Tigutorniks nimetatakse 2008. aastal Tartus Emajõe paremkaldal valminud 23-korruselist kõrghoonet. Tegemist on kesklinnas asuva ainulaadse arhitektuuriga kortermajaga, mille arhitektideks on Vilen Künnapu ja Ain Padrik. Tigutorn on kui Tartu sümbolhoone - tipust paistab kogu ülejäänud Tartu sama väike kui all-linn keskajal toomhärrale. Tigutorni rajamine tõi kaasa elava üldsuse arutelu teemal, kuivõrd sobiksid Tartu linnapilti kõrghooned, mis võistleksid kõrguselt Tartu Jaani kirikuga, mis on Tartu üks olulisi ja armastatud vaatamisväärsusi.
Mida teha Tartus perega, lastega, sõpradega, külaliste või kolleegidega? Tahad uusi elamusi ja häid fotosid? Oled jõudnud õigesse kohta! Tagurpidi Maja on põnev ja peadpööritav elamus, kus on see kõik võimalik. Tagurpidi Majas on mööbel, külmkapp ja kõik muu, mis tavaliselt põrandal paiknevad, hoopis laes. Tegelikult on nad ju põrandal, aga lagi on põrandaks, või oled hoopis Sina tagurpidi? Maja on ka veidi kaldus, mis paneb proovile meie tasakaalumeele. Kõik see tekitab segadust, on naljakas ja ajab naerma.Külastuse aeg on umbes 30 minutit, saad ägeda elamuse ja lahedad fotod!
Tartu Teerajajate Allee on Tasku keskuse Riia tänava poolsel küljel looklev jalajälgede allee, mis väärtustab Tartu arengusse panuse andnud inimesi ning innustab teisi nende jälgedesse astuma. 2010. aastal alguse saanud alleel on skulptor Bruno Kadaku poolt pronksi valatud jalajäljed. Tartu Teerajajate Allee täieneb igal sügisel. Kandidaate Teerajajate Alleele saavad esitada kõik ning iga aasta valitakse rahva ja žürii poolt kaks silmapaistvat tartlast, kelle jäljed pronksi valatakse. Lõbus fakt - Teerajajate Alleelt leiad ka Tartu Vaimu jäljed.
Vastseliina piiskopilinnuse palverännumaja tutvustab külalistele kõike, mis on seotud keskaegsete palverändurite ja palverännakutega. Siin saab tutvuda ka erinevate keskaegsete pühapaikade ja palverännu sihtkohtadega. Nendest üks, Põhja-Euroopa kuulsaim, asus just siin Vastseliina piiskopilinnuse Püha Risti kabelis! Ka tänapäeval on olemas palverännu tee Tallinna Pirita kloostrist siia, Vana-Vastseliina palverännumajja. See tee kutsub rändaja teekonnale läbi Eesti aja- ja kultuuriloo. Täpsem info tänapäevase palverännu tee kohta leiab lehelt www.palverand.ee Tänu elamuslikule interaktiivsele ekspositsioonile saavad Vastseliina piiskopilinnuse palverännumaja külastajad omal nahal kogeda, mida keskaegne palverändur tundis, mida ta kartis ja mida armastas. Siin saab mängida ka keskaegseid lauamänge ning ettetellimisel pakume gruppidele erinevaid elamuspakette, sh kõhutäiteks palverännumaja ahjus valmistatud ajastu- ja teemakohaseid toite!
Jakob Hurt (22.07.1839–13.01.1907) oli eesti rahvaluule- ja keeleteadlane, vaimulik ning üks Eesti rahvusliku liikumise olulisemaid tegelasi. Ta õppis Tartu ülikoolis usuteadust ning sai 1865. aastal teoloogiakandidaadi kraadi. 1886. aastal kaitses ta Helsingi ülikoolis filosoofiadoktori kraadi. Jakob Hurt pühendas suure osa oma elust eesti rahvaluule kogumisele ja uurimisele. Tema eestvedamisel koguti kokku tohutu hulk rahvaluulet, rahvalaule, muistendeid, vanasõnu ja muud pärimust. Tänu Hurda tööle on säilinud väärtuslik osa Eesti vaimsest kultuuripärandist, mida saame tundma õppida ka tänapäeval. Hurt osales aktiivselt Eesti rahvusliku liikumise suurüritustel ning tema kuulus üleskutse „Kui me ei saa suureks rahvaarvult, peame saama suureks vaimult“ on saanud Eesti kultuuriloos sümboolse tähenduse. Jakob Hurda monument valmis 1994. aastal ning selle autorid on Jaak Soans ja Rein Tomingas. Jakob Hurda monument asub Tartus Vanemuise pargis.
Skulptuur "Isa ja poeg" on sümbol eri põlvkondade suhtest, kus lapsed üha enam vanematest üle kasvavad. Skulptor Ülo Õuna (1944-1988) pronksist teos avati Lastekaitsepäeval, 1. juunil 2004. aastal, Küüni tänaval.Skulptori lese Inara Õuna ütluste kohaselt kujutab teos skulptorit ennast ning nende poega Kristjanit, kui poeg oli pooleteiseaastane. Skulptuur loodi juba aastal 1977 ning valati pronksi 1987. aastal ja pidi paigaldatama algselt Tallinna. Tartu linnavalitsus ostis skulptuuri 2001. aasta sügisel.
Otepää on Eesti sinimustvalge lipu hälliks - siin on 4. juunil 1884 pühitsetud ja õnnistatud tänane Eesti riigilipp. Lipp oli esmalt Eesti üliõpilaste tunnuslipp, seejärel Eesti rahvuslipp ning Eesti Vabariigi loomisel kuulutati sinimustvalge värvikombinatsioon riigivärvideks. Eesti lipu tuba avati Otepää pastoraadihoones, lipu õnnistamise algses kohas, 23.12.1996, et kajastada eestlaste jaoks nii olulise sinimustvalge lipu saamislugu kui ka sellega seotud isikute lugusid. Uuenenud näitus kajastab lipulugu, Jakob Hurda tegevust ning kaks ruumi on pühendatud ka Otepää ajaloole.
Praegune Hargla kivist kirik valmis 1821. aastal. 1873–1874 tehti kirikule suuremad aknad, kõrge ja kaunis tahvelstiilne lagi, kivist torn ning juurdeehitusena avar altariruum koos võidukaarega. Säilinud on algupärased välisuksed ning ažuurne ehisraamistikku meenutav aknakujundus. Kirikuruum koosneb traditsiooniliselt kolmest osast. Neorenessansi laadis tahvellaega pikihoonest, koorist ja polügonaalsest lõpmikust. Sisustuses neogooti nikerdaltar maaliga "Ristilt mahavõtmine".Kirik on tunnistatud riiklikuks kultuurimälestiseks.