Pühajärv

Eesti mõisaparkidest on Hummuli park üks nooremaid ja paremaid näiteid inglise stiilis parkidest. Mõis ja park tervikuna on huvitavad oma ajaloo ja kultuuripärandi poolest.Park on liigirikas, esindatud võõrliigid. Levinum neist siberi- ja jaapani lehis ning harilik elupuu. Peamine puuliik pargis on tamm ja pärn. Lõunapoolses küljes piirneb park tammealleega, mis viib välja peaaegu Väikse-Emajõeni. Pargi keskel on avar vabakujuline aas, kus praegu asetseb külaplats lehtlaga. Eesväljaku lõunaservas on mälestuskivi Põhjasõja Hummuli lahingu meenutuseks.Mõisa peahoones tegutseb Hummuli Põhikool.

Tule avasta Palusalu aed – inglise stiilis iluaed Põlvamaal, Räpina külje all. Ligi 2-hektarine aed on rajamisel alates 2004 ja loodud nii, et Sul oleks igal aastaajal midagi imetleda: kevadest sügiseni värvid, lõhnad ja vormid, talvel struktuur ja rahu. Mida Sa näed? Puud, põõsad, ronitaimed ja rohked püsikuistutused. Valikus on pika õitsemisajaga puhmikulised püsikud ning vanad sordid, mis loovad romantilise aiatunde. Kevadel, suvel ja sügisel lisavad sära sibullilled – palju on tulpe, nartsisse ja naturaliseeruvaid liike. Aiaruumid: dekoratiivne köögiviljaaed, varjupeenrad, päikesepõhised peenrad, kiviktaimla, turbapeenar, nõmmeaia osa. Iluaias kasvab üle 2700 taimetaksoni: rikkalikult astreid, heleniume, leeklilli, samuti krüsanteeme, männasmailasi ja kurerehasid. Võta aega, jaluta, tee pilte ja kogu aiainspiratsiooni – siit leiad ideid peenarde ja taimede sobitamiseks.

Vana-Vastseliinas asuva pargi rajas 1830.a Vastseliina mõisa tookordne omanik Guido Reinhold von Liphart, kes kujundas liigirikka 8 hektaril laiuva pargi. Säilinud on kõlakoda, pargis toimuvad rahvapeod. Linnuhuvilisi rõõmustavad vanades puuõõnsustes pesitsevad haruldased tiivulised. Imetleda saab Eesti kõige kiirevoolulisemat Piusa jõge.2016.a. istutati parki 25 uut puud, nendest üks ka mõisahärrade Liphartite auks.Pargist saab alguse Piusa Ürgoru 15 km pikkune matkarada.Mõisaparki pääseb Vastseliina piiskopilinnuse juurest romantilist treppi mööda alla astudes või pisut kaugemalt, maanteelt.

Anne kanal asub Tartu linnas, kus saab nautida suviseid rannamõnusid. Rannas on kuldne liivarand, mis ootab päevitajaid ja liivalosside ehitajaid. Lisaks leiab rannast mänguväljaku kiikedega, ronimisredelite ja liumäega. Anne kanali ääres on ka terviserajad, välijõusaal ja võrkpalliplats. Rannas on riietuskabiinid ja wc. Suplushooajal on avatud rannakohvik Lennuk, kust saab osta värskendavaid jooke ja tänavatoitu. Talvel saab Anne kanalis talisuplust harrastada ning tulla oma uiskudega uisutama. Hea teada: suvekuudel valvab rannas turvalisust rannavalve.

Räpina rand asub Lämmijärve kaldal, Räpina sadama ja Räpina poldri linnuvaatlustorni kõrval, kuhu on loodud tingimused puhkamiseks ning veespordialade harrastamiseks. Soodsad tuuled on teinud Räpina rannast purjelaudurite kevad suvise ning ka talvise lohesurfajate meelispaiga. Rannast avaneb suurepärane vaade poldrile, Lämmijärvele ja meie idanaabrile Venemaale. Lastele on rannas mängimiseks vahva piraatide laev. Mõnusa olemise jaoks on võimalik kasutada katusega piknikulauakest. Rannas on korralikud riietuskabiinid, toolid vaadete nautimiseks. Õhututi on rannaäärne ala valgustatud.

100 km pikkune veematkarada kulgeb Võhandu jõel ning on kasutatav aastaringselt jäävabal ajal. Veematkarada algab Võru linnast, Tamula järvelt ning lõppeb Põlvamaal Võõpsu külas ning on 100 km pikk. Võhandu jõgi on ääristatud järskude metsaste kallastega ja arvukate püstloodsete liivakivipaljanditega. Kaljuseintes ja lisaorgudes on mitmeid allikaid ja allikakoopaid. Igal aastal aprill kolmandal nädalavahetusel toimub Võhandu jõel Võhandu maraton, see on võimas aerutamise sündmusi kus elamus on garanteeritud! Meilt saad soovi korral laenutada varustust veematkaraja läbimiseks.

Arboreetumis ehk puittaimede kollektsioonis on kaks peamist osakonda: taimegeograafiline kollektsioon on jagatud erinevate maailma piirkondade järgi viieks osaks ning kujundatud vabakujulise maastikupargina, sortide ja vormide kollektsioon aga regulaarse iluaiana. Suvisele puhkajale on olemas telkimisplats eesaias koos lõkkekoha ja laudade-pinkidega. Tule naudi ja õpi tundma erinevaid puid, põõsaid ja taimi omal käel või võta meie kogenud giid endale teejuhiks.Puukoolist on võimalik kaasa osta erinevaid taimi.

Elva linna keskväljak on tihedalt seotud Arbi järve ja selle ümber lookleva loodusraja, järve ranna ning rannaäärse puhkealaga. Elva keskväljak ja rannapromenaad on linna süda – roheline ja rahulik koht, kus järveäärne melu ja aedlinna atmosfäär loovad tõelise suvitustunde või talvise meeleolu. Rannapromenaadil ootavad külastajaid purskkaevuga platvorm, lamamistoolid, kohvik, võrkkiiged, lauatennis, sõstrapõõsad, õuemale, mänguväljak, spordiala ja skatepark – kõik, mis pakub mõnusat ajaveetmist nii suurtele, väikestele kui ka pere lemmikloomadele. Keskväljakul toimuvad regulaarselt erinevad laadad, kontserdid ning samuti on kõigil võimalus uudistada väligaleriid kui nautida ka tasuta näituseid Elva kultuurikeskuse sees. Elva keskväljaku vahetus läheduses asuvad veel Leopold Hanseni allee, mitmed kohvikud-restoranid ning Elva ajalooline vaksalihoone, kus tegutseb ka piirkonna turismi- ja külastuskeskus.