Linnuvaatlus
Lõuna-Eesti on tagasihoidlikult üks Põhja-Euroopa parimaid linnuvaatluspaiku. Peipsi järv Venemaa piiril, Emajõe luhad mõne minuti kaugusel Tartust, Meenikunno raba – kolm täiesti erinevat ökosüsteemi, kõik teineteisest tunni aja kaugusel, kõik ühel Euroopa peamisel rändeteel.
Numbrid räägivad ise enda eest. Ainuüksi Aardla polder on kodu üle 220 linnuliigile. Sügisel rändab siit läbi peaaegu kogu maailma väikeluikede populatsioon. Ühe kevadhooaja jooksul on siit loendatud 85 000 hane. Ja enamasti näed seda kõike täiesti üksinda.
Miks just Lõuna-Eesti
Aardla polder ja Emajõe luhaala, vaid mõne kilomeetri kaugusel Tartu kesklinnast, on üks Eesti parimaid sisemaa linnuvaatluspaiku – siit on registreeritud üle 220 liigi. Kevadel on ühe hooaja jooksul loendatud üle 85 000 suur-laukhane ja rabahane.
Peipsi järv on rändeteel kriitilise tähtsusega peatuspaik – sügisel rändab siit läbi peaaegu kogu väikeluikede populatsioon teel oma talvitusaladele Lääne-Euroopas. Meenikunno raba lisab kolmanda, täiesti teistsuguse elupaiga: lauge, avatud ning liigirikas paik, mida eelistavad need, kes armastavad niisket ja häirimata maad.
Tänu ulatuslikele metsaaladele ja sobivatele elupaikadele võib Lõuna-Eestis näha kuute kotkaliiki ning kaheksat Euroopa üheksast rähniliigist.
Parimad vaatluskohad
Wildlife Dreams loodusfotograafia varjeonn
Rahvusvaheliselt tunnustatud loodusfotograafid, eesotsas Phil Gouldiga, on loonud Lõuna-Eestisse esmaklassilise luksuliku varjeonni, et saaksid siin mugavalt jäädvustada vapustavaid looduspilte! Eesti metsiku looduse keskele ehitatud varjekohta on kirjeldatud ka kui ühte parimat loodusfotograafia ja -vaatluse rajatist Euroopas! Siin saab aastaringselt kogeda Eestimaa vahelduvaid aastaaegu, erinevaid linnu- ja loomaliike ning pidevalt muutuvaid perspektiive. Varjes on ruumi kuni 24 fotograafile, Wifiga nõupidamisteruum ja kööginurk. Ära unusta varjesse tulles kaasa võtta oma mugavaid susse!
Linnutee matkaraja linnuvaatlustorn
Linnutee matkaraja linnuvaatlustorn asub Kärevere looduskaitsealal, mis kuulub linnuhuviliste seas enimkülastatud paikade hulka. Siin on kohatud enam kui 200 linnuliiki. Kuue meetri kõrgusest linnuvaatlustornist saab vaadelda linde, nende rännet ja pesitsust, samuti kevadist suurvett ning mitmekesist jõe-, luha- ja metsaelustikku. Siinse ala eesmärgiks on haruldaste linnu-, looma- ja taimeliikide ning nende elupaikade, metsa- ja luhakoosluste ja siseveekogude kaitse. Kaitstavateks liikideks on must-toonekurg, väike-konnakotkas, merikotkas, mitmed nahkhiireliigid, tõugjas, võldas jpt.
