Setod on põline soome-ugri rahvas, kes on ajalooliselt elanud Eesti ja Venemaa piirialal. Erinevalt enamikust eestlastest, kes on luterlased või mitteusklikud, järgivad setod õigeusku, mis on läbi põimunud vanemate rahvausunditega. Nende keel erineb eesti keelest piisavalt, et setod on alates 2000. aastate algusest taotlenud selle tunnustamist iseseisva keelena.
Kolmveerand ajaloolisest Setomaast kuulub tänapäeval Venemaa Föderatsioonile, ainult veerand jäi Eesti poolele. Vana pealinn Petseri asub Vene pool piiri. Tänapäeval keerleb Setomaa elu Värska ümber. Eestis elab hinnanguliselt 15 000 setot, Venemaal veel umbes 300.
Nende jumal on Peko, iidne viljakusjumal, kelle kohta öeldakse, et ta magab Pihkva-Petseri kloostri all, mis jääb tänapäeval piiri Vene poolele. Ta ärkab ainult siis, kui setod on suures hädas. Seni on ta magama jäänud.
Leelo on iidne mitmehäälne laulutraditsioon ja setode identiteedi nurgakivi. Selles laulab eeslaulja värsirea, koor liitub viimaste silpide juures ja kordab siis kogu rea. Leelo kõige austatum tiitel on lauluema — see antakse kõige osavamatele eeslauljatele.
Enamik koore koosneb üksnes naistest. Kunagi saatis leelo peaaegu kõiki argipäevaseid tegevusi Setomaa külaelus — tööd, pidustusi, matuseid, pühi. Tänapäeval kõlab see enim kultuuriüritustel ja festivalidel. UNESCO kandis leelo 2009. aastal vaimse kultuuripärandi nimekirja. Setomaa Kuningriigipäeval kroonitakse silmapaistvaim eeslaulja Laulumemmeks.
Esimest korda seda kuulda on segadusttekitav — parimas mõttes. Miski ei kõla nagu leelo.
Setu kultuuris on punane elu värv — see kaitseb kandjat kurja ja haiguste eest. Seda näeb kõikjal, traditsioonilisest tikandist kuni rahvarõivani. Setu naiste rõivastuse hulka kuuluvad pikad valged linased alusrõivad, villased seelikud ja punase lindiga peakatted. Iga detail kannab tähendust. Hõbeehted valmistatakse käsitsi ja mõne eseme valmimine võib võtta kuni 50 päeva. Mida jõukam perekond, seda rohkem hõbedat naine kannab. Abielunaine katab juuksed täielikult. Vallaline naine jätab palmiku nähtavaks. Koonusekujuline sõlg kaitseb hinge kurja silma eest. Rõivastus räägib sulle, kes keegi on, enne kui too on sõnagi lausunud.
Meeste rõivastus on palju tagasihoidlikum — lihtne valge linane särk, tume villane vest või jakk. Setu identiteedi visuaalne raskuspunkt lasub naistel, nende hõbedal ja laulul. Mehed toovad kaasa lõõtspilli. Sellest hoolimata kannab ka vöö oma sõnumit — vasakule jäetud narmad tähendavad, et mees on vallaline, paremale, et ta on seotud. Väike detail, mis räägib kõik, kui oskad seda märgata.
Olete oodatud Obinitsa muuseumisse end riidesse panema!Seto kultuuri õpituba "Rõivile panek" on naisterahvale seto rõivaste selga panemine ja pää tegemine. Rõivile pannakse üks seltskonna või grupi liige. Riietumise käigus saab giidilt teada, kuidas seto naine ja mees peaksid traditsioonide kohaselt rõivil ehk riides käima. Saab selgeks, kuidas visuaalselt eristada abielus naist ning vallalist tüdrukut. Lisaks tutvustatakse esemete ajaloolist konteksti ja olulisust seto kultuuris. Tule ja tutvu seto rahvariiete ja ajalooga!
Värska Talumuuseum on ainulaadne paik Setomaal, mis pakub põhjalikku sissevaadet 1920. aastate jõuka seto kindlustalu ellu. See on suurepärane koht, kus kogeda seto kultuuri, arhitektuuri ja traditsioone. Hoonete kompleksi kuuluvad suitsusaun, elumaja, rõiva-, söögi- ja viljaait, loomalaut, heinaküün, meeste töötuba, rehi, sepikoda ja potivabrik - ülevaate saab kogu seto arhitektuurist. Muuseumis elavad ka ehtsad Eesti taluloomad. Ettetellmisel pakutakse erinevaid töötubasid- sõira valmistamine, leivategu, seto pitsi heegeldamine jpm. Rehe all on avatud Setomaa suurim käsitööpood! Tule külla!
