Pühajärve Spa & Puhkekeskuse vaatetorn

Kaunis männimetsas, Meenikunno maastikukaitsealal, asub Liipsaare vaatetorn. Puidust vaatetornil on kolm platvormi, neist viimane asub 11 meetri kõrgusel. Tornist avaneb suurepärane vaade Meenikunno rabamaastikule. Samuti on võimalik vaatetorni juurest alustada matka mööda Meenikunno raba matakarada.Meenikunno maastikukaitseala pakub põnevat uudistamist nii matkajale, marjulisele kui ka linnuvaatlejale.Vaatetorni juures on võimalik pikemalt puhata. Vaatetorni läheduses on Liipsaare metsaonn ja puhkeala.

Rõuge ürgoru kuulsaim koht on muistset linnamäge põhjast piirav Ööbikuorg, kus kevadeti, toomingate õitsemise ajal rõkkab org ööbikute laulust. Sellest on org ka oma nime saanud. Rõuge ürgorus on seitse järve, mida ühendab Tindiorust algav Rõuge ehk Ajo jõgi. Järvede seas on ka Eesti sügavaim, 38 meetri sügavune Rõuge Suurjärv. Rõuges kulgeb mitu matkarada, nende seas populaarne Ööbikuoru matkarada, mis viib külastaja läbi ürgoru, mööda järvedest ja allikatest. Rada sobib ka lastega peredele ning on osaliselt läbitav jalgrattaga. Ööbikuoru serval asub külastuskeskus, muinasasula ja Pesapuu vaatetorn, kust avaneb vaade tervele orule. Rõuge Ööbikuorgu saavad kogeda ka külastajad, kelle jaoks liikumine või info tajumine tavapärasel viisil võib olla keerulisem, sest paigaldatud on uued, nii kombatavad kui kuulatavad infotahvlid. Hea teada: Rõuge alevikus asub Eesti Ema monument ning Eesti Suurim Looduskell, mille seierid tähistavad aja möödumist looduse rütmis.

Rikkaliku ajalooga looduslik kõrgendik Toomemägi on üks tartlaste lemmikpaikadest, kus nautida rohelust linnast lahkumata. Siin asuvas toomkirikus saad tutvuda TÜ muuseumiga, mis annab ülevaate ülikooli aja- ja teadusloost, ning nautida vaateid tornides asuvatelt vaateplatvormidelt. Pargis jalutades ei jää märkamata Inglisild koos paarilise Kuradisillaga, monumendid ja välinäitused ning ülikooli hooned, nagu tähetorn ja vana anatoomikum. Pargis saab liikuda lapsevankriga, mudilasi ootab mänguväljak ning aktiivsemaid külastajaid välikujundusega spordipark.

Rõuge Ööbikuorg on üks Lõuna-Eesti kauneimaid paiku. Sügav salapärane org, kus kohtuvad loodus, ajalugu ja nutikas tehnika. Rõuge vaatetorn „Pesapuu" meenutab välimuselt kahe linnupesaga puud. Teose idee autoriks on arhitekt Karmo Tõra ja torni kõrgus on 30 meetrit (ülemine vaateplatvorm asub 27 meetri kõrgusel).Pesapuu torn pole pilkupüüdev mitte ainult päevasel ajal vaid ka öösiti, kui süttivad torni tüve, vaateplatvormideks olevaid „linnupesi" ja torni tippu kroonivat „kuldmuna" valgustavad erivärvilised tuled. Lapsed saavad ronida madalamal asuvale platvormile või vaadelda vahvat valgusmängu eemalt.Torni tipust avanevad maalilised vaated Ööbikuorule ja kaunile Võrumaa maastikule. Vaatetorni külastades tasub kindlasti käia vaatamas matkaraja äärde jäävaid vesioinaid ja võimalusel piiluda sisse ka hüdrotöökoda-muuseumi. Pesapuud võib külastada ööpäevaringselt, kuid tutvu torni juures kindlasti ka külastaja meelespeaga.

Vahetult Lätimaa piiri ääres asuval Paganamaal on kolm erinevat matkarada pikkusega 3,8 km, 4,3 km ja 4,7 km. Lisaks on seal vaatetorn. Kõik rajad algavad Paganamaa lõkkekohast, kust võib nautida tornist avanevat kaunist vaadet Paganamaa loodusele. Radadel näed ürgmetsailmelist segametsa ja vana kaasikut, teele jäävad Kikkajärv ja Suur-Mudajärv.Matkaradade alguses on ka puhkekoht, mis on hea lõkketegemise, telkimise, laagripidamise paik.

Põlva Kultuurikeskuse katuseterrassidel asub kauni vaatega vaba aja veetmise paik - Taevapark. See sobib ideaalselt nii lihtsalt külastuseks aga ka loengute, seminaride ja kontserdite korraldamiseks. Siin on erinevatel tasapindadel suvelava ja kohvikuala, vaateplatvorm ja päikeseterrass. Taevapargi külastuseks palume kindlasti ette helistada! Põlva Kultuurikeskus on suurim, parimate tehniliste tingimustega kontserdi- ja teatrimaja ning erinevate sündmuste (sh konverentsid, seminarid) korraldamise koht Põlvamaal. Siin asuvad lisaks katusel asuvale Taevapargile kontserdi- ja teatrisaalid, seminariruumid, galeriiruumid, pöördlavaalune Underground, kohvikuruumid katusel ja siseruumis (avatud ettetellimisel ning sündmuste aegadel). *Põlva Kultuurikeskus avati 28. juunil 1991 (arhitekt: Hans Kõll), katuseterrassidel asuv "Taevapark" valmis 2024. aastal, mil Tartu ja Lõuna-Eesti kandis Euroopa kultuuripealinna tiitlit.

Õpperada sobib hästi soode arengu ja taimestikuga tutvumiseks ning männikultuuride vaatluseks. Ringikujuline 1,8 km pikkune õpperada keerleb ümber Valgesoo raba. Rajal on vaadeldavad rabataimestik, "Parunimännik" ning laanekuklaste rikas metsaserv. Ratastooli ja lapsevankriga võimalik liikuda kogu raja ulatuses. Matkaraja alguses on vaatetorn ja lõkkekoht. Valgesoo raba esindab ühte Lõuna-Eesti 21-st avastamist väärt paigast mida soovitatakse külastada eelkõige loodushuvilistel. Valgesoo maastikukaitseala kaitseb sealset raba ning seda ümbritsevat maastikku, kus on peidus Eestimaa ürgne ilu.

14. sajandist pärit gooti stiilis Tartu Jaani kirik on üks Eesti vanimaid kirikuid ning eristub oma ainulaadsete terrakotaskulptuuride poolest, mida peetakse haruldasteks kogu Euroopas. Algselt oli kirikul üle 1000 käsitsi valmistatud terrakotakuju, millest säilinud u 200. Iga skulptuur on unikaalne, mis on tekitanud oletusi, et need võivad kujutada Tartu tollaseid elanikke või teisi olulisi isikuid. Jaani kiriku torn pakub imelist vaadet kogu Tartu ajaloolisele vanalinnale. Tornis asub 2 pronksist kella, Peetrus ja Paulus. Iga kuu viimasel pühapäeval on kirikus inglise keelne jumalateenistus!