Palupera mõisakompleks

Rogosi mõis on Lõuna-Eestis asuv ainulaadne kastelltüüpi mõisakompleks, mille ajalugu ulatub sajandite taha. Aastatel 1629–1776 kuulus mõis Herman von Liebsdorffile, hiljem läks see tütre kaasavarana von Glasenappide suguvõsale. 1918. aastal mõis võõrandati ning alates 1934. aastast tegutses hoones kool. Tänapäeval kuulub mõis Rõuge vallale ning mõisahoonetes tegutsevad rahvamaja, Ruusmäe raamatukogu ning Haanja kooli lasteaiarühm. Mõisahooneid saab kokkuleppel külastada või vaadelda välispidiselt. Mõisapark on kõigile avatud ning sobib jalutuskäiguks igal aastaajal. Külastajatele on paigaldatud infotahvlid, mis tutvustavad mõisa ajalugu, hoonestust ja arenguid. Parkimine on tasuta.Hea teada: alates 1990. aastast külastavad mõisa igal suvel von Glasenappide järeltulijad, kes peavad seda oma isamajaks. Säilinud on ka haruldased Joh. Chr. Brotze akvarellid, mis kujutavad mõisa varasemat ilmet.

Veeda põnev kultuuriküllane päevareis Sibulateel, mis tutvustab Sulle järgmist:* Baltisaksa kultuuri Alatskivi lossis;* eesti talupojakultuuri ja Kodavere kihelkonda Liivi muuseumis või Kodavere Pärimuskeskuses;* vene vanausuliste kultuuri Peipsimaa Pärimuskeskuses või Kolkja vanausuliste muuseumis;* kohalikku sibulakasvatamist Kostja sibulatalus (koos maitsvate sibulapirukate ja samovariteega). Igas kohas ootab seltskonda kohalik giid, kes teab rohkelt jutte ja pajatusi kohalikust elust-olust. Soovi korral on võimalik tellida transporti sobivast alguspunktist ja majutust, toitlustust.

Ülenurmel asuvat hästi säilinud Ülenurme rüütlimõisat (Üllenorm) mainitakse allikates esmakordselt 1646. aastal, mil sõjaväelane B. Bousselberg sai mõisa Rootsi kuningriigilt vahetuskaubana kivimaja vastu Tartus. Pargi ja härrastemaja rajaja võis olla krahv Cancrin, mõisa omanik aastail 1856-1883.Mõis on käinud käest-kätte ning selle peamiseks tegevusalaks on olnud teraviljakasvatus. 1970. aasta alguses eraldati endise Ülenurme mõisakeskuse arvukad maakivist hooned Eesti Põllumajandusmuuseumile, mis on külastajatele avatud aastast 1981. Muuseumi külastamine on tasuline. Mõisakompleksis saab tutvuda mõisa ajalooga ning jalutada rahulikus mõisamiljöös. Külastajatele pakuvad avastamisrõõmu ka lehtla, külakiik ja hobusetallid.

Parunite jälgedes on jalgsimatk koos giidiga Alatskivi mõisasüdames. Räägime vanade hoonete lugusid ja püüame üheskoos aru saada mõisate majandamise tarkustest. Saame aimu kui palju oli ühel mõisal majandamiseks vaja maad, maju ja inimesi ning kui suure jälje on Alatskivi lossi valitsejate – Nolckenite aeg Alatskivile jätnud.Giidiks Eesti üks parim mõisatundja ja Alatskivi lossi restaureerija Külli Must.Soovitav ette tellida vähemalt 3 päeva.

Ajalooliselt asus Tartus üheksa mõisa, millest seitse on tänapäevani säilinud. See tuur viib sind avastusretkele viie kõige iseloomulikuma ja eriilmelisema mõisakompleksi juurde, mis aitavad mõista, kuidas kunagistest aadlivaldustest kasvas välja tänapäevane linn. Külastame Tähtvere mõisa, mille rohelus ja ajalooline miljöö loovad ettekujutuse kunagisest mõisaelust; Maarjamõisa mõisa, mille juured ulatuvad rüütlimõisa aega; Tamme mõisa, mille nime ja planeeringut kannab edasi mõisapärand; Ropka mõisa, mis näitab, kuidas ajaloolised mõisamaad muutusid tööstus- ja elupiirkondadeks; ning Karlova mõisa, mille ümber kujunenud linnaosa on tuntud oma boheemlasliku õhkkonna ja puitarhitektuuri poolest. Tuuri jooksul näed mõisaid väljast ja kuuled giidilt nende ajaloost, rollist linna arengus ning tänapäevasest kasutusest. Kõik hooned seest avatud ei ole, sest osa on erakätes või asutuste kasutuses. Tuuri saab läbida ratta, auto või bussiga ning tellida mitmes keeles.

Mooste mõis Lõuna-Eestis, Põlvamaal on säilinud üpriski terviklikuna. Mõisa suursugususest annab aimu pea tervikuna taastatud ajalooliste hoonete kompleks. Lehmalaudast on saanud Kagu-Eesti suurim kontserdisaal Folgikoda ning kaunilt dekoreeritud maakivihoonetest leiab muuhulgas hubase Linakoja külalistemaja, Villakoja käsitööpoe, kauni Saviukumaja salongi ning retrohõngulise Taaskasutuskoja. Pargimajas tegutseb mõisaspaa ja järve kaldal ilutseb Viinavabriku hotell ja restoran. Peamajas ehk häärberis tegutseb Mooste Mõisakool. Külalised on kõigepealt oodatud infokojas, kus leiab ka kaardi mõisakompleksis orienteerumiseks. Ettetellimisel pakume giidiga ekskursioone, kus külastatakse erinevaid kodasid ja räägitakse lugusid nii minevikust kui tänapäevast.

Rannu park on ajalooline mõisapark, mis pakub külastajatele võimalust veeta aega looduse rüpes. Kuigi kunagine mõisa peahoone, mis oli selle paiga süda, lammutati 1970. aastatel, on alles jäänud mitmed kõrvalhooned – kärnerimaja, tõllakuur ja ait. Need ajaloolised hooned jutustavad vaikides lugusid möödunud sajanditest ning aitavad mõista mõisakompleksi kunagist hiilgust ja omanike eluviisi. Pargis asub ka pink, mis on pühendatud armastatud luuletajale Mats Traadile, ning vaid lühikese jalutuskäigu kaugusel asub Rannu kirik – piirkonna oluline ajaloo- ja kultuurimälestis.

Tähtvere mõisat on esmamainitud 1515. aastal ning keskajal kuulus mõis Tartu piiskopile. 1919. aastal müüdi osa Tähtvere mõisa maadest Tähtvere linnaosa esimesteks ehituskruntideks. Mõisa peahoone (ehitatud 1910. aastal heimatstiilis) on säilinud ja kasutusel Eesti Maaülikooli ühe õppehoonena (sellega on liidetud juurdeehitis).Säilinud mõisa kõrvalhooned on väikeloomade laut, teenijatemaja, ait-kuivati, karjalaut, moonakamaja ja sepikoda.Mõis on vaadeldav ainult väljast ning sellega saab tutvuda ka näiteks giidiga rattatuuril "Tartu linnamõisad".