Eesti lõunapool

Meil “aigu om”

Lõuna-Eesti: Eestimaa soe süda

Eesti on digitaalne. Lõuna-Eesti on hingestatud. Siin põimub kaasaegne elu erakordse kultuuripärandiga ühes Euroopa hõredaimalt asustatud piirkonnas. Metsad, sood ja järved jutustavad ürgset ajalugu, samal ajal kui kiire internet ulatub peaaegu kõikjale.

Lõuna-Eesti võib olla väike, aga tema kultuurimaastik on kui kirju lapitekk. Eestlased, setod, võrokesed ja vanausulised elavad kõrvuti, igaüks oma laulude ja pühade kommetega. Need ei ole muuseumieksponaadid, vaid elavad ja hingavad eluviisid.

Ootame sind külla nagu üks sooja südamega maavanaema. Suitsusaun, unustamatud maitseelamused ja pehmed voodid tervitavad kõiki, kes soovivad nautida puutumatut loodust, kirevat kultuuri ja rahulikku aja kulgu.

Lõuna-Eestil on kihte.

Mida kauem vaatad, seda rohkem leiad: neli erinevat kultuuri, igaühel oma sajanditepikkune ajalugu, oma toit, keel ja kombed.

Sibulatee

Vanausulised on vene õigeusu kogukond, kes põgenes 17. sajandil usutagakiusamise eest ja jõudis lõpuks Peipsi järve läänekaldale. Nende järeltulijad elavad seal siiani. Sama usk, samad kombed, sama samovar laual, juba kolmsada viiskümmend aastat.

Loe lähemalt

Vana-Võromaa

Siin räägitakse oma keelt, köetakse oma sauna ja tehakse asju nii, nagu vanaisad tegid, mitte sellepärast, et nii peab, vaid sellepärast, et nii on hea. Kohalikel on selle jaoks isegi oma sõna: aigu om, ehk aega on küll. Ja kui UNESCO otsustas, et suitsusaun väärib kaitsmist, siis võrokestele see uudis suurt üllatust ei valmistanud. Nad teadsid seda juba ammu.

Loe lähemalt

Setomaa

Setod on omaette rahvas. Nende külad jäävad Eesti ja Venemaa piiri mõlemale poole, aga see 1920. aastal tõmmatud piir jagas ainult maa, mitte inimesi ega nende kombeid. Praegugi lauldakse seal vana leelot, mis on UNESCO kaitse all, tehakse käsitsi hõbeehteid ja valmistatakse juustu, millel on Euroopa Liidu kaitstud päritolumärgis. Ühesõnaga, setod on ikka täpselt sellised, nagu nad alati on olnud.

Loe lähemalt

Tartu

Tartu on selline linn, mis hakkab kiiresti meeldima. Ülikoolilinn on see olnud juba aastast 1632, keset linna voolab jõgi, kohe nurga taga leiab Michelini restorane ja iga viies inimene tänaval on kas teel loengusse või sealt tulemas. Vanalinna saab jalutades läbida kahekümne minutiga, aga tegelikult jätkub sealt avastamist tunduvalt kauemaks.

Loe lähemalt

Kaugtööks justkui loodud

Meil leiab suurepäraseid võimalusi kaugtöö tegemiseks igas piirkonnas. Seda nii Tartus, Sibulateel, Elvas, Otepääl kui ka voorte vahel Jõgevamaal.

Väga hästi on praeguseks koondatud meie kõige kaugema nurga omad: Põlva-, Võru- ja Valgamaa kaugtöö võimalusi pakkuvaid osapooli ühendab Kupland. Kas ühiskontor, hubane kohvik või maalähedane talu – leiad kindlasti endale või meeskonnale selle õige koha, kus keskenduda olulisele.

 

Kupland