Haldjamaa linnu-ja loomakodu
🤍Siin elab armastus✨️ Aastaringselt avatud taluõu jalutajatele. Spirituaalne loomapidamine. Kõrgsageduslik atmosfäär. Sotsiaalsed kallistatavad loomad. Julged linnud. Kui saabud, tervitab Sind õuel sõbralik koer Loviis ja sääri silitavad varjupaigast toodud kassid. Kohtud malbe lehmaga Pupe, valge hobusega Haldjas ning paljude teiste koduloomadega. Pisut eksootikat lisavad paabulinnud ja paradiislikkust valged pitsiliste sabadega tuvid. Kodukontserdihoov, lastefestivalihoov, spirituaalsed hingelised sündmused, spirituaalsed pendliseansid, lõkkeõhtud loomadega, kaminasalongiõhtud vaimsete vestlusteemadega. Täpsem info https://www.facebook.com/share/19iy2UwQ5g/ Sissepääsumajakeses on tänukassa. Tasakaalupanuse suuruse otsustab Su süda. Nii kestame. Külalisteraamatusse saad jätta sõnad mida tahad öelda. Tänan, kui valid tulla. Miski pole juhuslik. Ilusat ja kerget elu soovides Haldjamaa pere✨️🦄🪽✨️
Suur Taevaskoda
Põlvamaal Ahja jõe paremal kaldal asuv Suur Taevaskoda on Lõuna-Eesti üks ilusaimaid looduslikke vaatamisväärsusi. See on Ahja jõe kõige kõrgem liivakivipaljand, mis on andnud ainest mitmetele pärimustele. Legendid pajatavad Suure Taevaskoja kaljus asunud koobastest ja salakäikudest, kuraditest, hirmsast maost ja ennast kuldkammiga sugevast näkineiust. Suurest Taevaskojast veidi ülesvoolu asuva kärestiku serval on suur rändrahn - Nõiakivi ehk Salakuulaja kivi.Suures Taevaskojas on aastaringselt mõnus nii lõõgastuda, nautida rahu ja looduse hääli kui ka pidada pikniku.
Hobitalu “Talu ja loomad”
Meie väikse hobitalu leiate 7km Võrtsjärve äärest. Elva vallas, Kulli külas. Meil on loomadega tekkinud väga tore seltskond, kõik on sõbralikud. võib-olla liiga sõbralikud. Kuid meie juurest leiad selle rahuliku kulgemise, kus leiavad vanemad tegevust ning kindlasti ka lapsed. Loomade paitamine ning neile maiuse andmine aitab leevendada stressi ja tuua esile õnnehormoonid. Seega tasub proovida. Meilt leiad hobustest kuni kilpkonnadeni loomi. Avastamis rõõmu on palju! Tule ja saa osa ühest tavalisest aga armsast taluelust.
Valgesoo vaatetorn
Valgesoo vaatetorn asub Valgesoo raba serval ning esindab ühte Lõuna-Eesti 21st avastamist väärt paigast mida soovitatakse kõigil loodushuvilistel kindlasti külastada. Vaatetornist möödub ka Eesti pikim matkarada - 812 km pikk Peraküla - Aegviidu Ähijärve matkatee.Pilkupüüdva disainiga vaatetornist avaneb suurepärane vaade Valgesoo rabale, ürgsele põlismetsale ja "Parunimännikule" ning seal kulgevale õpperajale. 29,7 m kõrgusel metallist vaatetornil on 3 vaheplatvormi. Viimase vaatlusplatvormi keskel on tuulesein ja istepingid, et jalgu puhata ning lummavat rabavaadet imetleda. Läheduses asub ka RMK Valgesoo lõkkekoht ja telkimisala kuni viiele telgile.
Tamme paljandi matkarada
Matkarada asub Võrtsjärve idakaldal Tamme ja Neemisküla vahelisel alal, kus leidub mitmeid keskdevoni Aruküla lademe liivakivipaljandeid. Rajale jääv Tamme paljand on tuntud rüükalade leiukohana. Paljandi liivakivis on näha suuri ja väiksemaid augukesi. Suurematesse urgudesse teevad pesa kaldapääsukesed ning väiksemad augud on uuristatud kaevurherilaste poolt.Omaette huvitav on ka kivisse kirjutatud"külalisteraamat". Vanim paljandisse kraabitud autogramm pärineb 1936.a. Ligi 2 km pikkusele rajale on paigaldatud infotahvlid, mis pakuvad siinse looduse kohta huvitavat teavet.
