• Avasta
    • Loodus
    • Kultuur
    • Toit
    • Pere
    • Aktiivne puhkus
    • Blogi
    Lõuna-Eesti ja Tartu sündmused 2026
    Lõuna-Eesti vaatamisväärsused: TOP 20
  • Planeeri
    • Majutus
    • Sündmused
    • Turismiinfo
    Lõuna-Eesti Kulp
    Juurte Juurde
  • Professionaalile
    • Meist
    • Liitu klastriga
    • Uudised
    • Projektid
    • Koolitused
    • Praktiline info
    • Pildipank (opens in new tab)
    • Kogukond (opens in new tab)
    • Varamu (opens in new tab)
    • Kontakt
    • Logi sisse
EST
  • EestiEST
  • EnglishENG
  • LatviešuLAT
  • РусскийRUS
  • SuomiFIN
EST
  • EestiEST
  • EnglishENG
  • LatviešuLAT
  • РусскийRUS
  • SuomiFIN
Populaarsed otsingud:
Näita kõiki tulemusi
  • Söök ja jook
  • Kohvikud

A La Ain Kohvik

Pargi tn 2, Elva vald, Tartu maakond, 61503

Tartumaal ajaloolises Elva raudteejaama hoones asub A la Ain Kohvik, kus saavad kokku kodune interjöör ja maailmamaitsed.
A la Aini menüü ühendab tuttavaid koduseid klassikuid ja põnevaid rahvusvahelisi roogi, pakkudes midagi igale maitsele. Siit leiab nii soolaseid roogi kui ka värskelt küpsetatud kooke ja maitsvaid suppe, mis on valmistatud hoolikalt ja kvaliteetseid tooraineid väärtustades. Erilise koha menüüs on leidnud ka sinimerekarbid, mis toovad merehõngu Elva südamesse.
Joogikaardil ootavad värskendavad kokteilid ja mokteilid, mis on täis loovust ja hooajalisi maitseid ning sobivad ideaalselt nii argipäeva rõõmustamiseks kui ka pidulikeks hetkeks.
Lisaks maitseelamustele on A la Ain kohtumispaik ja kogukonnakeskus, kus toimuvad väikesed sündmused, õpitoad ja muud koosviibimised. See on paik, kus ajalugu, maitsed ja inimesed saavad kokku, luues meeldejääva atmosfääri.
Tule ja avasta maailmamaitsed Elvas A La Ain Kohvikus.

Mugavused

  • WIFI
  • Parkimine tasuta
  • Gruppide toitlustus

Lahtiolekuajad

Aastaringselt

T11:00 - 15:00
K, N, P11:00 - 20:00
R-L11:00 - 21:00

Kontakt

  • +372 5696 4776
  • alaainkohvik@gmail.com

Vaata lisaks

  • Pargid

Hummuli mõisapark

Eesti mõisaparkidest on Hummuli park üks nooremaid ja paremaid näiteid inglise stiilis parkidest. Mõis ja park tervikuna on huvitavad oma ajaloo ja kultuuripärandi poolest.Park on liigirikas, esindatud võõrliigid. Levinum neist siberi- ja jaapani lehis ning harilik elupuu. Peamine puuliik pargis on tamm ja pärn. Lõunapoolses küljes piirneb park tammealleega, mis viib välja peaaegu Väikse-Emajõeni. Pargi keskel on avar vabakujuline aas, kus praegu asetseb külaplats lehtlaga. Eesväljaku lõunaservas on mälestuskivi Põhjasõja Hummuli lahingu meenutuseks.Mõisa peahoones tegutseb Hummuli Põhikool.

  • Tennis

Tennisemäng Ulge talus

Ulge talu pakub suvisel perioodil võimalust mängida looduse keskel tennist. Ulgel saab kasutada täismõõtmetes kunstmurukattega tenniseväljakut. Väljaku kasutamise hind 10€/tund ja reketi rent 3€. Külastajatel on võimalik kasutada pesemis- ja riietusruumi ning huvi korral on võimalik pärast trenni piiluda ka meie talu veinikööki Väljak on avatud kellaaegadel: 09.00-20.00 Broneeringuid saab teha telefonil: +372 56 603 342

  • Spordikeskused

Võru Spordikeskus

Võru Spordikeskus on kaasaegne spordikompleks, kus kõrvuti asuvad spordihall ja staadion.Spordikompleksis on täismõõtmetes kergejõustikuhall, pallimängude hall, judosaal, jõusaal, vajalikud abiruumid, riietus- ja duširuumid.Pealtvaatajatele on teisel korrusel 396 istekohaga kergejõustikuhalli tribüün. Spordikompleks teenindab ka liikumispuudega inimesi.Võru Spordikeskuse kõrval täismõõtmetes staadionil viiakse läbi nii vabariiklikke kui ka rahvusvahelisi võistlusi. Pealtvaatajate jaoks on 1630-kohaline tribüün.

