Ajalooline Uhti Kõrtsihoone

Põlva keskväljak on nagu elutuba väliruumis, mõnus kohtumispaik südalinnas, mis meelitab igas vanuses inimesi. Lapsi tõmbavad liivakast, väike liumägi ja purskkaev, lauatenniselaua taga on mõnikord lausa järjekord. Istumiseks on pikad pingid, üksikud kõrrelistest ümbritsetud istumispakud, seljatoega kiiged, lamamiseks laiad alused ja turnimiseks suured klotsikuhjad. Ka traditsioonilist turgu peetakse siin edasi.EV100 ruumiprogrammi raames valminud väljak avati 2018. aasta suvel. Projekteerijad H. Rebane, E. Metusala ja K. Kuldkepp.Läheduses on Põlva Maarja kirik, Põlva järv, Põlva Kaubamaja.

Tartu subkultuurimaja, eriliste ja avatud inimeste klubi ja kohtumispaik, kus põimuvad teater, muusika, kino ja rõõm. Pole olemas elitaarkultuuri, massikultuuri ja mittekultuuri. On see, mis puudutab, ja see, mis mitte. On ideed. On sallivus. On avatus.Ka Sina võid olla klubis! Aga noh, ega me ei sunni, kui ei meeldi. Kõigile ei meeldigi Genklubis.Lisaks tegutsevad majas Generaadio, teater Must Kast, baar Möku, plaadipood Gramophonetree Records ja Magasini Tänava Suvila.Programmil saab silma peal hoida Genialistide Klubi kodulehel ja Facebookis.

Kiidjärve vesiveski on ehitatud 1914. aastal. Veski oli Eesti suurimaid ja võimsamaid. Jahuveskiga samasse kompleksi kuulus ka teiselpool Ahja jõge paiknenud saeveski, mis hävis 1962. aastal tulekahjus. Veski kuulus ajaloolise Kiidjärve mõisa juurde, mille ajalooline nimetus oli Kiddijerw. Veski töötas kuni 1979. aastani. Aastatel 1987-1988 ehitati veskile uus pais ja 1991. aastal alustas see uuesti tööd. Veski seiskus uuesti 1990-ndate aastate keskel. Kiidjärve vesiveski kuulub kultuurimälestiste hulka. Hea teada: veski kuulub eraomandisse ja on vaadeldav väljastpoolt.

Intsikurmu metsaparki teavad paljud inimesed nii Eestimaalt kui kaugemalt eelkõige tänu laulupeo traditsioonile. Just siin, Põlvas, peeti aastatel 1855 ja 1857 Eestimaa esimesed laulupühad. Ka tänapäeval on Intsikurmu laululava tuntud kontserdi- ja peopaik. Siin toimuvad näiteks nii Põlvamaa kui Kagu-Eesti laulu-ja tantsupeod, lõõtspillipidu "Harmoonika" ja erinevad popmuusikakontserdid. Laululava alla mahub ligi 3500 lauljat, murule tantsima ja pidutsema aga kõik huvilised. Laululava lähedalt läheb mööda ka 3 kilomeetrine Intsikurmu südamerada.

Helme koduloomuuseumis ei kohta sa mitte kõrvalepandud asju, vaid alles hoitud mälestusi, kus iga ese võib rääkida selle valmistajast, kasutajast või omanikust. Muuseumivarad toovad oma arvukuses esile siinsed eluväärtused, elatusallikad ja elulaadi. Siin kohtuvad erinevad ajalõigud, muutudes pikaks elujooneks eilse, tänase ja homse vahel.Oled oodatud pere, sõprade või kolleegidega!

Lõuna-Eesti vabadusvõitlejatele pühendatud ausambaks on kõrgel alusel seisev tundmatu sõjamehe figuur, mõõk vööl ja lipp käes lehvimas, teine käsi kõrgele välja sirutatud. Algne ausammas avati leitnant Julius Kuperjanovi 31.sünnipäeval 11.10.1925.a. ja lõhuti nõukogude võimu poolt 21.09. öösel 1940.a.Vabadussõja ausammas taasavati 16.08.2013 endises asukohas Kuperjanovi tänaval. Ausamba kavandi ja kuju valmistas 1925.a. Amandus Adamson, kes osales ka samba pronksfiguuri valamisel Itaalias. Pronkskuju taastas originaalmahus skulptor Jaak Soans. Taastamise eestvedajaks on major Meelis Kivi.

Podmotsa tsässon asub Värska lähistel, vaikses järveäärses külas keset keskaegset külakalmistut. Pihlakate ja sirelite vahele peitunud kabel on ehitatud 1760.a ja pühendatud nelipühadele ehk suvistepühile. Suvisteks ehitakse tsässon noorte kaskedega. Tsässona lähedal seisab suur kivirist, mille kõrval on kaks väiksemat: rahvajutu kohaselt on need suure risti pojad. Kalmistu lähedal asub külakiik ja kollane „erilise maastiku” aken. Külatänavat pidi alla järve äärde jalutades paistab üle maalilise Pihkva järve lahesopi Kulje õigeusu kirik, mis jääb praegu Venemaa territooriumile.

Alatskivi lossi teisel korrusel asuva muuseumi ekspositsioon annab hea ülevaate Eesti ühe kuulsama helilooja Eduard Tubina elust ja loomingust.Ekspositsioon tutvustab tuntud muusikategelasi, kes koos Tubinaga Tartus Heino Elleri juures õppisid - nn Tartu koolkonda. Muuseumis on vaatamiseks ja kuulamiseks Tubina käsikirjad, salvestised, raamatud, tutvustatakse tema loomingu interpreete, Tubinaga seotud muusikainstrumente, heliplaate, teatrikavandeid. Samuti on võimalik vaadata helilooja enda tehtud filme ja fotosid.Muuseumisse pääseb Alatskivi lossi piletiga, lisateenusena saab tellida giidi.