Obinitsa muuseumis saab tutvuda Setomaa omapärase kultuuri ja ajalooga, osaleda erinevates õpitubades ja üritustel. Enamik muuseumikogu esemeid on pärit ümbruskonna küladest. Eriti väärtustatakse seto naiste peent käsitööd. Muuseum asub Setomaa südames ning pakub ülevaadet piirkonna elust, traditsioonidest ja rahvarõivastest. Püsiekspositsioonis on välja pandud ehtsad taluriistad, rõivakomplektid ja fotod, mis avavad seto kultuuri eri tahke. Muuseumi kõige populaarsem programm kannab nime "Rõivile!". Rõivile panek tähendab naisele seto rõivaste selga panemist ja pää tegemist. Riietumise käigus tutvustatakse esemete ajaloolist konteksti. Muuseumis on võimalik tellida käsitöö õpituba, kus meisterdatakse seto traditsioonilisi vöösid ja paelu. Hooajati pakutakse ka teisi tegevusi, nagu tikandi ja villatööde tutvustust ning juhendatud ekskursioone külas.
Seto Tsäimajas saab süüa autentseid seto rahvustoite käsitööna valminud savinõudest ning menüüst valikut tehes saab harjutada ka seto keelt. Ettetellimisel kuulata ka seto laulu ja pillilugusid. Söögikoht asub Värska talumuuseumi kõrval - nii on võimalus söögielamus ka kultuurielamusega ühildada ning kohalikku käsitöö- ja suveniiripoodi uudistada.Maja teisel korrusel asub õppeklass, mis sobib seminaride ja koosolekute korraldamiseks ning väiksemale seltskonnale privaatsemaks einestamiseks.. Ettetellimisel: gruppide toitlustamine, peolauad, peoteenindus (catering) koosolekuruumi kasutus, ürituste programm koostöös Setomaa Muuseumidega jms.
Saatse muuseumi peamaja ei meenuta sugugi seto tare. See on hoopis uhke häärber! Maja oligi algselt elumaja, seejärel koolimaja ja nüüd muuseum. Saatse muuseumi teevad eriliseks seinale maalitud tekstid ja võimalus vaadata vanu filmilõike Setomaa aja- ja usundiloo kohta. Maja ülakorrusel on kunagine klassiruum sisse seatud nõukogude aja stiilis. Muuseumil on avar õueala ja väike lava, seega mõnus paik pikniku pidamiseks. Lisaks algab ja lõpeb muuseumi juures väikene piiriäärne matkarada, mida võimalik läbida ka siis, kui muuseum ise suletud on.
Õrsava järve kaldal asuv juugendstiilis kindral Nikolai Reegi suveresidents on kahtlemata Põhjalaagri arhitektuuripärl, mis on taastatud võimalikult originaalilähedaselt. Alates 2020. aastast on maja avatud külastajatele. Keskuse ekspositsioon annab teadmisi 1920. aastatel Setomaale rajatud Petseri Põhjalaagrist, Vabadussõja sündmustest ning ravimuda ja mineraalvee kasutamisest siinses kuurortpiirkonnas. Reegi majas on õdus kohvik ning vastavalt hooajale saab laenutada jalgrattaid, paate, vesirattaid või uiske. Eraldi parkla autokaravanidele. Suvel laevareisid Õrsava järvelt Värska lahele.
Avasta Setomaa omanäoline kultuur, traditsioonid ja ehe kohalik maitseelamus. Babelhouse elamustuuril Tartust Setomaale tutvud piirkonna erinevate paikade ja eluoluga. Tuuril külastame Värska Talumuuseumi, kus saab aimu traditsioonilisest seto talukultuurist ning kogeda, kuidas on elatud vanadel aegadel. Maitseme autentset seto kööki, kus kohalikel maitsetel on sügav tähendus. Soovi korral saab programmi täiendada seto leelo töötoa, seto rõivilepanekuga, sõira tegemise töötoaga või parvesõiduga Värska järvel. Babelhouse elamustuurid on paindlikud ning pannakse kokku vastavalt rühma soovidele ja ajapiirile. Tuuri käigus on võimalik soetada ka suveniire ning kohalikku käsitööd. Setomaa tuur sobib suurepäraselt äripartneritele, konverentsikülalistele ja välismaa sõpradele, tutvumaks Eestiga veidi teistsugusel ja ehedal moel. Broneeri reis ja naudi unustamatut elamust Setomaal!
Matk, mis ühendab liikumise, värske õhu ja ajaloohõngu!Tule üksi, koos sõbra või seltskonnaga tõukerattamatkale Setomaa võrratusse atmosfääri Lämmijärve äärsetel maastikel ja külades. Liigume mööda vana järvepõhja läbi männimetsade, mööda muistsetest asulakohtadest ja pikk-kalmetest traditsioonilise hästisäilinud seto majapidamiseni. Matka algus- ja lõpp-punkt on Mäe Loodusmaja parklast.
