Peipsi kalapunkt

Ehedatest eesti maitsetest rääkides tuleb alustada leivast - rukkileivast, mis ei ole eestlase jaoks lihtsalt toit. Kodust kaugel olles hakkab pea iga eestlane ühe esimese asjana igatsema leiba ning seda süües väheneb mõnevõrra ka koduigatsus. Leib, selle küpsetamine ning sooja leiva lõhn on väga sügavalt seotud eestlusega. Ka Muhu leib kasvas välja plaanist küpsetada kodus oma pere jaoks maitsvat leiba. Leiba, milles on maitseomadused ja tervislikkus kenasti tasakaalus – sellist, mida sooviks ikka ja jälle süüa. Muhu Pagarist saab kaasa osta erinevaid leibu, muid küpsetisi ja maitsevõisid.

AHHAA on peresõbralik keskus, kus leidub tegevust nii väikestele kui ka suurtele teadushuvilistele. AHHAAs ärkab teadus ellu ja avastamisrõõm ei lõpe kunagi. Interaktiivsed näitused, haaravad teadusteatrid ja töötoad ning põnevad planetaariumi seansid viivad Sind teaduse ja tehnoloogia südamesse. Meie giididega tuurid avavad uksi, mida muidu ei pruugiks märgatagi.Usume, et teadus on maailmas liikumapanev jõud. Meie eesmärk on sütitada huvi, innustada mõtlema ning julgustada küsima miks ja kuidas.Tule Tartusse AHHAA keskussse ja pane teadusele päriselt käed külge ning vaata maailma uue pilguga.

Karl August Hermann (23. sept 1851 Võhma küla, Põltsamaa kihelkond – 11. jaan 1909 Tartu) oli eesti helilooja, keeleteadlane ja entsüklopedist. Oluline rahvusliku liikumise tegelane. Ta andis välja esimest eestikeelset entsüklopeediat, kuulus mitme üldlaulupeo üldjuhtide sekka ning lõi mitusada muusikateost, tuntumad neist nt "Kungla rahvas", "Oh laula ja hõiska". Ta ostis ära Perno Postimehe, tõi väljaande Tartusse ja kujundas selle nädalalehest esimeseks eestikeelseks päevaleheks.Karl August Hermanni monument Vana-Põltsamaa mõisa pargis avati 10. juunil 1935. Kuju autor on Alfred Zolk-Leius.

Saatse kirik valmis 1801.a. Siinne kogudus on olnud segakogudus, kuhu on kuulunud nii setod kui ka venelased. Saatse suurim püha on päätnitsapäiv (juuli viimane reede), kiriku nimepüha. Paraskeva on kreeka keeles ’reede’, setokeelse nime on see saanud vene keele kaudu (пятница). Kirikus on vaatamiseks väljas vanast puukirikust pärinevad restaureeritud “kuninglikud väravad” ja 15. sajandi imettegev kivirist. Saatse kirikuga on seotud ainus seto soost pühak: Püha Stefanus, keda ikoonidel kujutatakse seto rahvarõivais. Stefanus lasti 1919. a maha koos preester Isa Vassiliga.Kiriku külastamisel on soovitav annetus.

Mõniste Talurahvamuuseum - vanim ja lõunapoolseim vabaõhumuuseum Eestis Tutvustame Lõuna-Eesti talu läbi sajandite: - Mõniste üldajalugu kiviajast tänapäevani;- 19. sajandi taluhooned ja hoonesisustus; - 20. sajandi alguse taluhooned ja hoonesisustus; - Talu põllutööriistad, hobuseriistad, sepatööriistad, tarbevahendid, talutekstiilid;- 1930-ndate aastate talurahvakauplus. Muuseumis saab ette tellida erinevaid töötubasid, näiteks leivaküpsetamist, lambavillast lõnga tegemist, töid linataimest lõnga saamiseni, puutööd, saab käia suitsusaunas jms. Siin peetakse võrokeste rahvakalendri tähtpäevi.

Lõuna-Eesti vabadusvõitlejatele pühendatud ausambaks on kõrgel alusel seisev tundmatu sõjamehe figuur, mõõk vööl ja lipp käes lehvimas, teine käsi kõrgele välja sirutatud. Algne ausammas avati leitnant Julius Kuperjanovi 31.sünnipäeval 11.10.1925.a. ja lõhuti nõukogude võimu poolt 21.09. öösel 1940.a.Vabadussõja ausammas taasavati 16.08.2013 endises asukohas Kuperjanovi tänaval. Ausamba kavandi ja kuju valmistas 1925.a. Amandus Adamson, kes osales ka samba pronksfiguuri valamisel Itaalias. Pronkskuju taastas originaalmahus skulptor Jaak Soans. Taastamise eestvedajaks on major Meelis Kivi.

"Maanaised" on skulptor Mare Mikofi 1974. a valminud skulptuurigrupp, mis on alates 2013. a eksponeeritud Raekoja platsil Tartu Kunstimuuseumi ees. See kujutab kahte naist, kellest vanem on istumas rahuloleva rammestusega, ja teine, noorem, seisab tema kõrval, käsi empaatiliselt hoidmas ümber vanema õla. Generatsioonide vahe väljendub tugevalt maanaiste riietuses – noorem kannab pükse, kerget vesti ja platvormkingi ning vanem kleiti ja põlle, jättes jalad üldsegi paljaks. Skulptuurigrupi „Maanaised“ paigaldusega tähistati Tartu Kunstimuuseumi 25. tegutsemisaastat viltuses majas.

Tartu kesklinnas märkate kindlasti Ülikooli 16 asuvat Von Bocki maja (1780), mis kuulus oberst M. J. von Bockile. 1802. aastast on maja ülikooli kasutuses, seal toimus ka taasavatud ülikooli avaaktus. 1839 ostis Tartu Ülikool maja ära. Maja taasavati renoveeritud kujul 2007. Selle Raekoja-poolsel otsaseinal on seinamaal Tartu ülikooli peahoonega ning Jakobi tänava poolsel seinal Alar Madissoni fotonäitus käesoleva aja ülikooli õppejõudude ning legendaarsete professoritega. Huvitav teada: Von Bocki maja on erinevatel aegadel olnud asupaigaks Tartu ülikooli kliinikule, veterinaariakoolile ja Õpetatud Eesti Seltsi raamatukogule. Kultuurimälestiste riiklik register