Romantiline maitseelamus kahele

Kahte kõrget liivakivipaljandit (võru keeles müürid) Piusa jõe ääres kutsub kohalik rahvas Härma müürideks. Härma Mäemine müür ehk Keldri müür on Eesti kõrgeim devoni liivakivipaljand. Oruperve kõrgus küünib siin 43 meetrini. 150 meetri pikkust lausalist paljandit on näha 19 meetri kõrguseni. Härma Alumine ehk Kõlgusniidu müür on 20,5 m kõrgune etteulatuv kalju ning on Piusa ürgorus üks kaunimaid oma erksavärviliste savikihtide ja majesteetliku püramiidja kuju tõttu. Jõekäärus asuval niidul on võimalik telkida ning lõket teha.

Vabadussõjas langenud 200 rõugelase mälestuseks püstitati 1926. aastal Rõuge kiriku lähedale kunstnik Voldemar Melliku poolt modelleeritud mälestussammas. Samba esiküljel on kivisse raiutud tekst: "1918–1920. Au langenuile! Tänulik Rõuge kihelkond". 1945. aastal õhkisid ausamba enamlased ja mälestussammas kaevati samba lähedale maasse. Kohalik kunstnik Aksel Ollmann kaevas pronksmehe öösel maa seest välja ning mattis oma talu õue. 1988. aasta suvel kaevati see välja ja taasavati 30. oktoobril.Vabadussõja mälestussamba kõrval on mälestusmärk Vabadussõjas võidelnud Taani vabatahtlikele.

Murrumetsa matkarada algab Pühajärve mõisapargist ja kulgeb ringi kujuliselt läbi Murrumetsa algusesse tagasi. 3,5 km pikkuse raja läbimiseks kulub umbes 1-1,5 tundi. Rajal saab infotahvlitelt lugeda Otepää metsade ja kultuurmaastike kohta ning õppida tundma siinseid taimi, loomi ja linde. Osa rajast kulgeb piki järve äärt, kus märjematesse kohtadesse on rajatud laudteed ning sillad.Rajale jääb iidne Pühajärve sõjatamm ning Murrumetsa tammikus on mälestuskivi 1841. a. toimunud Pühajärve sõja tähistamiseks (skulptor Lembit Paluteder). Raja äärde jääb ka 2 RMK puhke- ja lõkkekohta.

Matkarada algab Kütioru puhkekeskuse lähedal olevast parklast. Rada on vaheldusrikas, maastik küllaltki järsk ja raske, seetõttu tuleks raja läbimiseks varuda neli-viis tundi. Rajal saab matkaja parima ülevaate Eesti suurimast ja võimsamast ürgorust – Kütiorust, tutvub vanade veskikohtade ja teiste pärandkultuuriobjektidega. Kütioru nõlvadel metsas on enam kui sajandivanuseid kuusikuid ning haruldaselt jämedad ja kõrged haavapuud. Raja alguspunkti lähedal on olemas grillimisrestiga varustatud lõkkekoht. Hea teada: Osaliselt kulgeb rada läbi eravalduste, kus koerad on piiramata territooriumil.

Tartumaal ajaloolises Elva raudteejaama hoones asub A la Ain Kohvik, kus saavad kokku kodune interjöör ja maailmamaitsed. A la Aini menüü ühendab tuttavaid koduseid klassikuid ja põnevaid rahvusvahelisi roogi, pakkudes midagi igale maitsele. Siit leiab nii soolaseid roogi kui ka värskelt küpsetatud kooke ja maitsvaid suppe, mis on valmistatud hoolikalt ja kvaliteetseid tooraineid väärtustades. Erilise koha menüüs on leidnud ka sinimerekarbid, mis toovad merehõngu Elva südamesse. Joogikaardil ootavad värskendavad kokteilid ja mokteilid, mis on täis loovust ja hooajalisi maitseid ning sobivad ideaalselt nii argipäeva rõõmustamiseks kui ka pidulikeks hetkeks. Lisaks maitseelamustele on A la Ain kohtumispaik ja kogukonnakeskus, kus toimuvad väikesed sündmused, õpitoad ja muud koosviibimised. See on paik, kus ajalugu, maitsed ja inimesed saavad kokku, luues meeldejääva atmosfääri. Tule ja avasta maailmamaitsed Elvas A La Ain Kohvikus.

HollyFood on Tallinn-Tartu maanteel, Eesti oma Hollywoodi mäe all asuv hubane ja omanäoline toitlustuskoht. Meie menüüst leidub toite igale maitsele. HollyFood on lõbus peatuspaik ka väikestele külalistele - lastemenüü, lastenurk, beebide mähkimisalus. Laiast menüüst leiab nii toitvaid praade (s.h. päevapakkumisi), tervislikke salateid, käsitööburgereid ja taimetoitu. Kõik toidud valmivad värskelt kohapeal, grilltoidud küpsetame Big Green Egg söegrillil. HollyFood pakub ka catering teenust ürituste toitlustamiseks ning võimalust tellida toit ette või kaasa.

Tule osale ainulaadses Ivan Tšai teejoomistseremoonias, mis tutvustab vanausuliste teekultuuri ja kombeid- alates sellest, kuidas alustassi käes hoida, kuidas keedusuhkrut juurde võtta kuni alustassilt häälekalt tee rüüpamise tehnikani. Tseremoonia keskmes on iidne põdrakanepitee ehk Ivan Tšai, mida valmistatakse kas õues käbidega köetava samovariga või siseruumides elektrisamovariga, sõltuvalt ilmast. Tseremooniat viib läbi juhendaja, kes kannab traditsioonilist pearätti. Laual on barankad, präänikud ja vanausuliste maius – keedusuhkur. Tule saa osa autentsest Peipsi vanausuliste teekultuurist!

Tamme-Lauri tamm on pühapuu ning Eesti jämedaim tamm. Tamme ümbermõõt 1,3 m kõrguselt mõõdetuna on 8,5 m ja kõrgus ligi 17 meetrit. Arvatakse, et tamm hakkas kasvama juba 1326. aastal. Tugevduseks on tüve õõnsus täidetud raudarmatuurist konstruktsiooniga. Looduskaitse alla võeti tamm 30. juunil 1939. aastal. Tamm olla oma nime saanud tulejumal Lauritsa järgi, kes tammes elavat ja ümbruskonna taludele õnnetust ja kurja, kuid vahel ka head saatvat. Tamme lähedal olevat talu kutsutakse samuti Tamme-Lauriks. Hea teada: tamme kujutati Eesti 10 kroonisel rahatähel.