Orienteerumismäng võistkondadele toimub Karilatsi Vabaõhumuuseumi territooriumil, mille eesmärk on leida üles kõik õiged hooned ja sihtkohad.Mängu abil on võimalik tutvuda peaaegu kõigega, mida muuseumis näha saab. Samas viibivad mängijad palju värskes õhus, õpivad plaani järgi orienteeruma, lahendavad igas sihtpunktis ülesandeid ja vastuseid otsides õpivad tundma sajanditagust argielu Eestimaal.Muuseumitundi saab tellida ka võro keeles.Vabaõhumuuseumi suurel territooriumi on piisavalt ruumi, et nautida perega päeva värskes õhus.
Praegune Hargla kivist kirik valmis 1821. aastal. 1873–1874 tehti kirikule suuremad aknad, kõrge ja kaunis tahvelstiilne lagi, kivist torn ning juurdeehitusena avar altariruum koos võidukaarega. Säilinud on algupärased välisuksed ning ažuurne ehisraamistikku meenutav aknakujundus. Kirikuruum koosneb traditsiooniliselt kolmest osast. Neorenessansi laadis tahvellaega pikihoonest, koorist ja polügonaalsest lõpmikust. Sisustuses neogooti nikerdaltar maaliga "Ristilt mahavõtmine".Kirik on tunnistatud riiklikuks kultuurimälestiseks.
Tartu kesklinna arhitektuurimälestistest väärib mainimist Ülikooli ja Vallikraavi tänavate ristmikul asuv endine Mattieseni trükikoda. Trükkal Carl Gottlieb Mattiesen omandas kinnistu 1848. a. ning puumajja kohandati Tartu ülikooli trükikoda. Hiljem lisati hoonele kivist juurdeehitus. 1997. a. projekteeris arhitekt Merike Raud hoone ümber kohvik-muuseumiks, raamatupoeks ja pubiks. 1999. a. avati hoone ees skulptuurigrupp Oskar Wilde ja Eduard Vilde pronkskujudega (autorid Mati Karmin ja Tiit Trummal).Hoones tegutseb restoran Vilde ja Vine.
Tartu läheduses asuvad Tiksoja matkarajad sobivad peredele, tervisesportlastele ja koeraomanikele. 1-2 km pikkused ringikujulised rajad saavad alguse Tiksoja lõkkekoha parklast. Vaheldusrikkad rajad kulgevad mööda metsateid ja -sihte. 700-meetrisel tihendatud kruusakattega ringil saab liikuda lapsevankri ja ratastooliga. 1 km pikkuse raja ääres on tegevusalad lastele ja aiata koerteala ning 2 km rajal välijõusaal. Radu ilmestavad mitmed sillad ja purded, laudtee ning huvipunktides asuvad teabetahvlid. Puhata saab Tiksoja lõkkekohas, kus on 2 varikatusega pink-lauda ja grillrestiga lõkkeaset.
Eesti ja Läti piirijõe Koiva kallastel kulgeb põnev matkarada, millel saab avastada kahe riigi pärandkultuurile omaseid vaatamisväärsusi! Tegemist on edasi-tagasi suunaga matkarajaga, millest üks ots on 22 km, kokku 44 km. Rada tutvustab vanade eestlaste poolt pärandatud eluviise ja pakub võimalus tutvuda ajaloopärandiga keset loodust! Rajale jäävad näiteks Taheva mõis, tuuleveski, heinaküüni varemed ja põlised puud. Olemas on mitmed lõkkekohad ja telkimisplatsid. Rada on viidastatud, varustatud eesti-, läti- ja ingliskeelsete infotahvlitega ning seda on võimalik läbida ka rattaga.
Vastseliina piiskopilinnus on üks avastamist väärt paik Lõuna- Eestis, kus kohtuvad 14. sajandi linnusevaremed, pühapaik, interaktiivsed tegevused ning huvitav ajalugu. Keskajal oli linnus kuulus palverännu sihtpunkt: paavst Innocentius VI käsul said linnusekabeli imettegevat risti näinud palverändurid 1 aasta ja 40 päeva ulatuses vabastust neile peale pandud meeleparandus tegevustest. Põhjasõjas linnus purustati Peeter I vägede poolt ning sellest on säilinud vaid varemed. Palverändurite pühapaika kunagise kiriku varemetel tähistab suur rist, pingid ja vaimuliku muusikaga heli-installatsioon. Linnuses saab tänapäeval külastada ka Vastseliina piiskopilinnuse keskaja elamuskeskust ja piiskopilinnuse palverännumaja. Linnuse varemeid, pühapaika ning elamuskeskust saab külastada nii omapäi kui ettetellimisel ka koos giidiga. Samuti pakutakse kunagises Piiri kõrtsis ka kehakinnitust ning gruppidele keskaegseid pidusööke.
Rendime 90 cm laiust stabiilset kolmekohalist kanuud, mis sobib suurepäraselt nii järvel kui ka jõel aerutamiseks. Sellega tunnevad end turvaliselt nii esmakordsed kanuutajad kui ka kogenumad veel seiklejad – stabiilne, ruumikas ja lihtne juhtida ka rahulikus tempos. Igal kevadel saab Tamula järvelt alguse Euroopa põnevamaid aerutamismaratone – 100 kilomeetrit katsumust, mis läbitakse just sellist tüüpi alustel. Sul on võimalus kogeda osa sellest marsruudist iseseisvalt. Kujuta ette: sile veepeegel, linnuhääled, rohelusse mattunud kaldad ja oma rütm. Täpselt selline “puhkepäev, mis jääb meelde” elamus. Matk algab Tamula järvelt ja suundub Võhandu jõele. Võid läbida paarkümmend kilomeetrit mööda rahulikku, kärestikuvaba jõge. Rada on nauditav – liigud omas tempos, peatad kanuu vaiksele kaldakohal. Soovi korral pakume transporti – toome su koos kanuuga matka lõppedes tagasi alguspunkti. Tamula ja Võhandu pakuvad rohkem, kui esmapilgul arvata oskad. NB!Jõematkad tuleb eelnevalt kokku leppida.
Tartu Laulupeomuuseum asub 19. sajandi klassitsistlikus hoones, kus tegutses esimese eesti laulupeo korraldaja ja rahvusteatri rajaja – Vanemuise Selts.Siin esietendus esimene eestikeelne näidend, mille autor oli Eesti rahvusliku ärkamisaja silmapaistev naisluuletaja Lydia Koidula, kes pani sellega aluse eesti rahvusteatrile.Muuseumis saab tutvuda nii laulupeotraditsiooni kui ka Vanemuise teatri 150-aastase ajaloo ja pärandiga.Külastajat ootavad interaktiivsed elamused, VR-kogemus, õpitoad ja giidiga ekskursioonid. Lahtiolekuaegadel on avatud ka muuseumi park.