Setu toitu on kujundanud loodus ja õigeusu paastutraditsioonid. Liha süüakse siin vähem kui tavapärases Eesti köögis. Selle asemel valitsevad piimatooted, seened ja kala.
Toitu valmistati suures puuahjus, mida ei köetud kunagi ilma põhjuseta. See aeglane valmistusviis on osa sellest, mis annab setu toidule tema iseloomu.
Roog, mida tasub teada, on sõir — kodune pressitud värske kohupiimajuust, mis on setu köögi tunnusroog. See pole juust, mida lõigatakse leivale, vaid seda serveeritakse omaette roana. Sõir kannab Euroopa Liidu kaitstud geograafilise tähise staatust, seades selle samasse kategooriasse šampanja ja parmesaniga.
Suulliim on külm suvesupp. Nimi tähendab otsetõlkes soolapuljongit ning see valmistatakse hapendatud piimast, värsketest köögiviljadest ja lapiku kujuga, erakordselt tugeva maitsega setu sibulatest. See kõlab tavalisena, kuni proovid.
Handsa on koduses tingimustes kääritatud kange jook, mis valmistatakse teraviljast või kartulist ning mida traditsiooniliselt serveeritakse pulmades, pühadel ja kultuuriüritustel. Mitu litsentseeritud tootjat valmistavad seda nüüd ka müügiks, kuid tegelikult tasub otsida just koduõlle versiooni setu peolt.
Jüripäeval, tavaliselt 6. mail, lähevad pered kohalikule kalmistule oma esivanemaid mälestama ja katavad haudadele rukkiõlle ja toidu. Toit asetatakse hauale, mis on kaetud ilusa lauapesuga. Inimesed söövad, joovad, jalutavad ringi ja tervitavad üksteist. Preester käib haua haualt, süües, juues ja palvetades koos iga perega.
See pole leinamine. See on söögikord koos inimestega, keda enam pole, peetud nii, nagu oleksid nad ikka kohal. Setod usuvad kindlalt esivanemate austamise ja lahkunutega sideme hoidmise tähtsusesse. See on üks kummalisemaid ja liigutavamaid asju, mida Setomaal näha võib, kui ajastus on õige.
Setomaa on täis väikeseid puukabeleid, mis on seisnud metsalagendikel ja põlluservades juba sajandeid. Setode poolt oma õigeusu tarbeks ehitatud, kuulub iga kabel kindlale külale ja on pühendatud kindlale pühakule. Selle pühaku pühapäeval ärkab kabel ellu — peetakse teenistus, korraldatakse rongkäik ümber hoone ning seejärel katavad pered ümbritseval kalmistul oma esivanemate haudu toiduga.
Tsässonad on väikesed, sageli mitte suuremad kui aiakuur, ning neid on lihtne märkamata jätta, kui sa neid otseselt ei otsi. Enamik on lukustamata. Sisemus on lihtne — ikoonid, küünlad, mõned pingid. Mõned pärinevad juba 18. sajandist. Vaid tagasihoidlik rist katusel eristab neid mõnikord saunast või küünist.
Need on aktiivsed pühakojad, mitte turismiobjektid. Külasta neid vaikselt ja jäta kõik selliseks, nagu leidsid.
Setod on omal moel toimetanud juba nii kaua, et osa sellest tundub väljastpoolt vaadates kummaline.
Lihavõtete ajal ei ole värvitud munad üksnes kaunistus. Neid veeretatakse spetsiaalselt selleks ehitatud liivakaldalt alla. Jüripäeval ja teistel pühadel viivad pered toitu ja jooki kalmistule, katavad oma esivanemate haudu ning söövad seal, samal ajal käib preester haua haualt, liitudes iga perega hetkeks söögi ja palve jaoks. See pole leinamine. See on lõunasöök koos inimestega, kes lihtsalt juhtuvad olema surnud.
Pekot, setode viljakusjumalat, hoiti traditsiooniliselt puust kujuna peidetuna pere viljaaidas. Kord aastas toodi ta rituaalseks pidusöögiks välja, koos võist, kohupiimast ja villast tehtud ohvriannetega, ning seejärel võisteldi maadluses ja aiast üle hüppamises, et otsustada, milline pere teda järgmiseks aastaks endale saab.
Setomaa Kuningriigipäev lõpeb sõjaväeparaadiga. Armee kannab hangusid, labidaid ja vanadest tünnidest valmistatud relvi. Ustavusvanne antakse äsjavalitud kuningale või kuningannale, kes veedab järgneva aasta, saades unenägudes juhiseid oma magavalt jumalalt.
Setomaal öeldakse, et setu naist peaks kuulma enne, kui teda näed. Hõbeehted kõlisevad tema liikudes. Abielunaine katab juuksed täielikult. Vallaline naine jätab palmiku nähtavaks. Rõivastus räägib kõik selle kohta, kes keegi on, enne kui too on sõnagi lausunud.