Vana anatoomikum Tartus

Suurejooneline neo-renessanss stiilis valge peahoonega mõisaansambel ehitati G. J. von Manteuffeli ajal 1881. aastal. 1918. a moodustas Julius Kuperjanov Puurmani lossis partisanide pataljoni.Puurmani lossi ja tema ajalooga saab tutvuda suvistel külastuspäevadel projekti "Unustatud mõisad" raames. Muul ajal ekskursioonid härrastemajas ja mõisapargis ettetellimisel. Mõisas liigume ringi erinevatel korrustel, kus näeme nii krahvinna buduaari, torni viivat salaust, krahvi kabinetti ja varakambrit. Eritellimusel ööekskursioonid ja toitlustus. Hea teada: Praegu tegutseb lossis Puurmani Mõisakool.

Otepää linnamägi esindab ühte Lõuna-Eesti avastamisväärt paigast, mille külastamist soovitatakse just looduspuhkuse huvilistele. Tule valluta umbes 13 000 a. vanuse Otepää linnamäe tipp ja heida pilk Otepää linnale ning seda ümbritsevale loodusele. Siin saad pidada piknikku, näha 1224.a. piiskop Hermani rajatud kivilinnuse varemeid ja uurida Eesti muinaslinnuste kaarti.11. saj. oli Otepää muistse Ugandi maakonna tähtsaim kants ja linnamäel asus Muinas-Eesti üks tugevamaid linnuseid. Siit on leitud ka teadaolevalt vanim tulirelv Euroopas ja muistne sõjapasun. Tule avasta muinaseestlaste ajalugu!

Lodjakoja teemapargis saab igaüks oma silmaga vaadata, kuidas ehitati ajaloolist laeva - 24 m pikkust kahemastilist Emajõe-Peipsi lotja. Lisaks on kõik oodatud lodjamudelit meisterdama, madrusetarkusi õppima, külastama sepikoda, proovima vanaaegseid lodjandusega seotud töid ja uurima lodjalaevanduse ajalugu. Kinokojas saab vaadata lodjakroonikaid ja slaidiseeriaid. Giidituure ja töötubasid pakime gruppidele ettetellimisel. Lodjakoda on ühtaegu ajalooliste laevade ehituskeskus, muuseum, teemapark, konverentsi- ja näitusepaik. Siit algavad viikingi- ja lodjaretked, siin on oma kohvik ja sadam. Teemapargis ootab sind avastamisrõõm: õpperada tutvustab laevaehitust ja sepiseid, laevasõidu simulaator viib vee peale, ujutusvannis saab proovile panna oma meisterdatud mudeli. Väikseid külastajaid rõõmustavad mängulaev, liivakast-lootsik ja klotsinurk, suuremad saavad nuputada 3D puslede kallal. Kõigile pakuvad lõbu köieveomasin ja vanaaegsed sportmängud. Külastades Lodjakoda, aitad teha ajalugu!

Supilinn on Tartu kõige omanäolisem ja boheemlaslikum linnaosa, kus 18. sajandist pärit puitmajade kvartalid, rohelusse uppuvad hoovid ja Emajõe kallas loovad kordumatu atmosfääri. See on koht, kus linn, maa ja loodus saavad kokku ning kus kogukonnavaim ja loomingulisus on tuntav. Supilinnas jalutades avaneb Emajõe ääres kaunis promenaad, mille sajandivanused puud ja rahulik konnatiik annavad linnale erilise hingamise. Tänavakunst, värvilised hoovid ja puitmajade detailid jutustavad Supilinna oma lugu, mida saab kõige paremini kogeda kevadistel Supilinna päevadel, kui hoovid ja aiad avanevad külalistele ning kogu linnaosa muutub suureks festivaliks. Supilinna miljööd on kõige parem avastada jalgsi või rattaga, et märgata peidetud nurgataguseid, aknaluukide mustreid ja aiataguseid. Erilise elamuse annab jalutuskäik kohaliku giidi saatel, kes oskab avada linnaosa varjatud kihte ja tuua esile selle boheemlasliku hinguse. Rohkem infot giidituuride kohta leiab lehelt Tartu Giidid.

Tartu kesklinnas asuv Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum on Baltimaade suurim ja kaasaegsem elamusmuuseum, kus iga spordisõber saab end võitjana tunda! Püsinäitus „Eesti Spordi Lugu" avab Eesti spordi huvitavamaid hetki, kangelastegudest dopingudraamadeni. Muuseum pakub külastajatele üle 15 interaktiivse atraktsiooni ning on koduks Eesti Spordi Kuulsuste Hallile. Eriti põnevad on mitmed käed-külge atraktsioonid nagu VR legendaarsete spordiareenide ja -staaridega, interaktiivne korvpallinurk, retrotuba, kommentaatorinurk, ajalooline võimla jpm. Tule avasta põnev spordimaailm nii sõprade kui perega!

1562. aastal anti Walk (praeguse Valga vana nimetus) koos muu Liivimaaga Liivi sõja vaherahulepinguga Poolale. Valga linnaõigused kirjutas Poola kuningas Stefan Batory alla 11. juunil 1584. aastal lähtudes oma kolonialiseerimispoliitikast. Kuningas oli seda meelt, et Liivimaale tuleks katoliiklastest uusasukatele (talupoegadele, käsitöölistele, kaupmeestele) anda pärisomanduseks maad ning tugevdada ka seeläbi liivimaal katoliiklust.Seetõttu on Valga Kesk tänava alleel Stefan Batoryle pühendatud mälestusmärk, mis valmis 2002. aastal Valga linna, Ungari ja Poola saatkonna ühistööna.

Karilatsi Vabaõhumuuseum on muuseum Lõuna-Eestis, kus saad ajas tagasi rännata sajanditagusele Vana-Võromaale. Muuseumi avaral alal saad looduse rüpes mõnusalt aega veeta ja tunnetada kunagise maaelu hõngu. Sisse saad astuda rehetarre, tuulikusse, endise vallakeskuse hoonetesse, koolitarre ning tutvuda kunstnik Vanda Juhansoo (rahvasuus kui Valgemetsa nõid) pärandiga. Lustimisrõõmu pakub muuseumituuliku naabruses asuv tsõõri- ehk kiigeplats. Ettetellimisel saad tutvuda muuseumiga giidi juhendamisel, nautida savvusanna mõnusid või pidada maha Vana-Võromaa kombestikule tugineva pulmatseremoonia. Võta aigu ja tulõ Karilatsi!

Raadi mõisa veetorn on pärit 19. sajandist. Ammustel aegadel asus tornis mõisa kell, mis kutsus mõisa töölisi lõunale. Pärast II Maailmasõda oli ehitis nõukogude sõjaväe kasutuses ja restaureeriti aastal 2002. Veetorni sees asub Eesti Rahva Muuseumi näitus. Mööda veetorni korruseid kulgeva fotonäituse „Raadi läbi aegade" külastamine pakub lisaks ajalooteadmistele ka lummavaid vaateid õdusale Raadi mõisapargile.Näitus on avatud ettetellimisel ning veetorni külastust on võimalik tellida koos Eesti Rahva Muuseumi tuuriga "Ringkäik ​Raadil. Ekskursioon muuseumi välialal".