Mälestuskivi Eesti I üldlaulupeole

I üldlaulupeo uus mälestuskivi paigaldati 1994. a. I üldlaulupeo 125. aastapäeval. Mälestuskivi autoriks on Mati Karmin.Kahe veskikivi (tsaarivõimu ja ränga töö ning kasinuse) vahel on pead justkui viljaterad, mida jahvatatakse. Lauldakse, vaatamata survele (Mati Karmin XL, 2019). I üldlaulupidu toimus Tartus 18.-20. juunil 1869. Laulupeo avamine toimus Toomeorus, peapidustuste koht oli praeguse Peetri kiriku vastas “Ressourc`i” seltsi aias, kust avanes ilus vaade linnale ja Emajõele. Laulupeost võttis osa 46 koori ligi 800 meeslauljaga ja 4 puhkpilliorkestrit. Pealtvaatajaid oli ligi 15 000.

Jõgeva maastikurattarada

Jõgeva maastikurattarada asub kunagises "kruusaaugus" ning on kruusakattega. Rada on ca 450 m pikk ja sisaldab erinevaid tehnilisi elemente. Kasutamine sobib igale eale ja ettevalmistusele. Rajal sõites on kiivri kandmine kohustuslik.

  • Matkarajad

Metsa matkarada

Metsa matkarada on läbi Baltimaade kulgev üle 2000 km pikkune matkarada, millest Eestis on matkamiseks 720 km. Rada on jaguneb 50 ühepäevaseks lõiguks, iga lõik on u 20 km pikk ja tähistatud suunatähistega. Rajalõigud on erineva raskusastmega, seega saab igaüks endale valida sobivaima! Matkarada läbib metsasemaid alasid ja 2 rahvusparki, Lahemaa ja Alustaguse rahvusparki. Tee äärde jäävad arvukad eri liikidest puud ning kohad, mis on seotud ajalooliste sündmuste või legendidega. Rada sobib hästi linnu- ja loomavaatluseks. Metsa matkarada on osa rahvusvahelisest Euroopa pikamaarajast E11.

  • Monumendid

Nikolai Pirogovi monument

N. Pirogov oli eksperimentaalkirurgia, topograafilise anatoomia ja välikirurgia rajaja. Tema tööde kaudu levis Tartu kirurgia kuulsus üle kogu Venemaa ja väljaspool Venemaad.Tartus õppinud ja professoriks saanud arstiteadlasele pühendatud monument valmis 1952. aastal. Monumendi autoriteks olid J. Raudsepp, A. Mölder, P. Tarvas ja A. Volberg. Nikolai Pirogovi monument asub Pirogovi pargis.

  • Monumendid

Vedur mälestusmärk

Valga, kui pika ajalooga aga väikese ajaloolisel Liivimaal asuva linnakese, arengus sai otsustavaks aasta 1886, mil kinnitati Pihkva-Riia raudtee ehituskava haruteega Valgast Tartusse.1998.a. Valga raudteejaama lähedale püstitatud auruvedur-mälestusmärk tähistab Pihkva-Valga-Riia rongiühenduse 110.aastapäeva. Esimene rong Tartust Riiga sõitis 1888 ja siis kestis reis 12 tundi (täna kestab see reis alla 4 tunni). 1889 sai Valgast II klassi raudteejaam ning samal aastal valmis siin ka jaamahoone Walk, mis paraku sõjas hävis ning mille asemal on nüüd uus, 1949.a. valminud jaamahoone. Valga oli Tartu-Valga haruteel oluline sõlm tänu töökodadele ja põhidepoole, mis kujunesid linna suurimateks tööstusettevõteteks. Hea teada:*Vedur SU 251-98 on ehitatud 1949. aastal Sormovo laevatehases ja kaalub 87 tonni ja katla tootlikkus on 12 tonni auru tunnis;*Riia-Pihkva raudtee ametlik avamine toimus 22.juulil 1889.a. Pihkvas.

  • Turismiklastrist lähemalt
  • Uudised
  • Kontakt
  • Andmekaitse
Liitu uudiskirjaga?

"*" indicates required fields

This field is for validation purposes and should be left unchanged.
Annan loa turundamiseks

Lõuna-Eesti Turismiklaster
info@visitsouthestonia.com