Willy&Rudy baar

Kanuumatk on meeldejääv sündmus nii sünnipäevaks, ettevõtte suvepäevadeks kui sõpruskonna ürituseks. Matkajuht OÜ pakub erineva pikkuse ja kestvusega kanuumatkasid Eesti-Läti piirialadel looklevatel jõgedel - Koival ja MustjõelKoiva ja Mustjõele iseloomulikul käänulisel veematkal on olulisemad märksõnad: tammikud, koprad, linnud, kultuur, vaated, loodusfotod, kahe riigi piir. Tõsi, ka Lätimaale on võimalik sisse keerata - kõik oleneb Teie soovist!

Miikse Ristija Johannese kirik on väike puust õigeusu kirik Eesti kagunurgas Setomaal. Selle kiriku teeb eriliseks eelkõige tema lugu. See ehitati 1953. aastal, nõukogude ajal, mil religiooni ja kirikute ehitamist ei soositud. Kohalikud inimesed võtsid siiski ette julge sammu ning ehitasid kiriku oma jõududega, töötades võimude tähelepanu vältimiseks sageli õhtuti ja öösiti. Täna on Miikse kirik taas Seto kogukonna tugevuse ja visaduse sümbol, kus kohalik kogukond taastas laguneva pühakoja uueks ja pilkupüüdvaks seto kirikuks. Altar ja ikoonid säilisid, kuid uus on pitsilise mustriga fassaad millel kasutati nii seto värve (punast, sinist ja lambavilla valget) kui seto vöö mustreid. Kiriku ümbruses asuvad ka vana kalmistu ja pühad kivid, mis annavad paigale erilise ajaloolise ja vaimse atmosfääri. Kirik on avatud kord kuus teenistuse ajal, muudel aegadel saab kirikusse kokkuleppel kirikuvanemaga (suhtleb eesti ja vene keeles). Võõrkeelseks Setomaa tuuriks soovitame tellida kohalik giid.

Varese Külalistemaja on mõnus peatuspaik Võrumaal pakkudes head ja lihtsat öömaja. Külastajatele on saadaval puhkeruum teleri ja üldkasutatavate olme- ning hügieeniruumidega. Varese Külalistemaja pakub rahulikku ja hubast puhkust. Siin ootab sind mõnus peatuspaik õdusaks olemiseks pere ja sõpradega. Mugav valgustatud parkla ja avar telkimisplats teevad peatumise lihtsaks nii autoga reisijatele kui ka loodushuvilistele matkajatele.Varese külalistemaja kohvikus võid nautida maitsvat kodust toitu.

Tambre terviserajale on väga mugav liikuda, kuna see on asukoha poolest linnale ligidal. Seetõttu on rada väga populaarne kohalike tervisespordi harrastajate hulgas. Suvel kõndijatele, jooksjatele ja ratturitele, talvel aga suusatajatele.Terviserajale viib kergliiklustee ning rada jääb kena järvesilma kaldale. Rada viib matkaja märkamatult linnakärast eemale - sirgjooneline asfalteeritud rada, metsa lõhn ning looduse hääled annavad märku, et oled õigel teel. Suvel põika julgelt rajalt kõrvale ka metsa, kust õigel hetkel võid leida marju, seeni või metsalilli.

Tamme-Lauri tamm on pühapuu ning Eesti jämedaim tamm. Tamme ümbermõõt 1,3 m kõrguselt mõõdetuna on 8,5 m ja kõrgus ligi 17 meetrit. Arvatakse, et tamm hakkas kasvama juba 1326. aastal. Tugevduseks on tüve õõnsus täidetud raudarmatuurist konstruktsiooniga. Looduskaitse alla võeti tamm 30. juunil 1939. aastal. Tamm olla oma nime saanud tulejumal Lauritsa järgi, kes tammes elavat ja ümbruskonna taludele õnnetust ja kurja, kuid vahel ka head saatvat. Tamme lähedal olevat talu kutsutakse samuti Tamme-Lauriks. Hea teada: tamme kujutati Eesti 10 kroonisel rahatähel.

Rikkaliku ajalooga looduslik kõrgendik Toomemägi on üks tartlaste lemmikpaikadest, kus nautida rohelust linnast lahkumata. Siin asuvas toomkirikus saad tutvuda TÜ muuseumiga, mis annab ülevaate ülikooli aja- ja teadusloost, ning nautida vaateid tornides asuvatelt vaateplatvormidelt. Pargis jalutades ei jää märkamata Inglisild koos paarilise Kuradisillaga, monumendid ja välinäitused ning ülikooli hooned, nagu tähetorn ja vana anatoomikum. Pargis saab liikuda lapsevankriga, mudilasi ootab mänguväljak ning aktiivsemaid külastajaid välikujundusega spordipark.

Otepää linnamäel võid näha teada olevalt Eesti esimese tellisehitise varemeid. Nimelt rajas 1224. a sügisel Tartu piiskopiks saanud Hermann I siia oma piiskopkonna esimese linnuse. Piiskopilossi ümbrusse tekkis 13. sajandil alev, kus elasid peamiselt käsitöölised ja kaupmehed. Piiskopiloss hävitati 15. sajandil ning praegu võib linnamäel jalutades ja Otepää vaateid imetledes vaid muitset hiilgust ette kujutada. Hea teada: * Vanimad asustusjäljed Otepää linnamäel pärinevad umbkaudu ajaarvamise vahetusest, 11. sajandil oli Otepää muistse Ugandi maakonna tähtsaim kants.* Otepää Linnamäelt on leitud teadaolevalt Eesti vanim tulirelv ja muistne sõjapasun. * 1937. aastal paigutati Linnamäele metallist Eesti muinaslinnuste kaart. * Linnamäe audiorajal jalutades saab mõelda end tagasi 1217.aasta piiramiskeerisesse, kuulates Guidio kuuldemängu "Jumalaga".

Karl Menning oli professionaalse teatri rajajaks Eestis, esimene siinne kutseline teatrijuht ja lavastaja, töötades 1906-1914 Vanemuise eesotsas.Kuju autoriks on Mare Mikoff ning kuju suurimaid iseärasusi on enneolematu võimalus teda kohapeal ringi keerutada.