Cantervilla Lossi restoran

Laastudest saab lisaks praktilistele toodetele valmistada ka erinevaid kaunistusi nii koju, kui kontorisse.Õpitoas õpivad osalejad juhendaja näpunäidete järgi valmistama laastust ehteid (jõulupallid, jõulutähed), kaarte, kaunistusi, magneteid, kuusekesi. Igaühel valmib omanäoline ja eriline ese, mille saab endaga koju kaasa võtta.

Väike puust Tobrova tsässon Tobrova-Küllätüvä tee kõrgel kaldal näeb välja justkui eeskojaga aidake, millel tagasihoidlik rist katusel. 1932. aastal ehitatud õigeusu kabel on pühendatud ülestõusmispühadele – see on Tobrova ja lähikondsete külade tähtsaim püha. Tsässona külastamiseks võta ühendust Obinitsa muuseumiga.

Kui mujal Eestis peetakse jõule detsembris, siis Setomaal tähistatakse Kristuse sündimise püha jaanuaris ja nimigi on teine - talsid. Igal aasta jaanuaris saab Värska talumuuseumis kuulda, kuidas setod talsipühi peavad, mida tähendab kristotamine, kuidas saadakse "hõbedavett" ja mis on hunnar. Programmis on ka pühadega seotud meisterdused ning viimaks valmib suures ahjus ka midagi õige maitsvat. Lisaks on Värska Talumuuseumis ka loomapere, keda saab tervitama minna. Programm sobib ideaalselt gruppidele suuruses 15-20 inimest. Vajadusel kohandatav ka suurematele gruppidele.

Ootame sind osa saama ehedast ja privaatsest suitsusauna elamusest Võrumaal, Haanja kuplite vahel Lõuna-Eestis. Uue-Saaluse suitsusaun asub otse järve kaldal ning seega on lisaks saunale pakkuda ka mõnusat värskendavat suplust. Boonusena saad vaadata lühifilmi "Kurat tuleb sauna", mis on filmitud just siin, Uue-Saalusel. Saunas juhendab teid kogenud saunanaine, kes viib läbi rituaale ning loob teadliku saunatamise kogemuse. Iga juhendatud saunaelamus on unikaalne – kord on vaja viha väge, kord rahustavaid taimekompresse. Isegi erinevatel aastaaegadel ja kuu seisudel on oma vägi. Teeme koostööd oma ala parimatega ning Vana-Võromaa suitsusauna kombestik on kantud ka UNESCO maailmapärandi vaimse pärandi nimistusse. Soovi korral saab meil saunatada ka iseseisvalt, ilma juhendamiseta. Saunale lisaks saab tellida ka Uue-Saaluse veinitalu tuuri koos talus valmistatud jookide degustatsiooni ja toitlustusega.

Tervitus, hea kuulaja!Käesolevas loengus tutvustame Otepää linnamäe ajalugu. Saad teada, millal hakati linnamäge esmakordselt kasutama, kes seal elasid ning milline oli nende elu ja tegevus. Kuuled ka Otepää esiletõusust ja selle mitmetest vallutustest nii venelaste kui ka sakslaste poolt, samuti põhjustest, miks koht lõpuks maha jäeti. Loengut saad kuulata peatükkide kaupa või terve tükina, jalutades või pingil istudes. Kuula ja naudi!Loengut esitab arheoloog Ain Mäesalu.Esemed TLÜ arheoloogia teaduskogust.

Gustav Café kohvikud on hubased peatuspaigad nii Tartus kui Tallinnas. Igas Gustavis ootavad sind soe teenindus, täiuslik tass kohvi ning valik käsitööna valminud kooke ja hõrgutisi. Meie eesmärk on pakkuda külastajatele mugavat ja sõbralikku keskkonda, kus saab hetkeks aja maha võtta ja nautida kvaliteetseid maitseid. Meie kohv on pärit jätkusuutlikest ja orgaanilistest allikatest – kasvatatud loodust hoides ja maitset austades. Küpsetiste valmistamisel kasutame ainult naturaalseid põhikomponente – värskeid ja töötlemata koostisosi. Gustavi tordid, koogid ja kondiitritooted valmivad hoolikalt valitud toorainest, väikestes kogustes ja suure hoolega. Kohvikuid iseloomustab Viini stiilis sisekujundus ja rahulik atmosfäär. Alusta päeva hommikusöögiga Tartu Kaubamajas, naudi hetke Eedeni või Solarise keskuses ning lõõgastu Kristiine ja Mustamäe kohvikutes. Vaata kohvikute lahtiolekuaegu meie kodulehelt! Gustav Café – koht, kuhu tahad ikka ja jälle tagasi tulla.

Jõgeva linna piiril, Piibe maantee äärdes seisab külmasammas sest just siin on mõõdetud Eesti külmarekord -43,5 °C 1940. aastal. Samba kavandi tegi kunstnik Rein Ereb. Sambal on kirjas veel teinegi temperatuurinäit. 2003. aasta külmarekord -37,6 °C mõõdeti samuti Jõgeval. Kas teadsid, et rahvasuus kutsutakse Jõgevat Eesti Külmapealinnaks?

Nõo alevikus ootab teid ainus ehedalt keskaegsete võlvidega (13. sajand) maakirik Lõuna-Eestis. Kirikul on puidust haritorn (1817) ja 19. sajandi pseudogooti sisustus. Kirikust leiate keskaegsed sillusekivid, Tõnis Grenzsteini altarimaali "Kristus ristil" (1895), neli puidust apostlikuju (Jaan Koort, 1910), kaks orelit, Walcker (suur, 1890) ja Müllverstedt (väike, 1903) ning koguduse kauaaegse õpetaja, Eesti lipulaulu sõnade autori Martin Lipu (1854–1923) rinnakuju.Nõo kirik osaleb suvekuudel Eesti Kirikute Nõukogu projektis "Teeliste kirikud".Jumalateenistused igal pühapäeval kell 11.