Vana anatoomikum Tartus

Anna Haava (1864-1957) oli eesti luuletaja, libretist ja tõlkija, kes sündis Tartumaal Pala vallas Haavakivi talus. Kodavere Pärimuskeskuses asuvas mälestustoas on eksponeeritud luuletaja ja tema lähedaste fotod, sugupuu, luulekogud ja tõlked, mälestusesemed, osa Anna Haava kirjavahetusest, dokumentide koopiad ja Haavakivi talu makett. Kodavere Pärimuskeskusest saab tellida Anna Haava elu ja loomingut tutvustava giidituuri, samuti tutvustuse Pala piirkonna kultuurielu ja pärimuskultuuri, sh kodavere keele kohta. Teha saab annetusi Anna Haava sünnikodu taastamiseks.

Kärde Rahumajake on väike palktare Kärde mõisa pargi edelaserval, milles pärimuse kohaselt sõlmiti 1661. aastal Venemaa ja Rootsi vaheline rahuleping.Rahumajake on avatud aastaringselt ja igapäevaselt.

Tartu Toomemäel Lossi tänaval asuvas hoones tegutseb Eesti Vabariigi kõrgeim kohtuinstants – Eesti Riigikohus. Riigikohus tegutses Tartus ka aastatel 1920–1935 ning taasavati Tartus 1993. aastal. Praegusesse hoonesse kolis Riigikohus 1995. aastal. Hoone ajalugu ulatub 18. sajandisse. Selle ehitamist alustati 1763. aastal kasarmuna. 19. sajandi alguses anti hoone Tartu Ülikoolile ning selle varemetele rajati ülikooli kliinik, mis valmis 1808. aastal. Hiljem ehitati hoonet korduvalt ümber ning aastatel 1845–1847 kujunes sellele suuresti tänapäevane välisilme. Tänapäeval on hoone Riigikohtu töö- ja esindushoone. Tavakülastajatele on see ainult vaadeldav väljast. Vaata ka 360° aeropanoraami / aerofotot (autor Joel Tammet). Kultuurimälestiste riiklik register

Andri-Peedo talus hakati kitsi pidama 2009. aastal, 2017 avati Põhjamaade moodsaim kitsefarm. Meil on avar ja valgusküllane kitselaut, Eestis ainulaadne heinakuivati, kõrgtehnoloogiline meierei ja hubane talupood. Kitsedele heade elutingimuste loomise ja eriti kvaliteetse söögi andmisega oleme me võimelised pakkuma kitsepiima ja juustusid, mida hindavad kõrgelt ka mitmed tippkokad. Andri-Peedo talupoest on võimalik osta värsket kitsepiima ja talumeiereis valminud juustusid. Lisaks müüme ka piirkonna teistes väikeettevõtetes käsitööna valminud tooteid. Talupoes on iseteeninduskassa.

August Teppo oli Vana-Võrumaa kuulsaim pillimeister, kelle kodutalust on tänaseks asutatud muuseum. 15-aastaselt valmistas ta Teppo esimese oma lõõtspilli. Ka kõik vajaminevad tööriistad valmistas ta ise. August Teppo tegeles pillide meisterdamisega ~70 aastat ja valmistas ligikaudu 150 pilli. Pillide suurimaks väärtuseks on hääle omapäraselt kaunikõlaline tämber, helipuhtus ja häälestuse harukordne püsivus. A.Teppo on loonud palju pillilugusid, mida esitatakse veel tänapäevalgi. A.Teppo suri 1959.aastal ja on maetud Võru kalmistule. Mälestuskivi lõõtsameister August Teppole (sünd. 1875.a.) avati 1971.aastal. Muuseumis saab näha pillimeistri töötuba, kuid ka sellele ajastule iseloomulikku elulaadi. Näitustegevuse kõrval toimuvad muuseumis koolitused ning kultuurisündmused.

Virtuaaltuur „VR Tartu 1913" viib külastajad unustamatule ajarännakule enam kui sajanditagusesse Tartu kesklinna. Füüsiliselt liigute nelja vaatepunkti vahel mõlemal pool Kaarsilda, kuid virtuaalselt avanevad teie ees kadunud Tartu panoraamid ja elav tänavamelu. Kogete, milline nägi välja Emajõe kallas 20. sajandi alguses – omaaegsed linna sümbolid nagu raekoda, kivisild, lotjade sadam ning uhked ajaloolised Tartu hotellid ärkavad taas ellu. Jalutades tänapäeva Tartus, näete samal ajal virtuaalselt linna, mida enam ei ole, selle helisid, liikumist ja atmosfääri. See on kaasahaarav, faktidel põhinev ja emotsionaalne elamus, mis muudab ajaloo ruumiliseks ja värviliseks, pakkudes haruldast võimalust tajuda, milline oli Tartu enne sõda ja suuri muutusi. Audiogiid on saadaval mitmes esinevas keeles, et iga külastaja saaks kogeda Tartu lugu omas keeles. Astuge ajamasinasse ja kogege Tartut nii, nagu seda nähti aastal 1913!

Valgas sündinud tõstesportlane Alfred Neuland (1895-1966) on esimene eestlasest olümpiavõitja. 1920.a. Antverpeni olümpiamängudelt naasis A. Neuland koju kuldmedaliga. Edu saatis teda ka Pariisi olümpial, kus ta võitis hõbemedali. Hea teada: * Alfred Neulandile on eraldi väljapanek ka kõrval asuvas Valga muuseumis.* pronksbüsti autor on skulptor Mati Karmin; * Valgast oli pärit ka esimene teadaolev olümpiamängudel osalenud eestlane Hermann Lerchenbaum, kes osales 1896.a. Ateena olümpiamängudel USA sõjalaevastiku sõudevõistkonnas.

Lodjakoja teemapargis saab igaüks oma silmaga vaadata, kuidas ehitati ajaloolist laeva - 24 m pikkust kahemastilist Emajõe-Peipsi lotja. Lisaks on kõik oodatud lodjamudelit meisterdama, madrusetarkusi õppima, külastama sepikoda, proovima vanaaegseid lodjandusega seotud töid ja uurima lodjalaevanduse ajalugu. Kinokojas saab vaadata lodjakroonikaid ja slaidiseeriaid. Giidituure ja töötubasid pakime gruppidele ettetellimisel. Lodjakoda on ühtaegu ajalooliste laevade ehituskeskus, muuseum, teemapark, konverentsi- ja näitusepaik. Siit algavad viikingi- ja lodjaretked, siin on oma kohvik ja sadam. Teemapargis ootab sind avastamisrõõm: õpperada tutvustab laevaehitust ja sepiseid, laevasõidu simulaator viib vee peale, ujutusvannis saab proovile panna oma meisterdatud mudeli. Väikseid külastajaid rõõmustavad mängulaev, liivakast-lootsik ja klotsinurk, suuremad saavad nuputada 3D puslede kallal. Kõigile pakuvad lõbu köieveomasin ja vanaaegsed sportmängud. Külastades Lodjakoda, aitad teha ajalugu!