Mandri-Eesti keskpunkt

Üks kollane aken ootab ka Mandri-Eesti keskpunktis. Siinsamas mõnikümmend meetrit põhja pool vana hiiekoha juures tähistab seda suur kivi.

Kogu Põltsamaa kihelkonnast koos Pilistvere ja Kolga-Jaani maadega pidi 18. sajandil saama näidispiirkond, kus Venemaa valitsejad võinuks õppida oma maa europiseerimist. Sama sajandi teisel poolel oligi Põltsamaa kihelkond Riia ja Tallinna järel suurim tööstus- ja kultuurikeskus. 2016. aastal möödub 250 aastat esimese eetikeelse nädalalehe “Lühhike Öppetus” ilmumisest. Põltsamaa külje all Kuningamäel asus 18. sajandil trükikoda, kus trükiti kohaliku arsti Peter Ernst Wilde teksti tõlgetena nii esimene eestikeelne “Lühhike Öppetus” kui ka lätikeelne perioodiline väljaanne “Latviešu Ārste”. Kuningamäel elas 16. sajandil hertsog Magnus, kes valitses siit oma Liivimaa kuningriiki. Usutakse siiani, et Kuningamäge ühendavad Põltsamaa lossiga maa-alused käigud.

Eestlaste rahvusliku ärkamise avaaktsiooni – Aleksandrikooli liikumise – mälestusmärk Aleksandrikooli hoone kujul on Väike-Kamaris (Kaarlimõisas). Kaarlimõisa osteti rahvalt kogutud raha eest maja, kuhu taheti asutada esimene eestikeelne linnakool. Koolile anti küll tsaari nimi, kuid sellest hoolimata tuli haridust anda vene keeles ja piirduda vaid väheste emakeele tundidega.

Põltsamaal tegutseb roosiaed, mis oma kollektsiooni suuruse poolest kuulub Euroopa kümne suurema rosaariumi hulka, kuna seal kasvab üle 5000 roosipõõsa ligi 1000 erinevast sordist ja liigist.