Põltsamaa Toidu- ja Veinimuuseum – avasta Eesti toidu- ja veinitööstuse lugu! Põltsamaa Toidu- ja Veinimuuseum viib Sind põnevale rännakule läbi enam kui 100 aasta Eesti toidu- ja veinitööstuse ajaloo. Põltsamaa lossikompleksi muuseumimaja II korrusel asuv püsinäitus tutvustab ETK Põltsamaa Tehaste kujunemislugu alates 1920. aastatest, mil siin valmistati kohvi, kartulitärklist ja veini. Samuti saad avastada nõukogude aja omanäolist tootmist, mille tuntuimateks toodeteks olid kosmonautidele valmistatud tuubitoidud. Näitusel ootavad Sind ehtsad ajaloolised tootmisseadmed, põnevad eksponaadid ja eri aastakümnete toodang, mis jutustab Põltsamaa kui Eesti toidu- ja veinitööstuse olulise keskuse lugu. Muuseum on ligipääsetav ka liikumispuudega külastajatele. Veinide degusteerimist ja erinevaid toidupakette pakub lossis tegutsev Restoran Oberpahlen. Tule avasta maitsed, lood ja mälestused, mis on kujundanud Põltsamaa koha Eesti toidukultuuris!
Gustav II Adolf (1594- 1632) oli Rootsi kuningas ja Rootsi suurriigi looja, kes sai troonile 16-aastaselt.Gustav II Adolf langes Kolmekümneaastases sõjas Lützeni lahingus. Aastal 1632 veidi enne lahingut, kirjutas ta alla Tartu Ülikooli asutamisürikule, olles seega Tartu Ülikooli rajaja.Aastatel 1928 - 1950 Tartu Ülikooli peahoone taga Kuningaplatsil seisnud Gustav II Adolf ausamba autor oli Otto Strandman. Kuju kõrvaldati 15.mail nõukogude okupatsioonivõimude poolt.1992 a. taasavasid Rootsi kuningas Karl XVI Gustav ja kuninganna Silvia uue monumendi, mille autor on Elisabeth Tebelius-Myren.
Mehikoorma tuletorn on Peipsi järve kõrgeim tuletorn ja ainuke Lõuna-Eestis. Tuletorn paikneb Peipsi järve lõunaosas asuva Lämmijärve läänerannikul. Esimesed napid andmed Mehikoormas asunud sihttulepaakidest, mis näitasid laevateed põhja poole Piirissaare suunas ja lõuna poole Sausaare suunas, pärinevad Esimesest maailmasõjast. 1929. aastaks oli Mehikoormas üles seatud plinkiva sektortulega paak. Puidust tulepaak asendati raudbetoonist tuletorniga 1938. aastal. 15 m kõrgune ja 3-meetrise läbimõõduga tuletorn töötas atsetüleeni energial. Tuletorn on 24/7 vaadeldav väljast ning sisse pääseb ettetellimisel koos juhendajaga
Tartus asuv TYPA trüki- ja paberkunstikeskus kutsub osa saama paberi marmoreerimise töötoast. See üle tuhande aasta vana tehnika on lihtne, kuid lummav viis luua kordumatuid kunstiteoseid. Spetsiaalsesse veevanni tilgutatakse marmoreerimisvärve, mis jäävad pinnale hulpima, ning bambustiku või muude vahenditega saab neist kujundada kauneid mustreid. Kui paber õrnalt veepinnale asetada, kandub muster lehele ja sünnib omanäoline kunstiteos. Iga marmoreeritud paber on unikaalne, sest protsess algab iga lehe puhul uuesti. See muudab töötoa eriliseks kogemuseks, kus tulemuseks on alati midagi uut ja üllatavat. Osalejad saavad katsetada erinevaid värve ja kujundeid, lastes loovusel vabalt voolata. Valminud paberit saab hiljem kasutada mitmel moel – see sobib hästi kaartide, kutsete ja kingipakkide kaunistamiseks, raamatute ümbristeks või isegi sisekujunduselemendiks. Töötoas loodud marmoreeritud paberilehed pakuvad rõõmu nii meisterdajale endale kui ka kingituseks teistele.
