Kohvik Toidupada

Barlova on Karlova südames asuv kogukonnabaar, kust leiab eest hubaselt mõnusa sisustuse, värvikad tegelased nii kundede kui töötajate seas ning meeleolukad õhtud. Mekkida saab kohalikke käsitööõllesid, Saicafi kohvi, Itaalia veine ja pitsat.Kultuuriprogrammil tasub Facebooki kaudu silma peal hoida, sest igal kuul ripub baari seintel uus kunstinäitus, aeg-ajalt saab nautida muusikalisi etteasteid või panna proovile oma teadmised mõnes viktoriinis. Aga sündmusi sünnib ka ette teatamata, seega mis sa ikka kuulutusi loed, tule vaata ise!

Veski Pubi on mõnus söögikoht Loode-Võrumaal, Antslas. Hubases pubis saad nautida mitmekesist menüüd ja meeldivas atmosfääris aega veeta. Tööpäevadel on valikus ka päevamenüü. Veski Pubist saad kaasa osta kohapeal küpsetatud leiba. Sisehoovis võid suvel soovi korral grillida ja lastel on mõnus mänguväljakul aega veeta. Pakume grupitoitlustamist, peo -ja peielaudade korraldamist, võimalusi erinevate peoõhtute, perekondlike sündmuste või ürituste korraldamiseks.

Missos hakati haridust andma juba aastal 1753, kooli nimetati siis Peräpugola kooliks. Kunagise kooli asukohta Misso alevikus tähistab praegu mälestuskivi ja alles on ka uhke põlispuu – Kooli pettäi (mänd). Selle ilusa kaitsealuse männi ümbermõõt on 2,78 m ja kõrgus 11 meetrit.Huvitav teada: legend räägib, et siia, Riia-Pihkva kivitee äärde pidi rajatama Liphardsteini linn - mõisnik Liphardi ja kaupmees Steini nimede järgi, aga 1889.a. valminud Riia-Pihkva raudtee tõmbas kahjuks sellele plaanile kriipsu peale.

Ülenurmel asuvat hästi säilinud Ülenurme rüütlimõisat (Üllenorm) mainitakse allikates esmakordselt 1646. a, mil sõjaväelane B. Bousselberg sai mõisa Rootsi kuningriigilt vahetuskaubana kivimaja vastu Tartus. Pargi ja härrastemaja rajaja võis olla krahv Cancrin, mõisa omanik aastail 1856-1883.Mõis on käinud käest-kätte, peamiseks tegevusalaks teraviljakasvatus.1970. a alguses eraldati endise Ülenurme mõisakeskuse arvukad maakivist hooned Eesti Põllumajandusmuuseumile, mis on külastajatele avatud aastast 1981. Muuseumi külastamine on tasuline. Kompleksis on lehtla, külakiik, hobusetallid.

Lihuniku Äri on Tartus tegutsev steigirestoran ja lihapood, kus kohtuvad kvaliteetne kohalik liha, teadlik toiduvalik ja aus maitseelamus. Meie juures saab külastaja valida hoolikalt valitud lihalõike otse lihaletist ning lasta need kohapeal restoranis valmistada. Valikus on rohumaal kasvanud veiseliha, sealihalõiked, lambaliha, kuivlaagerdatud steigid ning erinevad majas valmistatud kästiöötooted. Lihuniku Äri sobib inimesele, kes hindab päris toitu, soovib teada, kust tema toit pärineb, ning otsib Tartus erilist liharestorani kogemust. Lisaks restoranile saab lihapoest kaasa osta kvaliteetset liha ja lihatooteid koduseks valmistamiseks. Täpsustus: laupäeval alustab restoran teenindust kell 16.00. Lihapood on avatud alates 12.00.

Mõnusad paksupõhjalised pannipitsad on ootamas sind Põltsamaa Pizzakioskis. Võta pitsa autosse või söö kohapeal. Pizzakioski kaubamärki kandvaid pitsakioskeid on üle Eesti.

Restoran Fii menüüs on ühendatud parimad Skandinaavia köögi maitsed ning parimad nopped teistest rahvusköökidest. Kasutades puhast toorainet, oleme püüdnud menüüd koostades pakkuda teile nii äratundmisrõõmu kui ka meeldivaid üllatusi. Uskuge meid, tegemist on hea ja kihvti restoraniga! Tava- ja lastemenüüle lisaks pakume ainulaadset degustatsioonimenüüd ja ka seltskonnamenüüd ning valikut taimetoite. Haara kaasa pere, sõbrad ja kasvõi sõbralikud lemmikloomad, sest meie juures on kõigil hea! Maitseelamusteni Fii’s!

Skulptuur-purskkaev "Suudlevad Tudengid" on üks põhilisi Tartu linna sümboleid. Juba 1948. a asus samas kohas populaarne purskkaev: pulmade puhul tiirutasid ümber selle pulmarongid, purskkaevus käidi ka suplemas. Skulptuur "Suudlevad tudengid" valmis 1998. a (autor Mati Karmin). Alates 2006. a ümbritsevad purskkaevu plaadid Tartu sõpruslinnade nimedega: Bærum, Deventer, Ferrara, Fredriksberg, Hafnarfjörður, Hämeenlinna, Kaunas, Lüneburg, Pihkva, Riia, Salisbury, Tampere, Turu, Uppsala, Veszprem, Zutphen. Plaadid asetsevad sõpruslinna asukoha suunas, märkides ka sõpruslinnade kaugusi Tartust.