• Avasta
    • Loodus
    • Kultuur
    • Toit
    • Pere
    • Aktiivne puhkus
    • Blogi
    Lõuna-Eesti ja Tartu sündmused 2026
    Lõuna-Eesti vaatamisväärsused: TOP 20
  • Planeeri
    • Majutus
    • Sündmused
    • Turismiinfo
    Lõuna-Eesti Kulp
    Juurte Juurde
  • Professionaalile
    • Meist
    • Liitu klastriga
    • Uudised
    • Projektid
    • Koolitused
    • Praktiline info
    • Pildipank (opens in new tab)
    • Kogukond (opens in new tab)
    • Varamu (opens in new tab)
    • Sihtasutusest
    • Kontakt
    • Logi sisse
EST
  • EestiEST
  • EnglishENG
  • LatviešuLAT
  • РусскийRUS
  • SuomiFIN
EST
  • EestiEST
  • EnglishENG
  • LatviešuLAT
  • РусскийRUS
  • SuomiFIN
Populaarsed otsingud:
Näita kõiki tulemusi
  • Kultuur ja ajalugu
  • Arhitektuur ja ajalugu

Gustav II Adolfi ausammas

Ülikooli tn 18b, Tartu linn, Tartu maakond, 51005

Gustav II Adolf (1594- 1632) oli Rootsi kuningas ja Rootsi suurriigi looja, kes sai troonile 16-aastaselt.Gustav II Adolf langes Kolmekümneaastases sõjas Lützeni lahingus. Aastal 1632 veidi enne lahingut, kirjutas ta alla Tartu Ülikooli asutamisürikule, olles seega Tartu Ülikooli rajaja.Aastatel 1928 – 1950 Tartu Ülikooli peahoone taga Kuningaplatsil seisnud Gustav II Adolf ausamba autor oli Otto Strandman. Kuju kõrvaldati 15.mail nõukogude okupatsioonivõimude poolt.1992 a. taasavasid Rootsi kuningas Karl XVI Gustav ja kuninganna Silvia uue monumendi, mille autor on Elisabeth Tebelius-Myren.

Mugavused

  • Infotahvlid
  • Parkimine tasuline

Lahtiolekuajad

Aastaringselt

Ööpäevaringselt

Vaata lisaks

  • Kirikud

Otepää Maarja luteri kirik

Otepää Maarja luteri kirik esindab ühte Lõuna-Eesti 21st avastamisväärt paigast, mille külastamist soovitatakse kultuuri- ja ajaloohuvilistele soovitatakse. Otepää Maarja kirik on ajalooliselt seotud Eesti riigilipuga ning seda on kiriku fassaadil ka eksponeeritud. Kiriku pastoraadihoones pühitseti 4. juunil 1884. a sini-must-valge Eesti Üliõpilaste Seltsi lipp, millest hiljem sai rahvuslipp ja aastal 1991 Eesti riigilipp. Hea akustikaga kirik on uus-gooti stiilis. Altarimaal "Kristus ristil" pärineb aastast 1880 ning Kessleri orel 1853. aastast. Suviti on kiriku uksed teelistele avatud .

  • Lossid

Taagepera loss

Taagepera loss on eriline paik – siin põimuvad elegantsus, maamiljöö, ajalugu ja tänapäev. Võimsa juugendstiilis lossi lasi oma elupaigaks ehitada parun Hugo von Stryk juba rohkem kui sada aastat tagasi. Otto Wildau projekteeritud mõisahoone valmis 1912. 1920ndatel kohaldati mõis koprusanatooriumiks ja 1930ndate lõpus valmis härrastemaja lähedusse Alar Kotli projekti järgi uus funktsionalistlik hoone.Uuenenud lossikompleks on unikaalne miljööväärtuslik ala, kuhu kuulub juugendstiilis loss, à la carte restoran, luksuslik spaa, 1930-ndate stiilis hotell ja erinevad vabaaja veetmise võimalused.

  • Kirikud

Laiuse Püha Jüri kirik

Laiuse kirik asub Jõgevamaal, Laiuse külas.Laiuse kirikut mainiti esmakordselt 1319. aastal. Kirik purustati Liivi, Poola-Rootsi ja Põhjasõja ajal ning ehitati taas üles. Algeselt tornita kolmelööviline kodakirik on ehitatud kohalikust paest, nurgad silmapaistvalt suurtest paekvaadritest. Torn, mis II maailmasõjas hävis, taastati 1970. aastal. Hoone rastaureeriti 2000-2001. aastal.Lisaks jumalateenistustele toimuvad kirikus regulaarselt külaliskontserdid ning jumalateenistus igal pühapäeval kell 13.00.