Varnja palvemaja on üks silmapaistvamaid Peipsi vanausuliste palvela hooneid, mille ehitas kohaliku koguduse kogukond oma vahenditega. See suurejooneline kivist pühakoda asub otse Peipsi järve kaldal, kandes endas vanausuliste vaimset ja kultuurilist pärandit. Palvemaja interjööri pärliks on 84 pühapildist koosnev viierealine ikonostaas, mille maalis Eestis elanud vanausuliste tuntuima ikoonimeister koos abilistega. Enamik ikoonidest pärineb 20. sajandi algusest, peegeldades ajastu kunstilist ja religioosset eripära.
Tartu vanalinna südames, otse Raekoja platsi kõrval, asub Tartu Viltune Maja, mida rahvasuus sageli kutsutakse ka Tartu Pisa torniks. Tänapäeval tegutseb Viltuses majas Tartu Kunstimuuseum, kus külastajatel on võimalus avastada nii Eesti kui rahvusvaheliste kunstnike teoseid, osaleda haridusprogrammides ja kogeda inspireerivaid kunstielamusi. Maja ehitati 1793. aastal keskaegse linnamüüri äärde, mistõttu on jõe poole jääv külg toetunud vana müüri kivisele vundamendile, teine aga pehmemale vaialusele. See omapärane konstruktsioon on põhjustanud maja aeglase, kuid märgatava viltuvajumise, mis teeb hoonest tänapäeval ühe Tartu visuaalselt kõige eripärasema sümboli. Alates 1879. aastast asus majas pikka aega apteek, kus 20. sajandi alguses töötas noorena ka Oskar Luts, tuntud Eesti rahvakirjanik. Tartu Viltune Maja on kantud kultuurimälestiste riiklikku registrisse, olles nii ajalooline kui kultuuriline pärl, mis ühendab Tartu vanalinna rikkaliku ajaloo ja elava kunsti.
Rõuge Kunstikuur – loovuse ja käsitöö kodu Võrumaa südames Rõuge Kunstikuur on üks omanäoline paik, kus müüakse laias valikus sooja südamega tehtud kohalikku käsitööd. Siit leiad kingitusi ja mälestusi, mis on loodud ehtsa hoole ja armastusega – kudumitest ja keraamikast kuni kunstiteoste ja pisemate suveniirideni. Kunstikuuris on huvitavat vaatamist ja tegemist kõigile, nii suurtele kui väikestele. Lisaks ostlemisvõimalusele toimub Kunstikuuris igal suvel põnevaid töötube, näitusi ja kursusi lastele. Siin saab ise kätt proovida, midagi uut õppida ja loominguliselt aega veeta. Iga üritus toob esile Võrumaa loodusest ja pärimusest inspireeritud loovuse, mis annab Rõugele erilise hingamise. Kunstikuur asub kauni Rõuge kuppelmaastiku südames, matkaradade ja järvede läheduses. See on ideaalne peatuspaik rännul olles – astu sisse, lase loomingul end puudutada ning vii killuke kohalikku kunsti ja käsitööd endaga kaasa. Aga oma silm on kuningas – tule ja kae perra!
Pühajärve rannapargis jalutades ja järvevees ujudes võid tajuda pühalikkust. Tiibeti rahva- ja usujuht Tema Pühadus XIV Dalai Laama Tenzin Gyatso külastas Eestit ja Otepääd 1991. aasta 3. oktoobril ning õnnistas samal päeval Pühajärve, Otepääd ja Eestimaad. Tema külaskäigu mälestuseks püstitati järve kaldale puidust mälestusmärk.Mälestusmärk asub Pühajärve kaldal lauluväljaku ääres ning sealt läheb mööda ka ümber Pühajärve kulgev matkarada. Seda on lihtne vaatama minna ka Pühajärve rannas olles.