Alatskivi Mõisamaitsete Ivan Tšai tee valmistamise õpituba

Metsa matkarada on läbi Baltimaade kulgev üle 2000 km pikkune matkarada, millest Eestis on matkamiseks 720 km. Rada on jaguneb 50 ühepäevaseks lõiguks, iga lõik on u 20 km pikk ja tähistatud suunatähistega. Rajalõigud on erineva raskusastmega, seega saab igaüks endale valida sobivaima! Matkarada läbib metsasemaid alasid ja 2 rahvusparki, Lahemaa ja Alustaguse rahvusparki. Tee äärde jäävad arvukad eri liikidest puud ning kohad, mis on seotud ajalooliste sündmuste või legendidega. Rada sobib hästi linnu- ja loomavaatluseks. Metsa matkarada on osa rahvusvahelisest Euroopa pikamaarajast E11.

Keskaegne Rõngu Mihkli kirik on pühendatud peaingel Miikaelile. Kirikut tuntakse ka Rõngu vanima ehitisena.Pühakoda on läbi aegade mitmete sõdade, alates Põhjasõjast, tõttu korduvalt kannatada saanud ning taastamistööde käigus kaotanud oma algse arhitektuurse ilme. 1702. aastal põletasid kasakad kiriku maha, alles jäid vaid müürid. Oma praeguse uusgooti stiilis kuju omandas kirik 1900–1901. aastatel Rudolf von Engelhardti projekti järgi tehtud ümberehituste käigus. Kiriku praegune kuju pärineb viimasest ümberehitusest, 1901 aastast. Tähelepanu väärivad kirikus altarimaal (1901, Dresdeni meistritöö); orel (V. Müllverstedt 1874) ja vitraažid (1900, Riia meistrite töö). Hea teada:Kirik osaleb nii "Teeliste Kirikute" kui " Kirikute Öö" programmis. Külastada saab pühapäeviti jumalateenistuse ajal või eelneval kokkuleppel.

Elmari talu puhkemaja esimesel korrusel asub puhkeruum, kööginurk ja saun ning teisel korrusel on ööbimiskohad.Talu avaral territooriumil on tiik, kus võib nautida veemõnusid ning parvega sõita. Õues on kaks varjualusega grillimiskohta ja suitsuahi.Saunamõnusid pakuvad suitsu- ja tünnisaun ning eraldi majas asuv elektri- ja infrapunasaun. Seminarimaja 60-kohalises saalis saab korraldada kokkutulekuid ja tähistada pidulikke sündmusi.väliköök,grillid,suitsuahjud,uus varjualune jne…Elmari tallu on oodatud ka karavanautodega reisijad.

Trepimäe puhkeala on populaarne ja väga kaunis vaba aja veetmise koht Eesti suurima sisejärve, Võrtsjärve, idakaldal, Elva vallas ning pakub külastajale võimalust kogeda avarat järvemaastikku, vaikust ja puhast loodust eemal massiturismist. See on ideaalne sihtkoht nii perega puhkajale kui ka loodusesõbrale, kes hindab vaikust, avaraid vaateid ja ehedat looduskeskkonda. Trepimägi on tunnistatud ürglooduse objektiks ning selle looduslik ilme on säilinud põlvest põlve. Metsaalal kasvab ligi 90-aastane männik, kus pohla- ja mustikakasvukoht loob mõnusa metsamiljöö. Ala sobib suurepäraselt jalutuskäikudeks, looduse vaatlemiseks ning sobival ajal marja- ja seenesõpradele vaikseks korilusretkeks. Puhkeala rand on sobilik suplemiseks ja külastajate kasutuses on pikniku- ja lõkkeplatsid, väike telkimisala, võrkpalliplats ning lahtine rannahoone. Trepimäe puhkeala külastades tasub sisse põigata ka lähedal asuvasse Järvemuuseumisse, kus saab põneval moel tutvuda Võrtsjärve kalade salajase eluga!

Hõlm on esmaklassilise menüü ja kõrgetasemelise teenindusega restoran, kus igaüks tunneb end oodatuna. Restorani köök loob unustamatuid maitseelamusi - kõik detailid on hoolikalt läbi mõeldud, valmistatud ja serveeritud. Restorani muudab eriliseks avatud köök, mis loob külalise ja köögi vahel harmoonia ning annab võimaluse nautida võrratut kokakunsti. Lisaks üllatab restoran retseptidega, mis pärinevad Lydia Grünmann Holmi 1925.-26. aastal kirjutatud retseptikogust. Autori nimest on inspireeritud ka restorani nimi. Väikeseid külastajaid ootab mängutuba. Tutvu MICHELINI inspektorite hinnanguga.

Metsjärve puhkekeskuse vaatetorn on 24 meetrit kõrge ja 8 vaateplatvormiga. Kõige ülemiselt platvormilt avanevad kaunid loodusvaated ümbritsevale loodusele, sealhulgas Haanja kõrgustikule. Torni ühes seinas paikneb 21 meetri pikkune ronimissein ja võimalus sooritada tornist vabalanguse hüpe 24 m kõrguselt, Kohapeal olemas ka instruktor ja turvavarustus.

1562. aastal anti Walk (praeguse Valga vana nimetus) koos muu Liivimaaga Liivi sõja vaherahulepinguga Poolale. Valga linnaõigused kirjutas Poola kuningas Stefan Batory alla 11. juunil 1584. aastal lähtudes oma kolonialiseerimispoliitikast. Kuningas oli seda meelt, et Liivimaale tuleks katoliiklastest uusasukatele (talupoegadele, käsitöölistele, kaupmeestele) anda pärisomanduseks maad ning tugevdada ka seeläbi liivimaal katoliiklust.Seetõttu on Valga Kesk tänava alleel Stefan Batoryle pühendatud mälestusmärk, mis valmis 2002. aastal Valga linna, Ungari ja Poola saatkonna ühistööna.

Galerii pART asub Põltsamaa lossikompleksis ja selle näol on tegemist pööningule ehitatud soojustamata ekstreemgaleriiga, kus kehtib väide: KUNST ju ei karda külma. Igal kuul on pART kunstigaleriis uus professionaalse kunsti näitus.Huvitav teada: Galerii on kahe osaline ja kaasaegse valgustusega Galerii pARTis on kogupinda 200 ruutmeetrit. Galerii pArt on rajatud Kunstiseltsi liikmete poolt.