Kuremaa Rannamaja kohvik

Olgu sünnipäev, jaanipäev, tahtmine niisama istuda ja ilma nautida või mistahes üritus, siis on parvsaun „Krõõt" selle jaoks parim koht.„Krõõt" asub Kesk-Eestis, Põltsamaa ligidal Kamari paisjärvel. Parvsaunal on olemas tünnisaun, leilisaun, katusetekk, kus on võimalik päevitada, WC, elekter, muusika ja ka külmkapp.Hind kokkuleppel.„Krõõda" personal on meeldiv, paindlik ja vastutulelik hea ürituse korraldamiseks ja selleks parima aja leidmisel.Pane seltskond kokku ja tule veeda meeleolukas päev meie parvsaunal!

Tartumaa Tervisespordikeskuse hostel asub Elva männimetsade all, pakkudes sportlastele, aktiivsetele perega puhkajatele ja lemmikutele mugavat majutust ja mitmekülgseid lisateenuseid. Hostel mahutab koos hoovimajaga kuni 38 külalist ning pakub kaasaegseid mugavusi: köögiruumi, saunasid jne. Lisaks on keskuses konverentsisaalid, grillialad, erinevad sportimisvõimalused nagu jõusaal, vibulaskmine, lasketiir ja spordivarustuse rent ning mõnusad metsa- ja matkarajad, kus sportida. Ootame teid Tartumaa Tervisespordikeskuse hostelisse – ideaalsesse kohta, kus ühendada aktiivne puhkus ja mugav majutus!

Soontaga matkarada asub Kiidjärve–Kooraste puhkealal ning kulgeb Lõuna-Eestile iseloomulikus vaheldusrikkas reljeefis kasvavas segametsas. Rada viib matkajad Väikese-Emajõe äärde ning on läbitav jalgsi, moodustades mõnusa ringikujulise teekonna. Teel ootavad mitmed infostendid, mis tutvustavad piirkonna loodust ja ajalugu. Rada ületab silmailu pakkuvaid veekogusid, mille jaoks on rajatud mugavad sillad. Matkarajale jääb ka Soontaga telkimisala lõkkeasemetega – ideaalne koht pikniku või ööbimise jaoks looduse keskel. Matkarajal asub ka Soontaga metsamaja, kus saab veeta öö rahu ja vaikust pakkuvas metsakeskkonnas. See on suurepärane valik neile, kes soovivad täielikult linnakärast eemalduda. Metsamaja broneeritakse RMK broneerimissüsteemi kaudu. Kui külastad rada marja- või seenekorjamise hooajal, võid teekonnal kohata nii maitsvaid metsamarju kui ka värskeid seeni.

Tartu kesklinna arhitektuurimälestistest väärib mainimist Ülikooli ja Vallikraavi tänavate ristmikul asuv endine Mattieseni trükikoda. Trükkal Carl Gottlieb Mattiesen omandas kinnistu 1848. a. ning puumajja kohandati Tartu ülikooli trükikoda. Hiljem lisati hoonele kivist juurdeehitus. 1997. a. projekteeris arhitekt Merike Raud hoone ümber kohvik-muuseumiks, raamatupoeks ja pubiks. 1999. a. avati hoone ees skulptuurigrupp Oskar Wilde ja Eduard Vilde pronkskujudega (autorid Mati Karmin ja Tiit Trummal).Hoones tegutseb restoran Vilde ja Vine.

Viti järve matkarada on vahelduva reljeefiga loodusrada, mida läbides jääb seikleja teele põnev künklik metsamaastik. Raja infotahvlitelt leiab matkaja infot Vitipalu metsade, seal tegutsevate rähnide, üraskite pesitsuspaikade, sipelgariigi jm kohta. Rajale jäävad matkaonn, lõkkekoht ja Viti järv, puidust 20 m kõrgune Viti vaatetorn vaatega puuderohelusse ning mõnus varjualustega piknikupaik. Viti rada on jõukohane igas vanuses matkajale, kuid pole pigem lapsevankriga läbitav.Viti järve matkarada saab alguse ja lõpeb Viti raja parklas. Rada on looduses tähistatud kollaste triipudega.

Põltsamaal asuv Kuningamägi on saanud omale uue põneva lisa – mäespordi õppenõlva, mis on avatud kõigile suusa- ja lumelauasõpradele!140-meetrise tõusurajaga nõlvalt saab umbes paarisaja meetri pikkuse liu. Raja profiil on mõeldud pigem alustavale ja kesktasemel harrastajatele, kuid võimaldab end arendada ka kogenumatel sportlastel. Mäkke viib tõstuk ning laskudes leiab väikseid hüpekaid, rollereid ja torusid.Kohapeal on võimalik rentida väikeses koguses ka lumelauavarustust (laud, saapad, klambrid, kiiver).Samas asub ka kelgumägi ning Kuningamäe suusarajad.

Matkarada algab Kütioru puhkekeskuse lähedal olevast parklast. Rada on vaheldusrikas, maastik küllaltki järsk ja raske, seetõttu tuleks raja läbimiseks varuda neli-viis tundi. Rajal saab matkaja parima ülevaate Eesti suurimast ja võimsamast ürgorust – Kütiorust, tutvub vanade veskikohtade ja teiste pärandkultuuriobjektidega. Kütioru nõlvadel metsas on enam kui sajandivanuseid kuusikuid ning haruldaselt jämedad ja kõrged haavapuud. Raja alguspunkti lähedal on olemas grillimisrestiga varustatud lõkkekoht. Hea teada: Osaliselt kulgeb rada läbi eravalduste, kus koerad on piiramata territooriumil.

Luua mõisa park asub Jõgeva maakonnas Vooremaa maastikukaitsealal. Luua mõisa peahoone koos kõrvalhoonete ja pargiga on muinsuskaitse all. Park on looduskaitse all aastast 1959. Pargi pindala on 19,7 hektarit.Park on väga liigirikas. Seal kasvab umbes 150 taksonit puid ja põõsaid, neist võõrliike umbes 110. Pargis elavad kaitsealused nahkhiired: põhja-nahkhiir, veelendlane, suurkõrv, tõmmulendlane või habelendlane, tiigilendlane, pargi-nahkhiir, suurvidevlane, kääbus-nahkhiir ning kodukakk.Park on mõnus paik jalutamiseks nii suvel soojaga, kui kaunil lumisel talveilmal.