Eesti on üks hõredamalt asustatud riike Euroopas. Ligi pool maismaast on kaetud metsaga, mis annab elupaiga liikidele, kes on paljudest Lääne-Euroopa piirkondadest kadunud või muutunud haruldaseks.
Eestis elab hinnanguliselt umbes 800 pruunkaru, 700 ilvest ja 200 hunti. Hall hunt on ka Eesti rahvusloom. Lõuna-Eesti tugevuseks on suured metsaalad, ulatuslikud rabad ja rahulikud paigad, kus loomadel on ruumi liikuda.
Kagu-Eesti kuulub suurkiskjate oluliste elupaikade hulka. Põdrad liiguvad siin metsades üsna tavapäraselt, koprad kujundavad paljusid veekogude ääri ning suuremate järvede kohal võib märgata merikotkaid. Hundi või ilvese nägemine on haruldane, kuid siiski võimalik. Just eriti talvel, kui värske lumi toob nähtavale nende jäljed.
Lõuna-Eestis ei ole loomade vaatlemine lavastatud etendus. See on võimalus olla piisavalt kaua kohal, et märgata seda, mis tavaliselt varju jääb.
Pruunkaru on üks ihaldatumaid looduskohtumisi Eestis. Karud on aktiivsed peamiselt aprillist novembrini ning pikad suveõhtud pakuvad head võimalust nende jälgimiseks. Kuna karud hoiavad inimestest eemale, on kõige kindlam viis neid näha spetsiaalsetes vaatluspeidikutes.
Ilves on üks Euroopa salapärasemaid metskasse. Eestis elab tugev ilvesepopulatsioon ning Lõuna-Eesti suured metsaalad pakuvad talle sobivat elupaika. Kõige suurem võimalus ilvest märgata on varakevadel paaritumisajal, kuid talvel aitavad värskes lumes olevad jäljed paljastada tema liikumist.
Hundid liiguvad kogu Lõuna-Eestis, kuid nende nägemine looduses on haruldane hetk. Sagedamini annavad nende kohalolust märku jäljed lumes või liikumisrajad metsaservades. Parim võimalus neid märgata on varahommikul või hämaruse ajal.
Põder on üks Lõuna-Eesti metsade sagedamini kohatavaid suuri imetajaid. Neid võib näha eriti koidu ja hämariku ajal metsaservades, niitudel ning vaiksematel teedel.
Kobras on üks Lõuna-Eesti veekogude iseloomulikke asukaid. Nende kohalolust annavad märku tammid, langetatud puud ja kaldasse rajatud urud. Loomi endid on kõige lihtsam kohata hämarikus või varahommikul. Kunagisest tugevast küttimissurvest taastunud liik on Eestis taas laialt levinud.
Lõuna-Eesti jõgedes ja ojades elavad ka saarmad, kelle märkamiseks on vaja vaikust ja kannatlikkust. Metsades võib kohata mäkrasid, kärpe ja teisi väikekiskjaid, kuid need varjulise eluviisiga loomad jäävad sageli märkamatuks. Kährik, Eestisse toodud võõrliik, on tänaseks laialt levinud ning liigub sageli hämaral ajal metsaservades.
Eesti üks haruldasemaid väikeimetajaid on lendorav, kelle levila läänepiir ulatub Eestisse. Ta liigub puude vahel liueldes ja tegutseb peamiselt öösiti. Tema nägemine looduses on haruldane ning vajab head ajastust ja kannatlikkust.
Tõsisematele loodusfotograafidele ja neile, kes soovivad suurendada võimalust näha metsloomi lähedalt, pakub Krootuse lähedal Põlvamaal asuv Wildlife Dreams spetsiaalseid loodusvaatluspeidikuid.
Peidikutest saab jälgida ja pildistada selliseid liike nagu pruunkaru, ilves, hunt, rebane, metssiga, põder, mäger, kobras ja merikotkas. Aastaringselt avatud peidikud pakuvad eri aastaaegadel erinevaid elamusi – talvel tulevad esile kotkad ja lumised jäljerajad, suvel pikad õhtud ning võimalus kohata karusid.