Kogege vaikset puhkust Haraka külaliskorteriskorteris, mis asub Tartu uuselamurajoonis, eemal linnakärast. Avar külaliskorter pakub kõiki kaasaegseid mugavusi ja ilusaid päikeseloojanguid rõdul! Pere pisematele on mõeldud liivakast ja mänguväljak otse maja kõrval. Jalutuskäigu kaugusel asub Tartu Lõunakeskus. Lühikese autosõidu kaugusel asub kesklinn, kus saab tutvuda erinevate vaatamisväärsustega. Broneeri oma puhkus Harakas, et nautida Tartu rahulikku linnamelu. Olete oodatud meie külaliskorterisse !!
Tartu raudteejaam ehitati 1876. a. väljapoole linna piire ning selleni viis puudega ääristatud Maarjamõisa tänav. Jaama peahoone on kolmeosaline, tüüpfassaadi järgi ehitatud ristviilkatusega hoone. Selle kõrval asusid laod, perroonid, depoo, veetorn ja raudteeteenistujate kaks elumaja. 2000. aastatel restaureeriti hoonet järgemööda, taastamisega tegeles arhitekt Aivar Roosaar. 2012. a avati hoone taas reisijatele. Nüüd tegutseb külastajate rõõmuks jaamahoones ka kohvik Wedur.Jaama ees on rattaparklad ja Tartu Smart Bike rendiparkla. Kultuurimälestiste riiklik register
Kaht linna ühendav loodusrada kulgeb mööda piki Pedeli jõe kaldaid. Asfalteeritud rada on täies pikkuses 5 km, kuid kui oled keset jalutuskäiku leidnud end laudteelt, siis tead, et oled märkamatult juba piiri ületanud. Võta vaevaks ronida mööda treppi üles Pudrumäele, kust avaneb imeline vaade kaksiklinnadele!Kiirustada siin ei maksa, sest raja äärde jäävad laste mänguväljakud, jõulinnakud, suvitusrand, poolsaarele puhkeala ning isegi koerte väljakud.Pedeliäärne on parim koht jalutamiseks, rattaga sõitmiseks, rullitamiseks, suusatamiseks - tule ka sina nautima seda looduslähedust linnas!
Pühajõgi on Võhandu jõe osa, mis paikneb Võrust ülesvoolu. See on selgeveeline ja väikeste kärestike poolest rikas jõgi. Kanuu- ja süstamatk Pühajõel on sobilik nii algajale (lastele) kui kogenud veesõitjale. Süstamatk, kanuumatk sisaldab kanuude või süstade laenutust ja varustuse transporti, turvavarustust, instruktaaži, matkajate autode ümbervedu, kaarti, telkimiskohtade infot ja kaldajulgestust. Üksikud matkajad saavad liituda ka plaaniliste matkadega.Aitame korraldada toitlustust ja nõustame majutuse osas, küsi julgelt.
Kes me oleme?Üks suur ja segane seltskond, üks suleliste ja karvaste PERE. Papagoi Keskus on kasvanud 35-liikmeliseks linnupereks, kus on esindatud 10 erinevat papagoi liiki, lisaks sibavad siin ringi kääbusküülikud ja merisead ning on akvaariumi- ja terrriumisein, kus konivad kameeleonid, ujuvad bettad, piraajad, gupid, klaassägad, põhjakoristajad, minivähjad, krevetid, teod jt. Loomulikult ei puudu ka kassid ja koer. Igav ei ole meil kunagi! Papagoi Keskuses võtavad teid vastu peremees ja perenaine, kes viivad läbi ca 1-tunnise programmi.
Chocolaterie Pierre on loodud suure hoole ja armastusega kõigi maiasmokkade rõõmuks! Pierre on tõeline kohvik kõige tõsisemas mõttes. Siit kostub kohvikäppade koksimist ning mõnusat jutusuminat. Loomulikult ei puudu siit ka prantsuse-itaaliapärane köök, mis on suurepärane abimees kõhu täitmisel isuäratavate toekate roogadega ning nagu iseenesest mõista, pakub Pierre soolase kõrvale imelist valikut hõrgutavaid šokolaadikooke, torte ja trühvlikomme.Igapäevaselt mängib hubases kohvikus prantsusepärane salongimuusika. Tere tulemast Pierre kohvikusse!
Adavere mõisat on esmamainitud 17.sajandi 2.poolel. 16.-17. sajandil kuulus Adavere Põltsamaa lossile, mis Kesk-Eesti tähtsa keskusena haldas ümbritsevaid maid ja külasid. Massiivne paekivist peahoone ehitati 1892-1893. Mõisakompleksi kuuluvad ka 19. sajandi lõpul ehitatud kõrvalhooned - töölistemaja ja ait-kuivati. Mõisapark (1740-ndad) oli omal ajal üks Eesti esinduslikumaid, kuid sellest hiilgusest ei ole eriti palju alles jäänud. *Tänapäeval asub hoones Adavere Põhikool, lasteaed, raamatukogu ja Adavere Mõisa Selts MTÜ *Mõisa on võimalik vaadelda väljast. Mõisa külastamine ettetellimisel.
Jõgeva linna piiril, Piibe maantee äärdes seisab külmasammas sest just siin on mõõdetud Eesti külmarekord -43,5 °C 1940. aastal. Samba kavandi tegi kunstnik Rein Ereb. Sambal on kirjas veel teinegi temperatuurinäit. 2003. aasta külmarekord -37,6 °C mõõdeti samuti Jõgeval. Kas teadsid, et rahvasuus kutsutakse Jõgevat Eesti Külmapealinnaks?