Karl August Hermanni monument

Tartu raudteejaam ehitati 1876. a. väljapoole linna piire ning selleni viis puudega ääristatud Maarjamõisa tänav. Jaama peahoone on kolmeosaline, tüüpfassaadi järgi ehitatud ristviilkatusega hoone. Selle kõrval asusid laod, perroonid, depoo, veetorn ja raudteeteenistujate kaks elumaja. 2000. aastatel restaureeriti hoonet järgemööda, taastamisega tegeles arhitekt Aivar Roosaar. 2012. a avati hoone taas reisijatele. Nüüd tegutseb külastajate rõõmuks jaamahoones ka kohvik Wedur.Jaama ees on rattaparklad ja Tartu Smart Bike rendiparkla. Kultuurimälestiste riiklik register

Tule oma seltskonnaga lõbusalt aega veetma Tartus Aparaaditehases asuvasse Gerda Retter Design stuudiosse! Siin ootab teid inspireeriv ja loov töötuba, kus igaüks saab meisterdada enda kätega ainulaadseid nahkehteid – olgu need kõrvarõngad, kaelakee, käevõru, pross või mansetinööbid. Töötuba viiakse läbi disaineri juhendamisel, kes õpetab kasutama erinevaid tehnikaid, sealhulgas materjalist välja lõigatud vormide kaunistamist fooliumiga. See on ideaalne võimalus luua isikupärane kingitus endale või sõbrale. Iga meisterdatud ehe tuleb kaasa stiilses ehtekarbis. Tule meie juurde näiteks oma firmaüritust, sünnipäeva või tüdrukute õhtut pidama. Samuti korraldame ka avalikke töötube. Töötuba on sobilik kõigile – eelnev käsitööalane kogemus ei ole vajalik. Soovi korral saab laua katta maitsvate suupistete ja joogipoolisega, et kogemus oleks veelgi meeldejäävam.

Petserimaa Vabadussamba platsil Värskas seisab Petserimaal Vabadussõjas langenute mälestussammas. Kujur Roman Haavamägi kavandatud monument pidi kerkima Petseri linna südamesse 1940. aasta suvel, kuid alanud Nõukogude okupatsiooni tõttu jäi ettevõtmine pooleli. Alles 80 aastat hiljem, 20. juulil 2020, avati taastatud sammas siin Setomaal. Sõdurikuju on fotode alusel modelleerinud ja graniidis jäädvustanud kujur Tiiu Kirsipuu.Petserimaa Vabadussambaga jäädvustatakse ajaloolise Petserimaa pinnal Vabadussõjas langenud ligi 350 Eesti sõjamehe mälestus ning Tartu rahulepingu tähtsus setode jaoks.

Tartu Ülikooli kauaaegne professor oli säravamaid teadlasi 20. sajandi Tartus. Lotman uuris vene kirjandus- ja kultuurilugu ning kultuuri üldisi seaduspärasusi. Ta pani aluse kultuurisemiootikale ning oli Tartu-Moskva semiootikakoolkonna rajaja. Maailmakuulsa kirjandusteadlase ja semiootiku auks torudest, veest ja valgusest püstitatud monumendi avamine toimus 6.10.2007. Viiest 15-meetrisest terastorust skulptuuri idee põhineb Lotmani autoportreel. Kuju autor: Mati Karmin, arhitekt Andres Lunge.

Siimusti Keraamika tegutseb 1886. aastal tööd alustanud savitööstuses, mille rajas talupoja perest võrsunud Joosep Tiimann. Koht oli sobiv siinsete savivarude tõttu. Algselt pandi püsti tellisetööstus, seejärel hakati tootma ahjupotte ja majapidamisnõusid. Tänapäeval saab savitööstuses tutvuda tarbekeraamika valmistamisprotsessiga: savi vormidesse valatamise, põletamise ja glasuurimisega.Savitööstuse toodangut saab kohapeal soetada. Tule vii omale koju meie käsitööliste armastusega loodud savinõud!

Juhan Liivi muuseumis saad tutvuda Eesti tuntud luuletaja ja proosakirjaniku inspireeriva loominguga, tema koduga ning suvel jalutada kaunis aias. Muuseum pakub interaktiivseid elamusi, kus luule ärkab ellu heli ja video vahendusel, tuues esile piirkonna unikaalse eripära. Lisaks jutustab muuseum lugu Kodavere rikkalikust kultuuripärandist. Liivi muuseum pakub aktiivseid tegevusi ka lastele ning oodatud on ka pere neljajalgsed sõbrad. Soovi korral saab tellida giidiga tuuri, kes tutvustab muuseumi lugu. Tule ja lase end Liivi muuseumil ennast inspireerida!

Tartu südalinnas Emajõe lähedal seisab „Kalevipoeg“ – võimas monument, mis ühendab Eesti rahvuseepose, rahvusliku identiteedi ja Vabadussõja mälestuse. Eesti rahvuseepose kangelane Kalevipoeg sümboliseerib jõudu, visadust ja vabaduse kaitsmist. Praegune monument on taastatud versioon Amandus Adamsoni 1930. aastatel loodud „Kalevipojast“, mis oli pühendatud Vabadussõjas langenud Eesti sõduritele. Okupatsioonivõimud eemaldasid algse kuju 1950. aastal ning selle asemele püstitati kaks aastat hiljem Friedrich Reinhold Kreutzwaldi mälestussammas. Mõte Kalevipoeg taas oma kohale tuua sai uue hoo 1980. aastate lõpus. Taastamiseni jõuti pärast pikki arutelusid ja 2002. aastal toimunud näitust „Kalevipoeg skulptuuris“. Praeguse kuju modelleeris skulptor Ekke Väli ajalooliste fotode põhjal, teda nõustas skulptor Endel Taniloo.

Tartu Toomemäel Lossi tänaval asuvas hoones tegutseb Eesti Vabariigi kõrgeim kohtuinstants – Eesti Riigikohus. Riigikohus tegutses Tartus ka aastatel 1920–1935 ning taasavati Tartus 1993. aastal. Praegusesse hoonesse kolis Riigikohus 1995. aastal. Hoone ajalugu ulatub 18. sajandisse. Selle ehitamist alustati 1763. aastal kasarmuna. 19. sajandi alguses anti hoone Tartu Ülikoolile ning selle varemetele rajati ülikooli kliinik, mis valmis 1808. aastal. Hiljem ehitati hoonet korduvalt ümber ning aastatel 1845–1847 kujunes sellele suuresti tänapäevane välisilme. Tänapäeval on hoone Riigikohtu töö- ja esindushoone. Tavakülastajatele on see ainult vaadeldav väljast. Vaata ka 360° aeropanoraami / aerofotot (autor Joel Tammet). Kultuurimälestiste riiklik register