Vilde ja Vine baasveinikoolitus

Haabjamatkad ürgsete, Unesco maailmapärandi nimistusse kantud Soomaa ühepuulootsikute-haabjatega toimuvad ka Lõuna-Eestis, Otepääl Pühajärvel.Tutvustame haabjakultuuri, legende ja suulist pärimust ning praktilisi käsitööoskusi puidust esemete valmistamisel. Sõidame läbi kõik Pühajärve kaldasopid ja külastame ka keskmist Kloostrisaart. Matka keskel Pühajärve lõunatipus pakume toeka lõunasöögi. Suuremate gruppide korral kombineerime matka tõukeratastega ehk praktilise käsitööminuti juhendamise järgselt toimub inventari vahetus. Haabjamatka juhivad pärandturismi retkejuht Imre Arro ja haabjameister Jaan aka Raamsaag. Olete lahkesti oodatud!

August Teppo oli Vana-Võrumaa kuulsaim pillimeister, kelle kodutalust on tänaseks asutatud muuseum. 15-aastaselt valmistas ta Teppo esimese oma lõõtspilli. Ka kõik vajaminevad tööriistad valmistas ta ise. August Teppo tegeles pillide meisterdamisega ~70 aastat ja valmistas ligikaudu 150 pilli. Pillide suurimaks väärtuseks on hääle omapäraselt kaunikõlaline tämber, helipuhtus ja häälestuse harukordne püsivus. A.Teppo on loonud palju pillilugusid, mida esitatakse veel tänapäevalgi. A.Teppo suri 1959.aastal ja on maetud Võru kalmistule. Mälestuskivi lõõtsameister August Teppole (sünd. 1875.a.) avati 1971.aastal. Muuseumis saab näha pillimeistri töötuba, kuid ka sellele ajastule iseloomulikku elulaadi. Näitustegevuse kõrval toimuvad muuseumis koolitused ning kultuurisündmused.

Kohvik-restoran Suur Muna asub Haanja looduspargis, otse Baltimaade kõrgeima tipu, Suure Munamäe, jalamil ning on üks Lõuna-Eesti armastatumaid toidukohti. Toidud on valmistatud valdavalt kohalikust ja mahedast, Võrumaalt pärit toorainest. Toidud valmistatakse valdavalt lähiümbruse talunike mahedast toodangust, järgides põhimõtet "talust taldrikule". Menüüs on kohalikud snäkid, käsitöö ravioolid ja pastad, erinevad salatid, kalaroad, lamba- ja ulukiliha ning magustoidud. Lastele on mängunurk ja õueala, II korrusel asub kino- ja seminariruum. Oodatud ka lemmikloomad! Suur Muna ootab Sind!

Rahwa Resto, nagu nimigi ütleb, on restoran, mis mõeldud kogu rahvale. Ootame endale külla nii hommikuseid kohvijoojaid kui ka kogukama lõuna austajaid. Just lõunat peamegi olulisimaks. Oma päevaprae saate ise kokku kombineerida. Me ei ole unustanud ka supi sõpru – igapäevaselt leidub ka neile miskit head-paremat.Menüü on lai ning oma lemmiku leiab igaüks. Valida saab erinevate eelroogade, salatite, suppide, praadide ja dessertide vahel. Kohtume Rahwa Restos!Saadaval ka kojutellimise võimalus!

Olete oodatud imetlema gootilikku punastest tellistest pühakoda (arhitekt Wilhelm Schilling). Tartu Pühima Neitsi Maarja Pärispatuta Saamise kirik on Tartu ainus roomakatoliku kirik. Nurgakivi asetati 1862. a ning sisse õnnistati kirik 1899. a. Kõrgete võlvidega kirikusaalist leiate Ernst Friedrich von Liphardti altarimaali "Neitsi Maarja Jeesuslapsega" (1905) ning suure pärnapuust krutsifiksi (1935). Huvitav teada: 1894. aastal, mil preester Friedrich Zhyskar hakkas kiriku ehitamiseks annetusi koguma, annetas isegi keiser Nikolai II kiriku ehituseks 3000 rubla.

Põlvamaal Ahja jõe paremal kaldal asuv Suur Taevaskoda on Lõuna-Eesti üks ilusaimaid looduslikke vaatamisväärsusi. See on Ahja jõe kõige kõrgem liivakivipaljand, mis on andnud ainest mitmetele pärimustele. Suurest Taevaskojast alguse saav meeleolukas rada kulgeb Ahja jõe kõrgetel kallastel ja menufilmi "Viimne reliikvia" radadel. Matkarajale jäävad Suur Taevaskoda, osaliselt säilinud Otteni ehk Valgesoo vesiveski kompleks, kahe võlviga Otteni veskisild ning miniatuurne kanjon, mis saanud tuntuks filmi "Viimne reliikvia" kaudu, maalilised vaated Ahja jõele, metsavendade punkri süvend.Rada on tähistatud rohelise märgistuse ja suunaviitadega, rajal mitmed infotahvlid. Võimalus telkida ja lõket teha on Otteni lõkkekohas. Autoga tulles algab matk juba Saesaare parklast ja seetõttu on rada ca 2 km pikem.

Mõniste Talurahvamuuseumis Eesti lõunatipu lähistel Kuutsi külas saab vaadata ja sisse astuda kahte suitsusauna. Külastajat ootavad lood nende saunade värvikast minevikust ning siinsetest saunakommetest.Vanem saun on muldpõrandaga, pärit 19. sajandi keskpaigast ja esmalt oli see saun ka eluasemeks. Uuemas, hiljuti renoveeritud saunas on päris saunahõng, seda sauna köetakse ja mõnikord suitsutatakse seal lihagi. Meie juures on võimalik lisaks saunahoonete ja -kombestikuga tuvumisele saada ka ehedat saunatamise kogemust. Saunas leili võtmise soovist tuleb aegsasti ette teada anda.

Eesti ja Läti piirijõe Koiva kallastel kulgeb põnev matkarada, millel saab avastada kahe riigi pärandkultuurile omaseid vaatamisväärsusi! Tegemist on edasi-tagasi suunaga matkarajaga, millest üks ots on 22 km, kokku 44 km. Rada tutvustab vanade eestlaste poolt pärandatud eluviise ja pakub võimalus tutvuda ajaloopärandiga keset loodust! Rajale jäävad näiteks Taheva mõis, tuuleveski, heinaküüni varemed ja põlised puud. Olemas on mitmed lõkkekohad ja telkimisplatsid. Rada on viidastatud, varustatud eesti-, läti- ja ingliskeelsete infotahvlitega ning seda on võimalik läbida ka rattaga.