Tartu Inglisild

Tartu Ülikooli kunstimuuseum asub ülikooli ajaloolises peahoones ning võlub oma erilise Pompei stiilis interjööriga.Muuseumi antiigihõngulise püsinäituse moodustavad skulptuurid – kreeka arhailise, klassikalise ja hellenistliku kunsti paremate tööde originaalsuuruses kipsjäljendid. Uudistada saab ka mitmeid iidseid originaale: münte, vaase, savilampe ja kiilkirjatahvleid. Omaette müstiline paik on muuseumi osaks olev muumiakamber, kus on oma koha leidnud ka ehtne Egiptuse muumia.Samuti saab külastada peahoone pööningul asuvat tudengikartserit ja kaunist ülikooli aulat.

Püsinäitusel “Maa. Elu. Lugu” räägivad ligi 8000 loodusteadusliku eksponaati Maa arenguloo universumi tekkimisest tänapäevani. Näitusel saad uurida miljonite aastate taguse elu jälgi, imetleda säravaid mineraale, jälgida liblikate "öist lennujaama" või Devoni ajastust pärit rüükala liikumist. Tõtt saad vaadata esimese Eestist püütud šaakaliga ja kogeda inimkeha roomaja pilgu läbi. Kohtud ka külastajate mitme põlvkonna lemmikutega: põdra, piisoni ja kaelkirjakuga. Elavnurgas pakuvad elevust eksootilised väikeloomad. Avasta üksi või koos sõprade ja perega, osale tuuridel ja töötubades!

Ehedatest eesti maitsetest rääkides tuleb alustada leivast - rukkileivast, mis ei ole eestlase jaoks lihtsalt toit. Kodust kaugel olles hakkab pea iga eestlane ühe esimese asjana igatsema leiba ning seda süües väheneb mõnevõrra ka koduigatsus. Leib, selle küpsetamine ning sooja leiva lõhn on väga sügavalt seotud eestlusega. Ka Muhu leib kasvas välja plaanist küpsetada kodus oma pere jaoks maitsvat leiba. Leiba, milles on maitseomadused ja tervislikkus kenasti tasakaalus – sellist, mida sooviks ikka ja jälle süüa. Muhu Pagarist saab kaasa osta erinevaid leibu, muid küpsetisi ja maitsevõisid.

Tartu Ülikooli peahoone on tõeliselt silmapaistev ja ajalooliselt oluline ehitis, mis asub Tartu vanalinnas. Hoone projekteeris Tartu Ülikooli arhitekt Johann Wilhelm Krause ning see ehitati aastatel 1804–1809. Peahoone avati piduliku aktusega 3. juulil 1809. a ning sellest ajast alates on see olnud ülikooli keskseks sündmuspaigaks, kus tähistatakse kõiki olulisi pidupäevi, teadus- ja kultuuriüritusi ning kuhu koguneb akadeemiline kogukond. Peahoone klassitsistlik arhitektuur, sammastega fassaad ja väärikas siseinterjöör on kujundanud Tartut kui ülikoolilinna. Ülikooli peahoones asub valge saal, kus toimuvad kontserdid, konverentsid ja pidulikud aktused. Lisaks aule on eriline vaatamisväärsus ka pööningukorrusel asuv tudengikartser, mis pakub põnevat sissevaadet 19. sajandi tudengielu rangetesse reeglitesse. Samuti saab külastada peahoones asuvat Tartu Ülikooli kunstimuuseumi. Peahoonet saab avastada ka ettetellimisel giidiga ekskursioonil, mida korraldab Tartu Ülikooli kunstimuuseum.

Aino Tambergi Kunstipood – loominguline peatus Võru südames Võru linna peatänava ääres õdusas sisehoovis asuvas Aino Tambergi Kunstipoes on müügil paljude Võrumaa kunstnike ja käsitöömeistrite tööd – maalid, postkaardid, keraamika, ehted, meened. Võru peatänava sisehoovis ootab külastajaid hubane ja inspireeriv paik, kus kohalik kunst ja käsitöö saavad kokku. Poe riiulitelt leiab ainulaadseid teoseid ja meeneid, alates maalidest ja postkaartidest kuni keraamika, ehete ja muude kunstipäraste üllatusteni. Iga ese kannab endas Võrumaa loojate käekirja ja hingestatud loomingut, muutes poe ideaalseks paigaks, kust soetada meeneid või kingitusi, mis jäävad meenutama külastust Lõuna-Eestisse. Aino Tambergi Kunstipoes valitseb rahulik ja kodune õhkkond, mis kutsub korraks argipäeva kiirust peatama ja nautima loomingulist atmosfääri. See on paik, kus kunst sünnib südamest ja leiab tee iga külastaja ellu.

Otepää linnamäel võid näha teada olevalt Eesti esimese tellisehitise varemeid. Nimelt rajas 1224. a sügisel Tartu piiskopiks saanud Hermann I siia oma piiskopkonna esimese linnuse. Piiskopilossi ümbrusse tekkis 13. sajandil alev, kus elasid peamiselt käsitöölised ja kaupmehed. Piiskopiloss hävitati 15. sajandil ning praegu võib linnamäel jalutades ja Otepää vaateid imetledes vaid muitset hiilgust ette kujutada. Hea teada: * Vanimad asustusjäljed Otepää linnamäel pärinevad umbkaudu ajaarvamise vahetusest, 11. sajandil oli Otepää muistse Ugandi maakonna tähtsaim kants.* Otepää Linnamäelt on leitud teadaolevalt Eesti vanim tulirelv ja muistne sõjapasun. * 1937. aastal paigutati Linnamäele metallist Eesti muinaslinnuste kaart. * Linnamäe audiorajal jalutades saab mõelda end tagasi 1217.aasta piiramiskeerisesse, kuulates Guidio kuuldemängu "Jumalaga".

Tartu südalinnas, Ülikooli ja Vallikraavi tänava nurgal ootab avastamist ajalooline Mattieseni trükikoda – paik, kus kohtuvad Tartu kultuurilugu, arhitektuur ja tänapäevane linnamelu. Kõik sai alguse 1848. aastal, kui trükkal Carl Gottlieb Mattiesen omandas kinnistu ja kohandas siin asunud puumaja Tartu ülikooli trükikojaks. Hiljem lisandunud kivist juurdeehitus annab hoonele väärika ilme ning meenutab aega, mil trükikojad olid linna vaimuelu oluline osa. Hoone ees tervitavad möödujaid kaks kirjandusklassikut – iiri kirjanik Oscar Wilde ja eestlane Eduard Vilde. 1999. aastal püstitatud pilkupüüdva pronksskulptuurigrupi autorid on skulptor Mati Karmin ja arhitekt Tiit Trummal. Astu hetkeks nende juurde, tee foto ja lase Tartu lugudel end kaasa haarata. Tänapäeval on ajalooline hoone saanud uue elu. Siin asuv restoran Vilde ja Vine kutsub peatuma, nautima head toitu ja tundma Tartu erilist atmosfääri.

Obinitsa paisjärve kõrgel kaldal seisab kivist Seto lauluema kuju. See on mälestusmärk kõikidele Setomaa lauluemadele. 1986. aastal valminud kolme meetri kõrguse kuju ümber on mitmed mälestuskivid kohalikele lauluemadele. Lauluema kuju juurest avaneb hea vaade Obinitsa järvele ja küla vanemale osale ning siin on hea koht grupipildi tegemiseks.Lauluema kuju vasakul käel on Obinitsa vana kool-kirik (1904).