Suurjärv, ühendub kitsa Lämmijärve kaudu lõunapoolse Pihkva järvega, mis ulatub Venemaale. Läänekallas, kus asuvad vanausuliste külad, vaatab üle avatud vee otse Venemaa poole. Selges ilmas on kauge kallas nähtav.
Järv on kuulus oma kala poolest, eriti rääbise, ahvena ja latika poolest. Kalapüük on olnud vanausuliste majanduse selgroog juba kolm sajandit. Talvel, kui jää on piisavalt paks, sõidavad kohalikud jääle kalastama, mõnikord karakatiga — koduvalmistatud sõidukiga tohutu suurte ratastega.
Vanausulised tõid Venemaalt lahkudes kaasa enamat kui oma usu. Nende kaasatoodud traditsioonide hulgas oli lubok, 16. sajandist pärinev vene puulõiketrükitehnika. Tehnika seisneb pildi nikerdamises puuplokki, selle käsitsi tindiga katmises ja paberile või kangale trükkimises. Tulemused on jõulised, graafilised ja vaieldamatult vanaaegsed.
Indigovärvimine on teine traditsioon, mis on üle elanud nii teekonna kui sajandid. Loodusliku indigoga toodetud sügavsinised tekstiilid olid vanausuliste käsitöö tunnusmärgiks ning seda tehnikat õpetatakse külades siiani.
Kolkja Peipsimaa Pärimuskeskuses saad proovida mõlemat. Hooaja jooksul toimuvad töötoad lubok-trükis, indigovärvimises ja traditsioonilistes tekstiilitehnikates. Mõnes töötoas kasutatav trükipress on ehitatud 15. sajandi stiilis. Lahkud millegagi, mis on tehtud käsitsi — nii on siin kõike alati tehtud.