Loodustaju vaatlusretked Põlvamaal
Mina, Liisi, tulen sinule teejuhiks, et üheskoos vaadelda ja rännata loodusmaailmas.Minu eesmärgiks on sind ja sinu lähedasi/sõpru/töökaaslasi õnnelikumaks teha ja juhatada sind Eestimaa looduses. Selleks viin su Kagu-Eesti salakohtadesse tavapärastest radadest eemale puhkama, elamust saama, tunnetama, märkama, molutama, uut proovima, end proovile panema, vaatlema, kuulatama nii ümbrust kui iseennast. Leidma seoseid ning vaatlema loodust ja linde, kes meie ümber. Hinna sees binoklid kasutamiseks. Teenuse lõplik hind sõltub osalejate arvust!Vaata rohkem infot kodulehelt
Loodustaju linnuvaatlus Kagu-Eestis
Kutsun Sind linnuvaatlusele Kagu-Eestisse! Tartu või Lämmijärve lähistel on võimalik kohata erinevaid rändel olevaid veelinde, kahlajaid, tetri ja kohalikke kotkaid. Lisaks on meil ka vanad metsad jõgedega, kus võib kohata erinevaid kakke, rähne, metsakanalisi ja metsalinde ning muidugi rabad, kus hommikutundidel kajab sookurgede ja tetrede laul.Olnud linnumaailmas üle 15 aasta ja loodusgiidina tegutsenud 5 aastat, teen retki nii süvavaatlejaile- poolest päevast kuni mitme päevani välja koos majutuste ideedega kui ka algajaile (hinna sees binoklid ja vaatlustoru). Rohkem infot kodulehelt.
Linnuvaatlustorn Räpina poldri hoiualal
Räpina rannas asuv vaatetorn asub Räpina poldri hoiualal Räpina sadama lähedal. 18 meetri kõrgune torn koosneb kolmest vaheplatvormist ja kolmest vaateplatvormist. Kõige ülemine laiendatud osa tagab parema nähtavuse poldri hoiualale, kaldaalale, Lämmijärvele, Salusaarele ja Venemaale. Räpina poldri hoiuala kuulub Euroopa Liidu kaitstavate alade “Natura 2000″ võrgustikku. Linnukaitselisest aspektist on pesitsejatest olulisemad rukkirääk, mustviires ja väikekajakas. Läbirändajatest on tähtsamad liigid sookurg ja suur-laukhani. Vaatetorni olemasolu suunab inimeste liikumist hoiualal. Vaatetornist avaneb ilusaid vaateid iga ilmaga ja igal aastaajal. Atraktiivne vaatetorn on eelkõige mõeldud looduse jälgimiseks ja lindude vaatlemiseks ning meelitab looduselamusi otsivad isikud asukohta, kus nad oma tegevusega ei häiri hoiualal olevaid liike.
Räpina poldri hoiuala
Räpina polder on rahvusvahelise tähtsusega linnuala Lämmijärve kaldal Põlvamaal, kust rändab läbi ja pesitseb arvukalt mitmeid kaitsealuseid linnuliike. See kuulub ka Natura 200 võrgustikku ning rändeperioodi jooksul läbib ala üle miljonit linnu aastas. Soodsa asendi tõttu on Räpina polder oluline rändepeatuspaik ja rändekoridor paljudele vee- ja rannikulindudele, aga ka metsalindudele. Pesitsejatest on olulised liigid rukkirääk, mustviires ja väikekajakas, kelle jaoks on Räpina polder Eestis üks paremaid alasid. Poldrit eraldab Lämmijärvest ca 10 km pikkune kaitsetamm. Parim aeg hoiuala külastada on aprilli lõpp ja mai ning sügisel septembris-oktoobris. Poldri hoiualal on huvilistele ka jalgrattarada ja kolme vaateplatvormiga vaatlustorn Räpina sadama lähistel. Tornist avaneb vaade peaaegu poolele hoiualast ja ka Lämmijärvele.
Sihtliigid
Lõuna-Eestis kohtab liike, mis on mujal Euroopas muutumas üha haruldasemaks ja raskemini leitavaks. Lühike loend sellest, mis toob siia linnuvaatlejaid just spetsiaalselt.
Millal tulla
Linnuvaatlushooaeg algab juba märtsis. Kevadränne saavutab haripunkti mai keskel ning vaatlushooaeg hakkab vaibuma juuni keskpaigaks. Suurim veelindude ränne toimub märtsis-aprillis ning uuesti septembris-oktoobris. Metsalinde, näiteks rähne ja kakke, on kõige lihtsam märgata kevadel.
Suvi on rände poolest vaiksem, kuid pesitsusperiood toob kaasa valge- ja must-toonekured, rukkiräägud ning terve metsatäie liike, kes jäävad kogu hooajaks. Ka talvel on oma võlu – kakud on paremini nähtavad ja avatud maastik teeb vaatlemise lihtsamaks.