  • Ostukeskused

Tasku keskus

Tasku on Tartu kesklinnas asuv kaubanduskeskus. Siit leiad ligi 50 ostu- ja teeninduskohta, sh moekaupu unikaalsetelt kaubamärkidelt, Apollo kino, 24/7 Gym! jõusaali, Rimi toidupoe, apteegi ja hubase Rahva Raamatu raamatupoe kuhu võid end unustada tundideks. Lastega peredele on vanema-lapse tuba, mängutuba ja pereparkla. Taskust leiad maailma maitseid täis toidukohad, kus nii mõnestki avaneb parim vaade Tartu südalinnale! Ostukeskuse kõrvalt leiad Tartu Teerajajate Allee, mida mööda jalutades jõuad Emajõe äärde.Külasta moetemplit Tartu kesklinnas!

  • Kirikud

EVKL Kükita vanausuliste palvela

Esimene vanausuliste asutatud palvela asub Jõgevamaal Kükital ja sisse õnnistati see 14. september 1740. aastal. 1830. aastatel tabas ka selle kandi vanausulisi suurem tagakiusamine ja palvela suleti ning hiljem ka lammutati ning varad anti Mustvee ühisusu kirikule. 1833. aastaks oli Kükita koguduse hingekirjas 397 vanausulist. 1860. aastatel oli võimalus jälle ehitada üles uus palvela tänu annetajate abile. Kahjuks Teises maailmasõjas palvela hävis aga praegune palvela ehitati 1948. aastal hävinenud palvemaja asemele.Vanausulised peavad jumalateenistusi igal pühapäeval ja kõikidel pühadel.

  • Mõisad

Pajusi mõisa peahoone

Pajusi mõis, rajatud 17. sajandil, on Jõgevamaa üks kaunimaid ajaloolisi pärle. 19. sajandi alguses valminud klassitsistlik peahoone paistis silma oma soliidsuse ja kaunite arhitektuursete detailidega. Tänaseni on säilinud peahoone keskosa ja tiib, mis annavad aimu mõisa kunagisest hiilgusest. Alates 1930. aastatest on mõisas tegutsenud rahvamaja, pakkudes kohalikele kultuuri- ja kogunemispaika. Tänapäeval on Pajusi mõis mitmekülgne sündmus- ja puhkusepaik. Kompleksis asub kuue numbritoaga Katariina külalistemaja, pidude ja seminaride korraldamiseks sobiv Von Wahli restoran, privaatseteks koosviibimisteks loodud Morrisoni sepi- ja grillikoda ning suuremate ürituste ja kontsertide tarbeks Kultuuriait. Pajusi mõis ühendab väärika ajaloo ja tänapäevase kasutuse, pakkudes külastajale nii kultuurielamusi kui ka võimalust korraldada erilisi sündmusi. Tule avastama Pajusi mõisa!

  • Peresõbralik
  • Giidiga tuurid
  • Töötoad

Tartu Mänguasjamuuseum

Tartu vanalinnas asuv mänguasjamuuseum viib täiskasvanud tagasi lapsepõlve helgetesse päevadesse ning pakub lastele palju põnevat vaatamist ja tegutsemist. Püsiekspositsioonis on väljas mänguasjad, millega lapsed on siinmail läbi aegade mänginud, näha saab kunstnikunukke, eri rahvaste suveniirnukke ja soome-ugri traditsioonilisi mänguasju. Avatud on mängu- ja meisterdamistuba. Õuemajas saab näha unikaalseid Eesti nukufilmide nukke ning korraldatakse ajutisi näitusi. Muuseumi juurde kuulub teatrimaja Teatri Kodu, kus on teatrisaal, muuseumiruumid ja lastestuudio.

  • Kirikud

Liphardtide hauakabel

Vastseliina vanal kalmistul ehk rahvakeeli sakste surnuaial asub kunagise Vastseliina mõisa kabel, mida rahvasuus kutsutakse ka Liphardtide hauakabeliks. See ehitati samal aastal praeguse Vastseliina kirikuga (1772). Liphardtide, Liivimaa ühe rikkaima aadlisuguvõsa valduses oli kogu Vastseliina kihelkond Missost Oravani ning nad valitsesid Vastseliinas järjepidevalt seitse põlve. Peale Vastseliina kuulus selle perekonna liikmetele veel mitmeid mõisaid, sealhulgas ka Raadi mõis. Kasulik teada: Vastseliina mõisa kabel on üks väljapaistvaim varaklassitsistlik maakabel. Vaadeldav ainult väljast.

  • Turismiklastrist lähemalt
  • Uudised
  • Kontakt
  • Andmekaitse
Liitu uudiskirjaga?

"*" indicates required fields

This field is for validation purposes and should be left unchanged.
Annan loa turundamiseks

Lõuna-Eesti Turismiklaster
info@visitsouthestonia.com