Pimetrükk TYPA trüki- ja paberikunstikeskuses

Esimene Põltsamaa Pühavaimu koguduse kirik ehitati 1851. aastal alevi keskusest ühe versta kaugusele Kuningamäele. See kellatorni ja viie kupliga palkkirik ehitati arhitekt Adamsoni projekti järgi. Kehva seisukorra ja ebasobiva asukoha tõttu otsustati uus kirik ehitada sobivamasse kohta asula keskuses. Sobiv maatükk kiriku ehitamiseks saadi Lossi tänaval 1892. aastal. Tartu piiskopkonna arhitekti Apollon Edelsoni projekti järgi alustati kivikiriku ehitamist 8. mail 1894, ehitaja oli S. Felder. Põltsamaa Pühavaimu kiriku pühitseti 10. septembril 1895; tegemist on õigeusu kirikuga.

Rogosi mõis on Lõuna-Eestis asuv ainulaadne kastelltüüpi mõisakompleks, mille ajalugu ulatub sajandite taha. Aastatel 1629–1776 kuulus mõis Herman von Liebsdorffile, hiljem läks see tütre kaasavarana von Glasenappide suguvõsale. 1918. aastal mõis võõrandati ning alates 1934. aastast tegutses hoones kool. Tänapäeval kuulub mõis Rõuge vallale ning mõisahoonetes tegutsevad rahvamaja, Ruusmäe raamatukogu ning Haanja kooli lasteaiarühm. Mõisahooneid saab kokkuleppel külastada või vaadelda välispidiselt. Mõisapark on kõigile avatud ning sobib jalutuskäiguks igal aastaajal. Külastajatele on paigaldatud infotahvlid, mis tutvustavad mõisa ajalugu, hoonestust ja arenguid. Parkimine on tasuta.Hea teada: alates 1990. aastast külastavad mõisa igal suvel von Glasenappide järeltulijad, kes peavad seda oma isamajaks. Säilinud on ka haruldased Joh. Chr. Brotze akvarellid, mis kujutavad mõisa varasemat ilmet.

Miikse Ristija Johannese kirik on väike puust õigeusu kirik Eesti kagunurgas Setomaal. Selle kiriku teeb eriliseks eelkõige tema lugu. See ehitati 1953. aastal, nõukogude ajal, mil religiooni ja kirikute ehitamist ei soositud. Kohalikud inimesed võtsid siiski ette julge sammu ning ehitasid kiriku oma jõududega, töötades võimude tähelepanu vältimiseks sageli õhtuti ja öösiti. Täna on Miikse kirik taas Seto kogukonna tugevuse ja visaduse sümbol, kus kohalik kogukond taastas laguneva pühakoja uueks ja pilkupüüdvaks seto kirikuks. Altar ja ikoonid säilisid, kuid uus on pitsilise mustriga fassaad millel kasutati nii seto värve (punast, sinist ja lambavilla valget) kui seto vöö mustreid. Kiriku ümbruses asuvad ka vana kalmistu ja pühad kivid, mis annavad paigale erilise ajaloolise ja vaimse atmosfääri. Kirik on avatud kord kuus teenistuse ajal, muudel aegadel saab kirikusse kokkuleppel kirikuvanemaga (suhtleb eesti ja vene keeles). Võõrkeelseks Setomaa tuuriks soovitame tellida kohalik giid.

Inglisild üks Tartu sümbolitest ning populaarne koht nii kohalike elanike kui ka turistide seas, pakkudes kaunist vaadet Toomemäe pargile. Inglisild on valminud 1838. aastal arhitekt Johann Wilhelm Krause projekti järgi. Sillal on Tartu Ülikooli esimese rektori Georg Friedrich Parroti bareljeef kirjaga "Otium reficit vires" ehk "Puhkus kosutab jõudu". Silla ümber tiirleb mitmeid legende, näiteks usutakse, et kui hingata sügavalt sisse enne sillale astumist, joosta üle silla ja soovida soovi, siis see soov läheb täide. Inglisild on ka suurepärane koht romantiliste piltide tegemiseks!

Maanteemuuseumi Varbuse postijaama teisel korrusel asub omanäoline lastemuuseum, kus kõige väiksemate muuseumikülastajate päralt on terve korrusejagu avastamist ja tegevusi. Siit leiab põnevat lugemisvara, õpetlikke mänge ja tegevusi, nukuteatrinurga ning muinasjutte tutvustava Saladuste kambri.Lastemuuseumis tegutseb muuseumi salapärane maskott Ajaloom, kes ootab kohtumist oma väikeste sõpradega, et uurida üheskoos, mis asi ikkagi on nähtamatu ja paigal püsimatu aeg.Muuseumi lastekorrus on suurepärane koht meeleoluka sünnipäevapeo korraldamiseks. Lastemuuseum mahutab kuni 20 sünnipäevalist.

Väimela mõisa on mainitud juba 1590.a. Peahoone praegusel kujul on aastast 1952. Mõisa kõrvalhoonetest on säilinud endine rehepeksuhoone, piiritusevabrik, moonakate karjalaut, moonakate elamu, lüpsilaut, puidutöökoda, ait-kuivati, heinaküün, küün ja meierei. Viimane mõisnik oli Bernhard von Loewen. Mõisa park on rajatud 18. saj. Siin kasvavad peamiselt pärnad, vahtrad ja tammed. Väimela Alajärve ja Mäejärve ühendab oja. Alajärvest lõunas, Matussaares on Väimela mõisnike matusepaik ja 1885.a ehitatud kabeli varemed. Kasulik teada: mõisahoone on eravalduses ja vaadeldav ainult väljast.

Privaatne giidiga soolotuur annab võimaluse tutvuda just Sind huvitavate Tartu külgedega. Privaattuuril jalutame rahulikus tempos mööda Tartu vanalinna tänavaid, imetleme Tartu klassitsismi parimaid näiteid ning tutvume ka piirkonda jäävate parkidega. Saad rahulikult vastused oma küsimustele ning suures rühmas tunglemise asemel on võimalus teemadesse ning linna rütmi rahulikult sisse elada ning seda tunnetada. Soovi korral jalutame piki Emajõge Tartu maitsete- ning elamusterohkele turule. Nagu ka tuuri nimi ütleb, siis on iga tuur ainulaadne ja just Sinu soovidele kohandatud "rätseptoode".

Ülevaatlik tuur "Esimest korda Tartus" sobib aktiivsema liikumisviisiga inimesele Tartust esimese pildi saamiseks. Tuuri rõhuasetus on kesklinna piirkonnal. Käime läbi Tartu ajajoone tagurpidi vaadatuna – tänapäevast kuni aegade algusesse välja, kuhu põimime lood Tartu meelsusest ja atmosfäärist. Tuuri käigus anname põgusa ülevaate "peab nägema" vaatamisväärsustest ja huvitavatest muuseumidest, millega hiljem ise omal käel tutvuda. Nii saab selle tuuri käigus planeerida oma edasist ajaveetmist ja tegemisi Tartus. Tuuri marsruuti on võimalik ümber kombineerida vastavalt külastaja soovile.